InfoHub Logo

Jazǵyturym. Uzyn kóshe. Kún uıasynan kóterile bere qalanyń tynymsyz tirshiligi de bastalyp ketken. Kók aspanmen talasyp, alystan kóz tartatyn sáýleti ásem ýnıversıtetke aıańdap orta jasty alqymdaǵan er men áıel adam keledi. Keshe dastarhan basynda «ákeshim, anashym, men úshin mańyzdy kúnde janymda bolyńyzdarshy» degen qyzdarynyń bir aýyz sózin jerge tastaı almaı erli-zaıypty joǵarǵy oqý ornyn bitirý saltanatyna asyqqan. Bilim ordasynyń qorshaýyna kire bergende arnaıy kıingen túlekterdiń arasyndaǵy óz balasyn kórgen ata- ana kóńili shat- shadyman. Saltanatty rásimge jınalǵandardyń arasynan baıyppen ótip, Baqyt pen Ǵalıa da aldyńǵy qatarǵa jaıǵasyp aldy. Birinen soń biri qyz-jigitter oqý deńgeıine qaraı marapattalyp jatyr. Mine, Úmitke de kezek kelgen. Baqyt qyzynyń oqytýshy qolynan qyzyl dıplom alyp jatqan sátin kórip, kóz-jasyna erik berdi. Perzentiniń bul úlken jetistigi óziniń oryndalmaı qalǵan asyl armanyn kóz aldyna ákelgendeı. 
          
1986 jyldyń 18 jeltoqsany edi. Keshqurym. Alǵashqy kýrsynyń qysqy demalysyn uzaq kútken Baqyt aýyldaǵy ata- anasyna asyǵyp, kún sanap júrgen. Saǵynysh qoı. Kúndegi ádetimen kereýetine jantaıa ketip úı ishin, kishkentaı baýyrlaryn kóz aldyna oısha ákelip, bir marqaıyp qalatyny bar. Jastyqqa basy tıgeni sol-aq eken, jataqhana ishi gúbirlep, ý- shý bolyp ketti. Bólmesine kirip kelgen bir top jigitti kóre sala Baqyt ornynan lezde turǵan. Jigitter ishke enip, keıbiri jaıǵassa, keıbiri melsheıip tur. Túrleri qashqan, kóńilsiz. Topty bastap júrgen Ertaı esimdi jigittiń qolyndaǵy gazetti ańǵarǵan Baqyt ony qolynan sýyryp alyp, bir kóz júgirtti. Alǵashqy betinde «Qazaqstan Kompartıasy Ortalyq Komıtetiniń plenýmy týraly ınformasıalyq habar» dep adyraıtyp jazylǵan maqalany oqyp, del- sal kúıde. Mán- jaıdy áli de uqpaǵan kózben qaraǵan Baqytqa top ishindegi bir jigit: 

- Iá, baýyrym, solaı.  Jaǵdaı qıyn. Jerimizge, ultymyzǵa, tilimiz ben dinimizge kórsetken qorlyǵy az bolǵandaı, endi, mine, qazaqty qazaq basshysynan aıyryp, bir orysty qoıypty. Kolbın deı me álgi...- atyn estigisi kelmedi me, sózdi Ertaı bólip jiberdi:

- Budan ári basyný joq. Erteń alańǵa shyǵyp, el- jurttyń atynan bolmasa da, qazaq jastarynyń atynan óz pikirimizdi aıtpaqpyz. Erik ózińde. Shyǵam deseń, qosyl qatarǵa. Shyqpasań, onyńdy aıt,- dedi de Ertaı Baqyttan kózin ala, tómenge basyn salbyratyp otyrdy. 

Baqyt oı ústinde. İshinde sansyz oı saırap jatyr: «Shynymen-aq, ulttyń hali múshkil. Bas kótermesek, basyna berer. Kúni keshe teatrda qazaqsha spektákl kóre almaı ashynǵanym qane?! Álginde qazaq tilin qor etip, qujattarymyzdy tek oryssha toltyratyndaryn aıtqany qane?! Bala kezimde týǵan jerime nemisterdi ákelip avtonomıa quramyz degende ákem ashyna ereýilge  shyqpap pa edi?! Endi Kolbın deı me, bireýdi basshy etpekshi... Joq!», uzaq únsizdikti Baqyttyń daýsy buzdy: 

- Joq! -  ishki daýysyn qalaı syrtqa shyǵarǵanyn ózi de ańǵarmaǵan. Sál kibirtiktep: - áńgime eldiń jaıy bolǵanda, buǵyp qalǵanym taǵy bolmas! Alańǵa shyǵamyn,- dedi.  Artyq sózdi qajet etpegendeı Baqyttyń jaýabyn estı sala Ertaı:

- Júrińder, endeshe! Taǵy da «kelemiz» degen 50 shaqty stýdent bar. 112- shi bólmege baryp, uran jazamyz dep kelistik. Tańerteńge deıin úlgerý kerek,- deı salysymen barlyǵy esikke tura umtyldy. 

Tań atty. Dala yzǵar. Kúnniń kózi kórinbeıdi. Túni boıy daıyndyq jasap, tańdy uıqysyz qarsy alǵan stýdentter ýnıversıtet aldyna kelgen. Jınalǵandardyń qarasy kóp. Tobyr ishinen tek daýysy ǵana estilgen bir jigit «Fılologıa fakúlteti bar ma?» dedi aıqaılap. Ózderin shaqyrǵanyn uǵyp, Baqyt pen onyń toptastary qatarǵa qosyla ketti. Arada bir- eki saǵat ótkende stýdentter túgendelip, joǵyn shaqyrtyp tas- túıin daıyn bolǵan. Fakúltetterdi tizip shyqqan álgi jigit endi jıylǵandardyń ishinen sýyryla shyǵyp, barlyǵyn alańǵa qaraı bastap bardy. Bulardan bólek qansha ýnıversıtettiń stýdentteri jınalǵanyn kim bilsin?! Áıteýir, alań lyq toly. Túgel qoldaryn sermep, jan aıqaılaryn aıtyp jatyr. Jalyndap turǵan kózder, búkil álemdi qoparardaı kúsh seziledi boılarynan.  Báriniń qolynda nebir urandar jazylǵan plakattar. Bálkim, dál osy sáttegi kórinis qýat berdi me álde osy kezge deıin qazaqtyń namysyn taptaǵan jaılarǵa qanyq bolyp júrgen ulttyq rýhtyń shydamy shegine jetti me, áıteýir, Baqytty bir tylsym kúsh kópshiliktiń aldyna shyǵardy. Jıylǵandarǵa qarap: «Dostar, óz oıymyzdy erkin aıtýǵa qoryqpaýymyz kerek. Bizdiń munda basymyzdy biriktirgen bir ǵana maqsat- el muńy. Ana tilimizdiń mártebesi tómendedi, ózge ulttar tarapynan qazaq halqyna qurmet pen syılastyq azaıdy, keshe habardar bolǵandaryńdaı basshylyqtan da qazaqty shettetipti. Bul ultqa jasalǵan qastandyq qoı! Ata- babamyzdyń osy qorlyqqa shydap, buǵaýdan bosaı almaı kele jatqanyna alpys jyldan asty. Biraq, ári qaraı tózý joq! Elimizge táýelsizdik kerek, azattyq kerek!» dedi. Jınalǵandardyń munyń sózin qostap, qup kórip jatqanyn estip Baqyt arqasynan aýyr júk túskendeı, janynyń bir qaıǵysyn bólip alǵandaı jeńildep qaldy. İshin qýanysh kernegendeı. Biraq, ashý- yza kernegen kóterilisshilerdiń jigerlendirýshisi munymen toqtamady. Ár tustan Baqyt sıaqty jıylýshylarǵa dem bergen uranshylar óz oılaryn jasqanbaı aıtýda. Jastardyń minbege kóterilgen basshylardyń balany jubatqandaı aldaýsyratyp aıtqan sózderin tyńdaǵysy joq. Basshylyq pen jastar arasyndaǵy túsinispeýshilik. Eki jaq ta bas ıgisi kelmeıdi. Kesh qaraıdy. Biraq, qyzyqtyń bári alda eken. Jastardy jazalaýdy úkimet áskerı kúshterge qaldyrypty. Tókken nóserdeı aıaq asty kóbeıgen qarýly jasaq alańǵa jınalǵandardy tópeı bastady. Qarsylasýǵa bekingen jastar «aıyrylmańdar, bir-birińdi  qoltyqtaı ustańdar» deıdi jan- jaqtan. Biri bas saýǵalaı qashsa, endi biri qasarysyp jatyr. Jan ushyra aıqaılaǵan daýystar, qyzdardyń jylaǵany, ashyna sóılegen yzǵarly únder. Baqyt ne bolyp jatqanyn ańdap ta úlgermedi. Bir sátte arqadan qatty soqqy tıdi. Ol jerge etbetimen qulaı túsken. Endi tura bergende tepkileı berdi, tepkileı berdi. «Ertaı! Ertaı!» dedi jan ushyra. Ári qaraı esinde joq.

Baqyt aqyryn kózin ashty. Denesi syrqyrap barady. Basy jarylsa kerek, shydatar emes. Soǵan qaramastan álsin qozǵala jan- jaǵyna qarady. Jaralanǵan, taıaqtyń astyna alynǵan adamdar ár kereýette sulap jatyr. Endi ǵana baıqady, qasynda qansyrap, sandyraqtap jatqan Ertaı eken. Baqyt ornynan áreń turyp janyna barǵan.  «Ertaı... Ertaı, ne boldy?» dedi sóıleı almaı jatqan dosyna aıaýshylyqpen qarap. Áldene aıtqysy kelgenimen, tilge keler emes. Onyń qaltyraǵan denesin ustap júregi ushqan Baqyt kómekke adam shaqyrýmen boldy. Zalda ári- beri ótken dárigerler. Biraq, bularǵa shaqyrsa da eshkim keler emes. Sharasyzdyqtan eki kózinen ystyq jas ytqyp ketti. 
       
Poıyz ishi. Terezeden kóringen jerdi túgel qar basqan. Samarqaý kúıde jatqan qazaqtyń keń dalasy. Baqyttyń kóńili de osy bir kórinis sıaqty tynysh, únsiz bolsa ǵoı. Joq, ishinde óksik, ókinish... Keshe ǵana alańǵa birge shyqqan dosy Ertaıdan kóz aldynda aıyryldy. «Ana tilimniń týyn bıik kóterem» degen asyl armanynan bir kúnde qol úzip qaldy. Endi amalsyz qyzyqqa toly estelikter syılaǵan Almatyny tastaı, týǵan jeri- Selınogradqa, aýyldaǵy ata- anasyna bet alǵan. «Oqýdan shyǵaryp jiberdi dep qalaı aıtam? Menen zor úmit kútken ákem men anamnyń betine qalaı qaramaqpyn? Keshe ǵana «Berikbaıdyń uly joǵarǵy oqý ornyna túsipti» dep jer-kókke syıǵyzbaı maqtaǵan aýyldastaryma ne deımin? Bárin qoıǵanda, endi tilime, ultyma oqymaǵan men ne paıdamdy tıgizbekpin?» degen san myń saýal Baqytqa tynyshtyq berer emes. İshin ókinish órti sharpyp barady. Poıyz toqtamasa eken deıdi. Jol bitpese... Dál qazir basqasyn oılaýǵa murshasy da joq. 
 
Sonaý bir yzǵarly jyldardyń sýyq estelikterin esine alsa, ózin jarymjan sezinetin  Baqyttyń júregine tynyshtyq bermeıtin sol jarasyn búgin aıaýly qyzy emdep alǵandaı. Óziniń jetpegen muratyna balasynyń jetkenine dán rıza. İshteı Allaǵa qaıta-qaıta shúkir etýmen boldy. Qaltasynan betoramalyn alyp, kózindegi ystyq jasty súrtken. Jarynyń janyn sózsiz túsingen  Ǵalıa:

- Seni maqtan tutam. Bálkim, sol kezde alańǵa barmaǵanyńda, ultym dep uran salmaǵanyńda Táýelsizdiktiń osy bir tátti dámin sezbegen bolar edik, perzentterimizdiń júzine uıattan qaraı almaǵan bolar edik, qyzymyzdyń eline qyzmet etetin azamatsha bolarlyqtaı bilim alýyna múmkindik bermegen bolar edik,- dedi qýanyshty júzben. 

Júgire basyp jandaryna kelgen qyzy áldeneni áńgime etip turǵan ákesi men anasyn qatty qushaqtap aldy. 

- Ákeshim, anashym, barlyǵy úshin raqmet!- dedi Úmit erekshe jaıdary únmen.- Kishkentaı Ýmkalaryńyz endi eseıdi, sizder úshin, elim úshin jumys jasaıtyn maman boldym. Biraq,  bul endi erkelemeımin degendi bildirmeıdi.   Úsheýi bul sózge ábden kúlip aldy.

- Qyzym, endi elińe erkeleıtin  azamatsha bol! Dál osy beıbit kúndi, táýelsizdiktiń aq tańyn baǵala! Táýelsizdik - ata- babańnyń, bizdiń kóz- jasymyzben kelgen senderdiń qýanyshtaryń, sony umytpa! Qazir ashyq aspanda ata-anańdy qushaqtap, joǵary oqý ornyn sátti aıaqtaǵanyńdy qýanyshpen atap ótip turǵanyń da sonyń arqasy! «It toıǵan jerine, er týǵan jerine». Yntymaǵy men birligi jarasqan memleketińe óz paıdańdy tıgizer bilikti maman bol, aınalaıyn! – dep aq batasyn bergen Baqyt qyzynyń mańdaıynan ıiskedi.  

Álı Shuǵyla Qazıqyzy,
Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń 2- kýrs stýdenti,
Qyzylorda oblysy, Qazaly aýdany

---