Tek aqylmen...
(Áńgime)
— Óı, mynanyń terlep-tepship uıyqtap jatqanyna qaraǵanda, kelgenine biraz ýaqyt bolǵan-aý, shamasy,— dep bul jatqan kereýetke qaraı bettegen. Aqashtyń daýsyn estip jatsa da, ol áli de meń-zeń uıqy qushaǵynda edi. Anaý muny julqylap oıata bastady.
Men aýyldyń orta tusyna jete bergende-aq ınternat mańynda júrgen ıtterdiń abalap úrip, artynan ár tarapqa bytyraı qańsylap, qashqandarynan-aq dáý de bolsa jyndy qara kelgen bolar dep oılaǵan edim. Óıtkeni úrgen ıtterdi qynadaı qyryp, taspen atyp, «búıideı tıip, shyldaı tozdyratyn, sen ediń» deýmen bolǵan. Bul sátte Akasha jyndy qara ataǵan bala basyn kóterip, kereýet ústinde otyr edi. Onyń aty – Sámen.
Ol Akashamen bir synypta oqıtyn. Akasha ol basyn kótergen tusta buǵan barlaı kóz salyp:
— Ústinde sol kónetoz kóılegiń... Sol baıaǵy shalbaryń saǵan áke-shesheń... — deı bergende Sámen onyń sózin bólip:
— Ne jańalyq bar? — dep surady.
— Jańalyq sol,— dedi ol,- bizdiń Qoıtasta qazir tyń ıgerýshilerden aıaq alyp júre almaısyń. Úlkendershe aıtsaq, aýyldy qandaladaı talap, bıtteı búrip tur.
Sol sát Sámen Akashanyń aýzyna ańtaryla qaraǵan.
Sol sátte:
— Kto ty takoı, pochemý sıdısh na moeı koıke?- dep ózine qaraı bettep kele jatqan sary shashty, shegir kózdi uzyn turyqty, aqsary qyzdy kórgen Sámen sál-pál abdyrap Akashaǵa burylǵan. Al ol buǵan nazar aýdarmastan:
— Horoshıı paren!- dep qarqyldap kúle bastaǵan. Sol sát jańaǵy qyz:
— Ia tebe pokajý... Mýj govorıt «proklátyı basmach»,- dep esikten ata jónelgen.
— Óı, myna páleń kim? Aıtyp óltirseńshi!- degen Sámen degbiri qashyp.
— Aıtqanda endi. Bul tyń ıgerýshilerdiń biriniń qyzy- Nastá, Kolá degen aǵasy bar. Ol da osynda mektepte oqıdy. Sen otyrǵan kereýet Nastániki.
... Osy sát ınternat meńgerýshisi Rahmettola aǵany ertip kelgen Nastá muny kórsetip: «Kelsem kereýetimde mynaý jatyr. Al Akosha ony «seniń kúıeýiń» dep meni mazaqtap kúldi»,- dep muńyn shaǵa bastady. Onyń sózin shala uqqan Rahań:
— Seniń Nastány meniń áıelimsiń dep aıtqanyń ras pa?- dep buǵan shúılige jóneldi.
— Raha bul sóıdep qana qoımaı, qushaqtap... Mektepte, tipti qala berdi qyljaqbastyǵymen aýylǵa aty shyqqan Akoshanyń myna sózi otqa maı quıǵandaı áser etken.
— Qoı muny bylaı qaldyrýǵa bolmaıdy, pálesinen aýlaq. Men dırektorǵa jolyǵaıyn. Myna páleni ınternatqa ala ma, almaı ma ózi sheshsin,- dep shyǵyp bara jatty. Sámen Akoshaǵa:
— Munyń ne?- dedi.
— Ázil ǵoı, baýyrym, ázil. Internatqa seni almaǵanda dırektor qyzyn jatqyzar deısiń be?
Dırektor Nastáǵa:
— Sámenniń saǵan sen meniń áıelimsiń degeni ras pa?
— Joq, maǵan Sámen seniń kúıeýiń degen – Akosha.
Sol sát dırektor Rahańa: «Siz ózi oryssha bilmeısiz be? Ekinshileı maǵan mundaı máselemen kelmeńiz degen zildene til qatyp. Nege ekeni belgisiz bárin búldirgen Akasha qaǵa beriste qalyp, ınternat meńgerýshisi buǵan taǵy da: «Ana qyzǵa ne onyń aǵasyna tıistiń bar ǵoı. Aıaǵyń kókten salbyrap tússe de, kózińe kók shybyn úımeletip, ınternattan da, oqýdan da shyǵartyp jiberemin.
Sen úshin tyń ıgerýshiniń balalaryna pana bola almady dep partıadan, qyzmetten qýylar jaıym joq»,- dep ońashada da, balalardyń kózinshe de san ret jerden alyp, jerge salǵan. Tipti munysyn ol kisi qazaqsha aıtýmen shektelmeı oıdym-shoıdym orys tilinde tyń ıgerýshiniń balalarynyń kózinshe de san ret qaıtalaǵan.
Muny estigende qyz da, onyń aǵasy da ózderimen bir bólmede jatatyn qazaq balalaryn bıdaıdaı qýyryp, qorazdana qoqılana qaraıtyn. Alǵashqy aptada dosy Amanǵalı úıden ákelgen eki-úsh teńge aqsham bar edi. Sol joq, úshti- kúıli joq deýmen júrdi. Biraq oǵan eshkim mán bermedi. Bir kúni oǵan sheshesi qatynasqandardyń birinen eki-úsh som aqsha berip jiberipti. Sony kózi shalyp qalǵan balalardyń biri qapysyn taýyp, aqshasyn qaǵyp alsa kerek. Túski astan keıin Amanǵalı aqshasyn izdep álek-shálegi shyqty. Meńgerýshi aǵaıǵa aıtyp edi, ol: «Óziń joǵaltyp alǵan shyǵarsyń»,- dep bet baqtyrmady.
Bul kezde Kolá men Nastá sabaqqa ketken, qalǵan balalar:
— Qoı, biraz boı jazyp, oınap keleıik,- dep esikke bettegen. Tek Sámen kúndegi ádetinshe terezeniń aldynda áldebir ádebı kitapty qunyǵa oqyp otyr edi. Bólmege bir kirip, bir shyǵyp ábden mazasy ketken Amanǵalı buǵan:
— Basyndy-aý!- dep muńyn shaǵa bastady. Kitaptan basyn almaı: «Bul kim basyndy?»- dep surady.
— Aqshamdy urlap alǵan balany aıtam.
— Ol kim?
— Kolá!
— Onyń urlap alǵanyńa kóziń tolyq jete me?
— Kózim jetkende... Internatta buryn-sońdy urlyq bolǵan emes. Kolá men qaryndasy kelgennen beri ury paıda boldy dedi ol. Amanǵazynyń sóziniń jany bar. Sol sát onyń oıyn:
— Tek seniń ǵana qaltańa túsken joq. Basqalarynyń qaltasyn tespeı sordy. Tek biri úndemeıdi.
Meniń nemdi alady. Ákem tósek tartqannan beri qaltama kóldeneń kók tıyn túsken emes.
— Sen de...
— Iá, saǵan,- degen Amanǵazy onyń sózin bólip, Rahań tyń ıgerýshiniń balasynyń qaltasyna tústiń urysyń dep... ınternattan da, oqýdan qýdyrsa, onsyz da ákemdi joqtaýmen dińkesi quryp júrgen sheshemdi...
Sol sát Sámen ony birtúrli aıap ketken.
— Jetim ǵoı... Erteń ákem ólse...
— Ol aqshasyn qaıda saqtaıtynyn bilesiń be? — dep suraǵan.
— Kereýetiniń astyndaǵy kishkene jáshikte.
— Ony qaıdan bilesiń?
— Sender meniń aqshamdy urlap alǵylaryń kelse de, urlap ala almaısyńdar. Kúzetshisi berik! — dep gazetke oralǵan salyny kórsetken.
— Syrtqy esiktiń kúrshegin salyp, shúmsheýirdi ala kel degen bul. Sodan keıingisin kóre jatarmyz.
— Al, káne ,-dedi bul,- jáshiktiń qulpyn ash! — degen sheshimdi únmen. -Endi shúmsheýirdi beri ákel. Gazetke oralǵan salyny edenge alyp qoıǵan bul Amanǵalıǵa: «Aqshany alyp shyq», — degen.
— Seniń neshe somyńdy urlady?
— Bir somymdy.
— Sony al, qalǵanyn ornyna qoı.
— Endi qolyńdy sabyndap jý.
Bular álden soń dúkenge bet aldy. Dápter satyp alyp, sonyń ekeýin Amanǵalıǵa bergen.
— Al aýzyńa berik bol. Kolá salynyń ornynan qozǵalyp qalǵanyn birden ańdap, aqshasyn qaraǵan. Bir somynyń joq ekenin aıtyp aǵaıǵa shaǵymdana bastady. Balalar bir aýyzdan alǵan joqpyz dedi. Al Kolá baqyryp jylaı bastady. Rahań sharasyzdyqqa salynyp: «Pensıaǵa 2-3 jyl qalǵanda»,- dep mińgirlep sylq etip otyra ketken.
Sol sát Sámen:
— Kolá, -degen,- seniń aqshańdy alǵan men. Balalardyń aýzy ashylyp buǵan tańyrqaı qaraǵan. Rahań:
— Óı, óı mynaý ne deıdi?- deı bergen. Sámen qolyndaǵy dápterlerdi Koláǵa usynyp:
— Myna dápterler seniki, qalǵanyn Amanǵazyǵa berdim. Óıtkeni sen...Kolá únsiz basyn ızedi. Ornynan ata turǵan Rahań Koláǵa tónip kelip:
— Tvoıa svıná, onı ne boıtsá, ne boıtsá, — degen asqan rızashylyqpen qarqyldaı kúlip. Sonań soń bularǵa burylyp: «Tyń ıgerishiniń balasy degenge qudaılaryn umytyp, tym dandaısyp ketip edi. Oraıy kelgende, mine osylaı táýbalaryn esterine túsirip qoıý kerek. Mine osylaı... Tek aqylmen degen suq saýsaǵyn kókke bezep.
Súleımen Baıazıtov