InfoHub Logo

Kórshimiz, Shaqtaı aqsaqal,áldene toly kónetoz sómkesin arbaǵa salyp jatyp shesheme:   

— Báıbishe, aqsaqalyń búgin túske qaraı kelip qalar,- dep eskertti.

— Ózińiz jol júrip...

— Iá, jumys qoı fermalarǵa baramyn,- dep  arbasyna otyryp, qyr asyp bara jatty. Araǵa 3-4 kún salyp oraldy. Al bul tusta Qatynkólge jaılaýǵa kóship kelgen qulaǵaly turǵan balaǵandarǵa jaıǵasqan. Qoıly aýyldyń adamdary kádimgideı-aq en jaılaýda serpilip, sergip qalǵandaı edi. Ákem keshki shaı ústinde: «Shaqań erteń qozy sýaram deıdi.  Sen de kómektes»,- degen.

Erteńgisinde qulqyn sáriden aýyldyń úlkenderi de, kishileri de osynda edi. Tek olardyń arasynda Shaqań kórinbedi. Birer saǵattan soń qozylardy bólip te boldyq. Otar óriske bettedi. Qoılar da, qozylar da  jaq jappaı mańyrap, aınala tóńirekti azan-qazan etip jiberdi. Aýyl áıelderiniń biri Shaqańa habar salýǵa ketti. Álden soń álgi áıel eki shelekke quıylǵan sýǵa aralasqan  dárini alyp, Shaqańdy ertip keldi.

Oryndyqqa jaıǵasyp  otyrǵan Shaqań qan qyzyl dárini qolyndaǵy aspappen qozylardyń aýzyna quıa bastady. Alǵashqyda iske qyzyǵa, qushtarlana kirissem de, kún qyzǵan saıyn qozylardy súıretkende kóterilgen qara shań tynysymdy taryltyp, terlep-tepship berekem kete bastady. Tek ústindegi qara halaty jer syzyp, basyndaǵy bórkin bastyra kıgen Shaqańa kúnniń  barǵan saıyn ysı túskeni qozylardyń tuıaǵynan kóterilgen qoıý qara shań masa shaqqandaı áser eter emes. Bir qalypty jumysyn jalǵastyrýda edi. Sol joly men Shaqańnyń kishi mal dárigeri ekenin alǵash bilgen edim. Kóp uzamaı onyń segiz qyrly, bir syrly ónerpaz ekenine kózim jetti.

Birde ol Baıannan  kishkene garmon satyp ákeldi. Erteńgisinde keshke qaraı Qatynkóldiń jaǵasyna Úmit apaǵa kıiz, quraq kórpe tósetip, birde dombyraǵa, birde qobyzǵa, birde garmonǵa qosylyp, qazaqtyń nebir ásem ánderin quıqyljyta saldy. Aýyl adamdary taıly-taıaǵy qalmaı jınalyp, Shaqańnyń ánine qulaq túrýli edi. Tipti bul tusta aqtyly qoı otaryn aýyl mańaıyna tóńirektetken ákem men onyń kómekshisi de otardy kólge jaýyp, ózderi kelip ánge qulaq túrdi.

Al keshki dastarhan basynda ákem maǵan: «Shaqań el tanyǵan ánshi QazASSR-niń bes jyldyq pa eken, áıteýir bir uly merekesinde qazir de radıodan án salyp júrgen ánshi Qalı Baıjanovtarmen birge án básekesine qatysyp, júldeger atanypty. Tek sol kezdiń ózinde balaly-shaǵaly bolsa kerek. Sodan turmys jaǵdaıymen aýylda qalyp kete barǵan edi. Shaqań maldy aýyldardy aralap ketkende, aýyl balalary uzaqty kún asyq oınap, buzaýǵa minip, Qatynkóldiń qum kómkergen jaǵalaýynda asyr salyp, oınaı júrip, kól betinde biri qonyp, biri ushyp júrgen úırek- qazdarǵa, ásirese kóldiń sánin erekshe keltirip, ajaryn asha túsetindeı kórinetin qos aqqýǵa, olardyń sońynan ergen sol kezdiń ózinde qaramdary kishigirim shúregeı úırekteı bolyp qalǵan 4-5 kómirdeı qap-qara balapandarǵa qyzyǵa kóz tastar edik. Shaqańnyń arbasynyń balaǵan aldynda turǵanyn kórgende qatty qýandym. Keshke qaraı Shaqań ejelgi ádetinshe kóldiń jaǵasyna jaıǵasyp, ásem ánderdi birinen soń birin aıta bastady.

Sol kúni jazdyń mamyrajaı qońyr salqyn kúnderiniń biri edi. Ádette kól ortasyna deıin júzip kelip, keri burylatyn aqqýlar Shaqań qobyzyn alyp tarta bastaǵanda áldeneden qur qalatyndaı-aq biz jaıǵasqan jaǵalaýǵa qaraı asyǵa júzip kele jatty. Biraq oǵan asa mán bergen eshkim joq edi. Jurt nazary birde quıqyljı birde, kúńirene birde shalqı shyqqan qobyz únine qosyla myń qubylyp, júz túrlengen Shaqań salǵan ásemde sazdy  ánge aýǵan. Kenet otyrǵandardyń biri: «Keremet-aı !»-dep sybyr etip, ıegimen kól jaqty meńzedi. Balapandaryn ertken aqqýlar biz otyrǵan jaǵalaýǵa taıaq tastam jerde júzip júr edi. Aqqýlar álden soń jaǵalaýǵa shyǵyp, aýyl aldyndaǵy qyrǵa bettegen.  Osy bir ádemi sát munan keıin de birneshe ret qaıtalanǵan.

Ol tusta tehnıkanyń kem kezi. Aýanyń lastanbaǵan tunyq shaǵy. Sodan da bolar gúrildegen motor úninen oıanǵan balalar dalaǵa atyp-atyp shyǵyp, ortalyqtan keletin qara jolǵa kóz tiktik. Kóp kúttirmeı úsh aıaqty 3-4 motosıklge mingen áskerı adamdar kóringen. Sol sát  balalar kólge qaraı qustaı ushty. Bular  kól jaǵasyna ilikken tusta ofıserlerdiń biri qolyna qarýyn alyp, áldeneni uzaq kózdep shúrippeni basyp qalǵan edi. Dybyssyz qarýdan atylǵan oq masadaı yzyńdap usha jóneldi.

Sol sát qos aqqý aspanǵa kóterile berdi. Balpandary sýǵa súńgip joq boldy.  Samǵaý bıikke kóterile bergen tusta qos aqqýdyń biri qıralańdap kibirtiktep kerilip,  bir sátte kólge qulap bara jatty. Onyń jansyz denesi tolqynmen baıaý terbetilip, jaǵaǵa qaraı jyljyp keledi. Muny kórgen áskerı adamdar motosıklderine asyǵys minip,  óli aqqýdyń  denesi aǵyp  shyǵady -aý  degen tusqa qaraı aǵyza jóneldi. Kenet kóterilgen quıyn jel  tolqyndy  qarama-qarsy jaqqa buryp jibergen.

Muny baıqaǵan róldegi ofıser aǵyp kele jatqan kólikti shuǵyl buryp qalǵanda motosıkl aýyp   aqqýdy atqan mergendi basyp qalǵan. Al roldegi kisi  anadaı jerge ushyp ketti. Al basqalary bulardyń aýyp qalǵanyn ańdamady ma tolqyn qýalaǵan aqqýdyń óli denesin betke alǵan. Jaǵalaýǵa qaraı aǵyzyp bara jatty. Aýǵan motosıkldiń rýlinde otyrǵan ofıser álden soń atyp tura berip qulap tústi.

Al qoraptaǵy ofıser motosıkldiń qorabynyń astynda janshylyp jatyr edi. Alǵashqyda: «Pomogıte!»- dep birer ret álsiz ún shyǵardy. Sonan soń yńyrsyı bastady. Sálden soń tyna qaldy. Bul sátte syńarynan aırylǵan aqqý Qatynkóldi shyr aınala qanatymen sý sabalap, suńqyldap ushyp júr edi. Qus bitken álem tapyryq bolyp aspanǵa kóterildi. Aýnap qalǵan motosıklge taıaý kelip toqtaǵan saparlas serikteri sulap sulyq jatqan qarýlastaryna qaraı umtyldy. Motosıkl qoraptaryna  salǵan tusta jaralylardyń jan daýystary shyqqan. Olar qozǵalyp ketti.

...Sol túni aı jaryq edi. Aýyl adamdary kóz ile almaı shyqty. Tipti balalardyń ózi kól aınala ushqan aqqýdyń zarly úninen shoshynyp oıana berdi. Sol kúnnen bastap, kól jetim qalǵandaı kóringen. Aýyl adamdary: «E-e, baıǵus myna syńar aqqý balapandaryn aıaldap qaldy ǵoı, áıtpese syńarynyń qany tamǵan kólge bir mınýt aıaldar ma edi?!»- desip otyratyn. Ony kim bilsin?! Biraq aqqýdyń muntazdaı páktigi, erekshe qasıeti jaıly aıtylatyn áńgimeniń aına-qatesiz ekenine sol kúnnen bastap shúbásiz senetin boldym. Al kanıkýl bitip, biz mektepke qaıtar tusta:

— Shaqa, balalar endigi jazǵa deıin ánińdi saǵynady ǵoı,- degen úlkenderdiń sózin jerge tastaı almasa kerek. Kól jaǵasynda ádettegideı án saldy. Qobyzben kúńirentip,  «Qaratorǵaı» ánin aıtyp otyrǵanda «Aıryldym qapıada senen neǵyp» degen tusta nury kemı bastaǵan janary jasqa toly edi. Bálkim, bul qart ániniń oıda-joqta ospadar jannyń oǵyna ushyp, apatqa ushyraǵan qus patshasy aq aıdyń erkesi, aqqý men onyń qam kóńildi qosaǵymen máńgilikke qoshtasýy bolar. Al keler jyly  Qatynkólge aqqý oralmady.    

Súleımen Baıazıtov

---