Teńiz jaǵalaýyna saıahat
Teńiz jaǵalaýyna saıahat
Maqsaty: IV - aıaq jáne qol pozısıa «Aqqý» - bı qımylyn úıretý.
Balanyń denesin túzý, ádemi ustaýyn jetildirý, ádemi serpilý, ıilip – búgilý qımyldaryn meńgertý. Ótken pozısıalardy qaıtalaý. Balalardyń bı ónerine degen súıispenshilikterin arttyrý.
Damytýshylyǵy: Áýendi tyńdaý arqyly, bıdiń qımyl - qozǵalystaryn erkin naqty uqypty jasaı bilýge úıretý.
Tárbıeligi: Balanyń bıge degen qushtarlyǵyn arttyrý, bı kezinde denesin tik ustaı bıleýin, ara qashyqtyqty saqtaýyn, jasalǵan jattyǵýdy durys, naqty jasaýǵa daǵdyrlandyrý.
Kerekti quraldar: Mýzykalyq ortalyq, aýdıo jazba, beıne taspa bıge arnalǵan áýender.
Júrý barysy: Balalar áýen oınaǵanda, aıaqtyń ushymen júrip kelip, jarty sheńberge turady.
Jetekshimen amandasady. (poklon jasaý arqyly)
- Balalar, búgin men senderdi aýasy taza, tolqyny týlaı shýlaǵan, teńiz jaǵalaýyna, qyzyqty saıahatqa barýdy usynamyn.
Qane bárimiz kózimizdi jumaıyq. 1 - 2 - 3
(týlaǵan teńiz áýeni estiledi)
Endi balalar teńiz jaǵasyna serýen jasaıyq.
Sergitý jattyǵýyn bastaımyz.
Birinshi balalarǵa jattyǵý jasar aldynda eskertý, araqashyqtyqty saqtap júrý.
1. Balalar aıaqtyń ushymen áýen yrǵaǵynda júredi.
2. Balalar úsh qatarǵa turady. Balalar qane taǵy da teńizdiń shýyn tyńdap kóreıikshi, kózderińdi jumyp, kóz aldymyzǵa teńizdiń tolqynyn elestetemiz.
Al endi sol tolqynnyń qımylyn myna lenta arqyly jasap kóreıik. (balalar lentalaryn alyp kórsetedi). Birinshi jáı jel soqqanda. Ekinshi qatty jel soqqanda.
Endi balalar osy tolqyn beınesin qolmen qalaı jasaýǵa bolatynyn kórseteıikshi.. Aldymen jetekshi ózi kórsetedi. Sodan soń balalar qaıtalaıdy. Balalar ármen qaraı jaǵalaýdy jaǵalap júredi. Balalar qarańyzdar, keme júzip keledi. (beıne taspadan kórsetiledi)
Ol bizdiń janymyzǵa toqtaıdy. Barlyq jolaýshylar kók jıekke qarasam degen maqsatpen. Balalar sol kemeniń beınesin bizder pozısıa arqyly kórsetemiz.
Olaı bolsa búgin İV - aıaq pozısıamen tanysamyz. Birinshi jetekshi ózi kórsetedi, sodan soń sýret arqyly kórsetedi. Balalar naqty uqypty qarap, oryndaıdy. Balalar sheńber jasap turady, da teńiz beınesin kórsetýlerin talap etedi, ár úıretilgen pozısıany qaıtalap pysyqtaıdy.
İ pozısıa «Sý tolqyndary»
İİ pozısıa « Qustar teńiz ústinde qalyqtaıdy»
İİİ pozısıa « Kún teńizdiń ústinde»
İV pozısıa «Keme beınesi»
Balalar endi osy teńizdiń qustarynyń qımyldaryn bı arqyly kórseteıik.
Birinshi shaǵala bıin beıne taspadan kórsetý.
Bı: «Aqqý bıi»
Qustyń qanatyn qaǵý. Bir orynda turyp, aınalý qanat qaǵyp. Jerge otyryp sý ishi qımyly. Sheńber boıymen júrip qımyl jasaý. Eki jaqqa alama – kezek qımyl – qozǵalys jasaý.
Oıyn: «Kól jáne ózen»
Balalar kól bolamyz degende sheńberge turady, al ózen bolamyz degende ıreleńdep júredi.
Oıyn osylaı oınalady.
Al, balalar sizderge búgingi teńizge jasalǵan saıahat unady ma? Qandaı jańa áser aldyńyzdar? Beıne taspadan ne kórdińder?
Qorytyndylaý.
Belsene aralasqan balalardy madaqtaý, kótermeleý erekshe atap ótý.
Maqsaty: IV - aıaq jáne qol pozısıa «Aqqý» - bı qımylyn úıretý.
Balanyń denesin túzý, ádemi ustaýyn jetildirý, ádemi serpilý, ıilip – búgilý qımyldaryn meńgertý. Ótken pozısıalardy qaıtalaý. Balalardyń bı ónerine degen súıispenshilikterin arttyrý.
Damytýshylyǵy: Áýendi tyńdaý arqyly, bıdiń qımyl - qozǵalystaryn erkin naqty uqypty jasaı bilýge úıretý.
Tárbıeligi: Balanyń bıge degen qushtarlyǵyn arttyrý, bı kezinde denesin tik ustaı bıleýin, ara qashyqtyqty saqtaýyn, jasalǵan jattyǵýdy durys, naqty jasaýǵa daǵdyrlandyrý.
Kerekti quraldar: Mýzykalyq ortalyq, aýdıo jazba, beıne taspa bıge arnalǵan áýender.
Júrý barysy: Balalar áýen oınaǵanda, aıaqtyń ushymen júrip kelip, jarty sheńberge turady.
Jetekshimen amandasady. (poklon jasaý arqyly)
- Balalar, búgin men senderdi aýasy taza, tolqyny týlaı shýlaǵan, teńiz jaǵalaýyna, qyzyqty saıahatqa barýdy usynamyn.
Qane bárimiz kózimizdi jumaıyq. 1 - 2 - 3
(týlaǵan teńiz áýeni estiledi)
Endi balalar teńiz jaǵasyna serýen jasaıyq.
Sergitý jattyǵýyn bastaımyz.
Birinshi balalarǵa jattyǵý jasar aldynda eskertý, araqashyqtyqty saqtap júrý.
1. Balalar aıaqtyń ushymen áýen yrǵaǵynda júredi.
2. Balalar úsh qatarǵa turady. Balalar qane taǵy da teńizdiń shýyn tyńdap kóreıikshi, kózderińdi jumyp, kóz aldymyzǵa teńizdiń tolqynyn elestetemiz.
Al endi sol tolqynnyń qımylyn myna lenta arqyly jasap kóreıik. (balalar lentalaryn alyp kórsetedi). Birinshi jáı jel soqqanda. Ekinshi qatty jel soqqanda.
Endi balalar osy tolqyn beınesin qolmen qalaı jasaýǵa bolatynyn kórseteıikshi.. Aldymen jetekshi ózi kórsetedi. Sodan soń balalar qaıtalaıdy. Balalar ármen qaraı jaǵalaýdy jaǵalap júredi. Balalar qarańyzdar, keme júzip keledi. (beıne taspadan kórsetiledi)
Ol bizdiń janymyzǵa toqtaıdy. Barlyq jolaýshylar kók jıekke qarasam degen maqsatpen. Balalar sol kemeniń beınesin bizder pozısıa arqyly kórsetemiz.
Olaı bolsa búgin İV - aıaq pozısıamen tanysamyz. Birinshi jetekshi ózi kórsetedi, sodan soń sýret arqyly kórsetedi. Balalar naqty uqypty qarap, oryndaıdy. Balalar sheńber jasap turady, da teńiz beınesin kórsetýlerin talap etedi, ár úıretilgen pozısıany qaıtalap pysyqtaıdy.
İ pozısıa «Sý tolqyndary»
İİ pozısıa « Qustar teńiz ústinde qalyqtaıdy»
İİİ pozısıa « Kún teńizdiń ústinde»
İV pozısıa «Keme beınesi»
Balalar endi osy teńizdiń qustarynyń qımyldaryn bı arqyly kórseteıik.
Birinshi shaǵala bıin beıne taspadan kórsetý.
Bı: «Aqqý bıi»
Qustyń qanatyn qaǵý. Bir orynda turyp, aınalý qanat qaǵyp. Jerge otyryp sý ishi qımyly. Sheńber boıymen júrip qımyl jasaý. Eki jaqqa alama – kezek qımyl – qozǵalys jasaý.
Oıyn: «Kól jáne ózen»
Balalar kól bolamyz degende sheńberge turady, al ózen bolamyz degende ıreleńdep júredi.
Oıyn osylaı oınalady.
Al, balalar sizderge búgingi teńizge jasalǵan saıahat unady ma? Qandaı jańa áser aldyńyzdar? Beıne taspadan ne kórdińder?
Qorytyndylaý.
Belsene aralasqan balalardy madaqtaý, kótermeleý erekshe atap ótý.
You Might Also Like
