Til damytý sabaǵynda ertegi jáne oıyn elementterin paıdalaný
Sabaqtyń taqyryby: Til damytý sabaǵynda ertegi jáne oıyn elementterin paıdalaný
Sabaqtyń maqsaty: Oqýshylardyń tilge, pánge degen qyzyǵýshylyǵyn oıatý, bilim qoryn baıytý. Aýyzsha ári jazbasha til damytý jumystarynyń tıimdi joldaryn qoldaný. Baıqampazdyqqa, tapqyrlyqqa, utymdy túrde jaýap berýge baýlý. Balalardyń psıhologıalyq oı - órisin, izdenis qabiletin damytý. Bilimge, ónerge degen qushtarlyǵyn, dúnıetanymyn keńeıtý. Elin, týǵan jerin súıe bilýge tárbıeleý
Sabaqtyń túri: Ertegi, izdendirý, saıahat sabaq
Sabaqtyń ádisi: baıandaý, suraq - jaýap
Pánaralyq baılanys: qazaq ádebıeti, mýzyka
Sabaqtyń kórnekiligi: plakat, kespe qaǵazdar
Sabaqtyń barysy:
1) Uıymdastyrý
2) Úı tapsyrmasyn tekserý
Úıge: Sheshendik sózder jattaý jáne sahnalaý
Negizgi sabaq kezeńi: Erte, erte, ertede, eshki quıryǵy keltede,
Qarataýdyń oıynda,
Qarasýdyń boıynda
Temir batyr degen ómir súripti. Ol qus atyp, ań aýlaǵandy, ańshylyqpen aınalysqandy jaqsy kóredi eken. Kúnderdiń bir kúninde Temirbatyr ańǵa ketkende kópten ańdyp júrgen mystan kempir aıdaı ajarly, kelbetti de sulý qalyńdyǵyn urlap ketedi. Temirbatyr júırik tulparyna minip, mystandar eline attanady. Kúnnen kún, aıdan aı ótedi. Bir kúni aldynan bıik qaqpa paıda bolady. Qaqpa tars jabyq. Qaqpada «Ýa, qasıetti pendem! Eger qaqpadan engiń kelse,
1. «İzden, oılan, tap!» tapsyrmasyn orynda degen jazý oqıdy. Qane, barlyǵymyz da Temirbatyrǵa kómekteselik.
1. Pýnktýasıa degenimiz ne?
2. Sózderdiń baılanysý tásilderin atańyz
3. Sózderdiń baılanysý túrlerin atańyz
4. Sóz tirkesi degenimiz ne?
5. Sóılem degenimiz ne?
6. Aıtylý maqsatyna qaraı sóılem neshege bólinedi?
7. Sóılem múshelerin atańyz
8. Dara, kúrdeli múshe degenimiz ne?
9. Sóılemniń biryńǵaı músheleri degenimiz ne?
10. Oqshaý sózdiń qandaı túrleri bar?
11. Qaratpa sóz degenimiz ne?
12. Qystyrma sóz degenimiz ne?
13. Odaǵaı degenimiz ne?
Temirbatyr qaqpadan engen sátte, ótkel bermes sýǵa tap bolady. Ol sýdan ótpek bolyp qansha talpynǵanymen sýdan ótýge eshqandaı múmkinshilik bolmaı qalady. Sol sátte sýdan altyn balyq shyǵyp, sýdan ótkisi kelse,
2. «Kespe qaǵazdardaǵy» tapsyrmalardy oryndaý kerektigin aıtady.
Turaqty sóz tirkesiniń maǵynasyn túsindirý.
№1. Qoldy bolý (urlaný)
Betinen oty shyǵý (uıalý)
№2. It arqasy qıanda (alysta)
At izin salmaý (qatynaspaý)
№3. Aýzynyń sýy qurý (tańdaný)
Tóbesi kókke jetý (qýaný)
№4. Sútten aq, sýdan taza (kinásiz)
Kózdi ashyp jumǵansha (jyldam)
№5. Tóbe shashy tik turý (qorqý)
Júreginiń túgi bar (batyl)
Tapsyrmalar oryndalyp bolysymen, sý eki aırylyp, Temirbatyr jaǵalaýǵa, arǵy betke ótedi. Bul ný jynysty, ormannan ótý úshin
3. «Shyǵarmashylyq synaqhat» tapsyrmasyn oryndaý kerek. Qanekı, barlyǵynyń da er tulǵaly Temirbatyrǵa kómekteselik.
1. Kez - kelgen sóz oılańyz
2. Oılaǵan bir sózińizdi qarastyra otyryp, jańyltpash qurastyryp, jyldam oqyńyz.
Ný jynysty, qalyń ormannyń shetine shyqqan Temirbatyr ordaly jylanǵa tap bolady. Tilderinen zárli ý shashqan, aıaq alyp júrgisiz jylandar ordasynan ordabasy shyǵyp,
4. «Ónerlige óris keń» tapsyrmasyn oryndaý kerektigin aıtady.
1) Jazýshylar odaǵynyń sheshimimen qaı aqyn, jazýshylardy ǵasyr aqyny, ǵasyr jazýshysy dep tanydy.
M. Maqataev, M. Jumabaev - ǵasyr aqyny
J. Aımaýytov, M. Áýezov - ǵasyr jazýshysy
2) Bıylǵy jyl qandaı jyl dep atalýda?
3) Qandaı óneriń bar? (óner kórsetý)
Osynaý sezim ıirimderine áser etken óleńnen soń jylandar Temirbatyrdy shyǵaryp salady. Bir mezgilde Temirbatyrǵa ystyq lep seziledi. Kele - kele bet qaratpas ystyq atqa tap bolady, ózderińe belgili hımıalyq jolmen otty qalaı sóndirýge bolady?
(topyraqpen, sýmen nemese kıizben)
Olaı bolsa,
5. «Meni áńgimele» tapsyrmasyn oryndaımyz. Tirek sózder arqyly «Týǵan jer» taqyrybyna áńgime jazý.
Ystyq, súıý, alys, balalyq shaq, saǵyný, qadirli.
Ottyń ystyqtyǵy qaıtyp, Temirbatyr ótip ketken soń, aldynan úlken taý kezdesedi. Taý teńselip, qozǵalyp, oǵan qaraı jaqyndap keledi. Bul dáý eken. Dáý Temirbatyrdy saıysqa shaqyrady. Kelesi tapsyrmamyzdyń túri
6. «Bilim shyńy». Berilgen úzindilerdiń avtory men taqyryptaryn tabý
1. Sony aıtyp amandasyp Mamyr ketti,
Kún saıyn Qalqamannan sabyr ketti.
Mamyr búgin qyzdarsha kıindi dep,
Qalqamanǵa bir kúni habar jetti.
(«Qalqaman - Mamyr» poemasynan úzindi. Shákárim Q)
2. Qazaqpyn dep dosqa aıtam uǵysatyn,
Maqtan etsin ataqty týys atyn.
«Qazaqpyn» dep jaýǵa aıtam qasaqana
Bilip qoısyn bolsa oıy juǵysatyn.
(«Men qazaqpyn» J. Moldaǵalıev)
3. Min atqa, qaıt aýylǵa taǵat qyl da,
... Bilmeımin, sor attyń ba? Baq attyń ba?!
Aqqýǵa kezenerde yrym jasap,
Tym qursa saýsaǵyńdy qanattyń ba?
(«Aqqýlar uıyqtaǵanda» M. Maqataev)
4. Bir toıym bolatyn sózsiz meniń,
Dál qaı kúni ekenin aıta almaımyn,
Biraq, biraq eshkimdi de bıletpeı qaıtarmaımyn.
Onda ortaǵa tastalar uran sondaı,
Qaıta almaıdy qartyńda bir án salmaı.
(«Bir toıym bar» T. Aıbergenov)
5. Myltyq kórsem tórlerden ilip qoıǵan,
Meniń mazam ketedi kúdikti oıdan.
Dý - dý etip,
Qaıta almaımyn odan soń kúlip toıdan.
(«Qyzyl kitap» Q. Myrzalıev)
6. Qamajaı: Ózimiz - aq ótkizemiz.
Ózimiz - aq. Olardyń qoly tımeıdi.
Ózimiz - aq.
(«Ápke» D. Isaev)
7. Erte, erte, ertede,
Otyrarda
Bizdiń ińkár ólkede.
Iyq burmaı tek bilimnen basqaǵa,
Qatar ósti eki birdeı jas bala.
(«Arman»M. Shahanov)
7.«Maqal - mátel», «Jumbaqtar» saıysy
Barlyq shartty oryndaǵan Temirbatyr qalyńdyǵymen kezdesip, kózaıym bolyp, eline kelip, úlken toı jasaıdy. Halqymyzdyń «toıdyń sáni, ajary - án» degen bolatyn. Olaı bolsa, aldaǵy kúnimiz toı men ánnen ajyramasyn dep án shyrqap jiberelik.
8. Baǵalaý
Úıge: Ótirik áńgime nemese ótirik óleń jazyp kelý
Sózdik jumysy
Mystan - zymıan, qý
Ordaly - toptasqan
Ordabasy - eń úlkeni
Kózaıym - qaýyshý
Sabaqtyń maqsaty: Oqýshylardyń tilge, pánge degen qyzyǵýshylyǵyn oıatý, bilim qoryn baıytý. Aýyzsha ári jazbasha til damytý jumystarynyń tıimdi joldaryn qoldaný. Baıqampazdyqqa, tapqyrlyqqa, utymdy túrde jaýap berýge baýlý. Balalardyń psıhologıalyq oı - órisin, izdenis qabiletin damytý. Bilimge, ónerge degen qushtarlyǵyn, dúnıetanymyn keńeıtý. Elin, týǵan jerin súıe bilýge tárbıeleý
Sabaqtyń túri: Ertegi, izdendirý, saıahat sabaq
Sabaqtyń ádisi: baıandaý, suraq - jaýap
Pánaralyq baılanys: qazaq ádebıeti, mýzyka
Sabaqtyń kórnekiligi: plakat, kespe qaǵazdar
Sabaqtyń barysy:
1) Uıymdastyrý
2) Úı tapsyrmasyn tekserý
Úıge: Sheshendik sózder jattaý jáne sahnalaý
Negizgi sabaq kezeńi: Erte, erte, ertede, eshki quıryǵy keltede,
Qarataýdyń oıynda,
Qarasýdyń boıynda
Temir batyr degen ómir súripti. Ol qus atyp, ań aýlaǵandy, ańshylyqpen aınalysqandy jaqsy kóredi eken. Kúnderdiń bir kúninde Temirbatyr ańǵa ketkende kópten ańdyp júrgen mystan kempir aıdaı ajarly, kelbetti de sulý qalyńdyǵyn urlap ketedi. Temirbatyr júırik tulparyna minip, mystandar eline attanady. Kúnnen kún, aıdan aı ótedi. Bir kúni aldynan bıik qaqpa paıda bolady. Qaqpa tars jabyq. Qaqpada «Ýa, qasıetti pendem! Eger qaqpadan engiń kelse,
1. «İzden, oılan, tap!» tapsyrmasyn orynda degen jazý oqıdy. Qane, barlyǵymyz da Temirbatyrǵa kómekteselik.
1. Pýnktýasıa degenimiz ne?
2. Sózderdiń baılanysý tásilderin atańyz
3. Sózderdiń baılanysý túrlerin atańyz
4. Sóz tirkesi degenimiz ne?
5. Sóılem degenimiz ne?
6. Aıtylý maqsatyna qaraı sóılem neshege bólinedi?
7. Sóılem múshelerin atańyz
8. Dara, kúrdeli múshe degenimiz ne?
9. Sóılemniń biryńǵaı músheleri degenimiz ne?
10. Oqshaý sózdiń qandaı túrleri bar?
11. Qaratpa sóz degenimiz ne?
12. Qystyrma sóz degenimiz ne?
13. Odaǵaı degenimiz ne?
Temirbatyr qaqpadan engen sátte, ótkel bermes sýǵa tap bolady. Ol sýdan ótpek bolyp qansha talpynǵanymen sýdan ótýge eshqandaı múmkinshilik bolmaı qalady. Sol sátte sýdan altyn balyq shyǵyp, sýdan ótkisi kelse,
2. «Kespe qaǵazdardaǵy» tapsyrmalardy oryndaý kerektigin aıtady.
Turaqty sóz tirkesiniń maǵynasyn túsindirý.
№1. Qoldy bolý (urlaný)
Betinen oty shyǵý (uıalý)
№2. It arqasy qıanda (alysta)
At izin salmaý (qatynaspaý)
№3. Aýzynyń sýy qurý (tańdaný)
Tóbesi kókke jetý (qýaný)
№4. Sútten aq, sýdan taza (kinásiz)
Kózdi ashyp jumǵansha (jyldam)
№5. Tóbe shashy tik turý (qorqý)
Júreginiń túgi bar (batyl)
Tapsyrmalar oryndalyp bolysymen, sý eki aırylyp, Temirbatyr jaǵalaýǵa, arǵy betke ótedi. Bul ný jynysty, ormannan ótý úshin
3. «Shyǵarmashylyq synaqhat» tapsyrmasyn oryndaý kerek. Qanekı, barlyǵynyń da er tulǵaly Temirbatyrǵa kómekteselik.
1. Kez - kelgen sóz oılańyz
2. Oılaǵan bir sózińizdi qarastyra otyryp, jańyltpash qurastyryp, jyldam oqyńyz.
Ný jynysty, qalyń ormannyń shetine shyqqan Temirbatyr ordaly jylanǵa tap bolady. Tilderinen zárli ý shashqan, aıaq alyp júrgisiz jylandar ordasynan ordabasy shyǵyp,
4. «Ónerlige óris keń» tapsyrmasyn oryndaý kerektigin aıtady.
1) Jazýshylar odaǵynyń sheshimimen qaı aqyn, jazýshylardy ǵasyr aqyny, ǵasyr jazýshysy dep tanydy.
M. Maqataev, M. Jumabaev - ǵasyr aqyny
J. Aımaýytov, M. Áýezov - ǵasyr jazýshysy
2) Bıylǵy jyl qandaı jyl dep atalýda?
3) Qandaı óneriń bar? (óner kórsetý)
Osynaý sezim ıirimderine áser etken óleńnen soń jylandar Temirbatyrdy shyǵaryp salady. Bir mezgilde Temirbatyrǵa ystyq lep seziledi. Kele - kele bet qaratpas ystyq atqa tap bolady, ózderińe belgili hımıalyq jolmen otty qalaı sóndirýge bolady?
(topyraqpen, sýmen nemese kıizben)
Olaı bolsa,
5. «Meni áńgimele» tapsyrmasyn oryndaımyz. Tirek sózder arqyly «Týǵan jer» taqyrybyna áńgime jazý.
Ystyq, súıý, alys, balalyq shaq, saǵyný, qadirli.
Ottyń ystyqtyǵy qaıtyp, Temirbatyr ótip ketken soń, aldynan úlken taý kezdesedi. Taý teńselip, qozǵalyp, oǵan qaraı jaqyndap keledi. Bul dáý eken. Dáý Temirbatyrdy saıysqa shaqyrady. Kelesi tapsyrmamyzdyń túri
6. «Bilim shyńy». Berilgen úzindilerdiń avtory men taqyryptaryn tabý
1. Sony aıtyp amandasyp Mamyr ketti,
Kún saıyn Qalqamannan sabyr ketti.
Mamyr búgin qyzdarsha kıindi dep,
Qalqamanǵa bir kúni habar jetti.
(«Qalqaman - Mamyr» poemasynan úzindi. Shákárim Q)
2. Qazaqpyn dep dosqa aıtam uǵysatyn,
Maqtan etsin ataqty týys atyn.
«Qazaqpyn» dep jaýǵa aıtam qasaqana
Bilip qoısyn bolsa oıy juǵysatyn.
(«Men qazaqpyn» J. Moldaǵalıev)
3. Min atqa, qaıt aýylǵa taǵat qyl da,
... Bilmeımin, sor attyń ba? Baq attyń ba?!
Aqqýǵa kezenerde yrym jasap,
Tym qursa saýsaǵyńdy qanattyń ba?
(«Aqqýlar uıyqtaǵanda» M. Maqataev)
4. Bir toıym bolatyn sózsiz meniń,
Dál qaı kúni ekenin aıta almaımyn,
Biraq, biraq eshkimdi de bıletpeı qaıtarmaımyn.
Onda ortaǵa tastalar uran sondaı,
Qaıta almaıdy qartyńda bir án salmaı.
(«Bir toıym bar» T. Aıbergenov)
5. Myltyq kórsem tórlerden ilip qoıǵan,
Meniń mazam ketedi kúdikti oıdan.
Dý - dý etip,
Qaıta almaımyn odan soń kúlip toıdan.
(«Qyzyl kitap» Q. Myrzalıev)
6. Qamajaı: Ózimiz - aq ótkizemiz.
Ózimiz - aq. Olardyń qoly tımeıdi.
Ózimiz - aq.
(«Ápke» D. Isaev)
7. Erte, erte, ertede,
Otyrarda
Bizdiń ińkár ólkede.
Iyq burmaı tek bilimnen basqaǵa,
Qatar ósti eki birdeı jas bala.
(«Arman»M. Shahanov)
7.«Maqal - mátel», «Jumbaqtar» saıysy
Barlyq shartty oryndaǵan Temirbatyr qalyńdyǵymen kezdesip, kózaıym bolyp, eline kelip, úlken toı jasaıdy. Halqymyzdyń «toıdyń sáni, ajary - án» degen bolatyn. Olaı bolsa, aldaǵy kúnimiz toı men ánnen ajyramasyn dep án shyrqap jiberelik.
8. Baǵalaý
Úıge: Ótirik áńgime nemese ótirik óleń jazyp kelý
Sózdik jumysy
Mystan - zymıan, qý
Ordaly - toptasqan
Ordabasy - eń úlkeni
Kózaıym - qaýyshý
You Might Also Like
