InfoHub Logo

Táýelsizdik kúnine arnalǵan synyptan tys shara
Taqyryby: «Táýelsiz elim - Qazaqstan»

Óser uldyń qaı sátte de,
Birlik bolmaq qalaýy,
Laýla - laýla jeltoqsannyń
Muzǵa janǵan alaýy.
Ózderińdeı ór namysty,
Jas órkeni bar eldiń,
Eshqashanda tıisti emes
Eńkeıýge jalaýy.

Qaıyrly kesh, qurmetti ata - analar, mektep qonaqtary! Jeltoqsannyń dúmpýimen, qylyshtyń qyry, naızanyń ushyna qasqaıa qarsy turǵan azamat aǵa - apalarymyzdyń arqasynda jetken táýelsizdik merekesine arnalǵan «Táýelsiz elim - Qazaqstan» keshine qosh kelipsizder!
«Táýelsiz elim - Qazaqstan» atty synyptan tys ádebı - qoıylymdyq keshimizdi ashyq dep jarıalaımyz.
Mektep orkestri
Kórdik qoı zorlyq ospadar jandar kórinen,
Júregim syzdar, syr tartsam sol bir áriden.
Qanshama batyr, qyrýar uldy qurban ǵyp,
Qıyndyqtardyń qaıyspaı ótken bárinen.

Montaj 7b klass oqýshylary
Qarasań qaıda, alys ta jaqyn qyrlarǵa,
Aldaǵy kúnge astasyp jatyr nurly arna.
Qanshama ulttyń qut mekeni sıaqty,
Bir ózińe arnalmaıtyn án bar ma?
Án «Meniń Qazaqstanym»

Súırik saýsaq saǵadan,
Myń buralǵan órmelep.
Asyp - tasyp sabadan,
Bıshi keter dóńgelep.
Bı «Qazaq bıi»

Taptalmasyn dep qazaqtyń kek, ary,
Táýelsizdik týyn ustap joǵary.
Topty bastap shyqty Lázzat alańǵa
Tolǵan edi on altyǵa ne bári.
Sahnalyq qoıylym «Qaısar arý – Lázzat qyz»
«Jeltoqsan jeli» ániniń áýeni oınap turady. Kóshede ersili - qarsyly ótip jatqan adamdar. Tártip saqshylary
Qar ústinde qyzyl qan, qara burysh,
Halyq ta kóp kóshede qaraqurym.
Jas arý qyz keledi ilbı basyp,
Jataqhana tym alys baratuǵyn.
Keshki shamy qalanyń syǵyraıǵan,
Mezgil edi aınala tymyraıǵan.
Keshe ǵana burymyn kesken munyń,
Qutylǵany áli este sumyraıdan.
Ajal ma, álde eles pe taqymdaǵan,
Tyrs etkendeı boldy ún jaqyn mańnan.
Qyz júregi zý etip, ımense de,
Basa berdi ilgeri batyl qadam.
(Eki kúzetshi Lázzatty toqtatyp, qujat surap, teksere bastaıdy.)
Kúzetshiler jol tosqan qutqarmady,
«Tekseremiz,»- dep qyzdy myqty arbady.
«Býnt jasaǵan qazaqtyń qyzy ǵoı bul»-
Degen sózge arlandy ol bultarǵandy.
Qorlyq sózge qaısar qyz namystandy,
Óńmeninen ıterdi jabysqandy.
Jez túımeli qos soldat, túsi bólek,
Ózderinshe jón kórdi tanysqandy.
(Eki soldat uryp, julqyp Lázzatty alyp ketedi. Lázzat barynsha qarsylasady.)
Jalǵan emes, bul shyndyq, dastan - ánim,
Bostandyqtyń ol buzdy tas qamalyn.
Qaırat, Erbol, keshegi Lázzattardyń,
Qyrshynynan kim qıdy jas qanatyn?
(Sahnada – Lázzattyń beıiti, sýreti, týǵan jáne qaıtqan ýaqyty jazylǵan)
Anasy beıitke gúl qoıyp, joqtaý aıtady:
Oý, kózdiń jasyn bulaıyn,
Júrekti jedi - aý ýaıym.
Saǵan ǵumyr bermedi - aý
Jarylqaǵan Qudaıym!!!
Qulynym meniń qor boldy - aý,
Zamanyń seniń zar boldy - aý.
Jeltoqsannyń qaıǵysy
San anaǵa sor boldy - aý.
Jeltoqsannyń anaǵa,
Yzǵary kóp qulynym.
Namystan ólgen qazaqtyń
Qyzdary kóp qulynym.
Sen de sonyń birisiń,
Ólgen joqsyń, tirisiń.
Tiri júrgen qyzdardyń,
Syıynar jalǵyz pirisiń.
Zarlaǵanda ne tabam,
Sabyr bersin jasaǵan.
Kimge ǵana ustatar,
Qysqa ǵumyr qashaǵan?
Zamanyna qaıqaıyp,
Qarsy turǵan, botashym.
Altyn saqa asyqtaı,
Alshy turǵan, botashym.
Dál ózińdeı qyz tapqan,
Mende arman bar ma eken?
Qaıteıin, qudaı, qaıteıin?!
(Gúlin qoıyp ketedi. Jaryq sónedi. Jaryq beıitke túsiriledi, beıittiń ar jaǵynda arýaq beınesindegi Lázzat shyǵady. Lázzattyń basy men ıyǵy kórinedi)
Lázzattyń sóz sahna syrtynan oqylady.
Lázzat:
On altyda qıyldym men,
Tabanynda tankiniń.
Lázzat atty qurbanymyn,
Qazaq degen halqymnyń.
Shaǵaladaı qalyqtaǵan,
Kók teńizdi jaǵala.
Lázzat deıtin men bolam,
Aspandaǵy shaǵala. (shaǵala ushyrý)
Týǵan halqym - qazaǵym,
Seniń úshin janamyn.
Endi qaıtip kórmeıik,
Jeltoqsannyń azabyn.
(Jaryq janady. Beıit basyna oqýshylar kelip, gúl qoıyp, sap túzep turady.)
1 - oqýshy:
Uıańnan ushyp shyǵyp, oralmadyń,
Aýylyń Aqjazyqqa qona almadyń.
Shilde aıy týǵan kúniń eken seniń,
Ol kúnniń qonaǵy bop kele almadyń.
2 - oqýshy:
Nebári 16-dan asyp ediń,
Balalyq bal dáýrenmen tasyp ediń.
Qazaqtyń salt - dástúrin, jolyn qýyp,
Ómirge endi qadam basyp ediń.
3 - oqýshy:
Qaıyrylmaı ketken qarlyǵash,
Jelbiregen qolań shash.
17-ge jete almaı,
Qıylyp ketken qyrshyn jas.
4 - oqýshy:
El úshin erligimen elene,
Abyroı men ataǵyna bólene.
Lázzat syndy qazaq qyzy qaharman,
Urpaǵyna bolar máńgi ónege.
(Barlyǵy ketedi)

Júrgizýshi:
Muzda janǵan muz balaq. Alaý bolyp júregimizdiń túkpirinen oryn alǵan. Qazaqtyń ultaraqtaı jeri úshin qasyq qany qalǵansha aıqasyp, ólispeı - berispeıtin bozdaqtarymyz, aǵa - apalarymyzdy qalaı umytarmyz. Barlyǵymyz da bir sát azamattyq ańsaǵan, teńdikti talap etken qyrshyn jastarymyzdy eske alaıyq.

Júrgizýshi:
Qýan búgin, qýan halqym, shynynda,
Aqtarylsyn aǵyl - tegil jyrym da.
Bir qudaıdan birlik qana tileımin,
Búgingi mynaý táýelsizdik tańynda.