Til ustartý
Sabaqtyń taqyryby: Til ustartý
Sabaqtyń maqsaty:
1.Bilimdilik: Oqýshylarǵa til ustartý týraly lıngvısıkalyq bilim berý, jattyǵý jumystary arqyly bekitý.
2.Tárbıelik: Oqýshylardy ádeptilikke, izgilikke tárbıeleý.
3.Damytýshylyq: Oqýshylardyń kórkem sóıleýge úıretý.
Sabaqtyń tıpi: aralas sabaq
Sabaqtyń túri: dástúrli sabaq
Sabaqtyń ádis-tásili: túsindirý, suraq-jaýap, jattyǵý
Sabaqtyń kórnekiligi: Aqyndardyń «Óleńder» jınaǵy
Pánaralyq baılanys: qazaq ádebıeti
Sabaqtyń barysy:
İ.Uıymdastyrý kezeńi: 1.Oqýshylarmen sálemdesý
2.Oqýshylardyń sabaqqa qatysyn tekserý
3.Oqýshylardyń zeıinderin sabaqqa aýdarý
II. Úı tapsyrmasyn tekserý:
57- jattyǵýlar
19-33 betterdi qaıtalaý
III. Jańa taqyrypty túsindirý:
1. Jańa sabaq
Tilimizde myńdaǵan sózderden oıǵa laıyqty sóz tańdap, ony basqa sózdermen tirkestirip durys sóılem quraý op-ońaı is emes. Oǵan uqyptylyq, saýattylyq qajet jáne únemi jattyǵý kerek. Túrli ǵylym salalaryna baılanysty ǵylymı ádebıetterdi, kórkem ádebıetterdi, tarıhı jáne pedagogıkalyq ádebıetterdi kóp oqyǵan kisi oıyn dál jetkizýge ıkemdi bolady. Tartymdy sóıleýge, jazýǵa jattyǵý úshin, ásirese kórkem ádebıetti kóp oqý qajet. Kórkem ádebıettiń basqa ádebıetterden aıyrmashylyǵy – onyń kórkem stılinde. Kórkem ádebıet tiliniń bir ereksheligi – onda jansyzǵa jan bitirip aıtady; jaı, qarapaıym nárseni ásirelep, ulǵaıtyp aıtady; sýrettelip otyrǵan nárseni ne qubylysty aıqyndaı, ajarlandyra túsý úshin kórikti, sulý sózderdi qosyp aıtady.
Mysaly, A. Toqmaǵambetovtyń:
Tóngende qaterli kún, qara tuman,
Aıaqqa shyrmalǵanda shubar jylan.
Tý ustap, tulpar minip el qorǵaýǵa,
Azamat azamat pa attanbaǵan?!-
degen óleń shýmaǵyndaǵy qaterli kún, qara tuman, shubar jylan, tý ustap, tulpar minip degenderdiń bári – kórkem sózder.
Asaý Terek doldanyp, býyrqanyp,
Taýdy buzyp jol salǵan, tasty jaryp.
Arystannyń jalyndaı buıra tolqyn
Aıdahardaı búktelip, júz tolǵanyp, -
degen Abaı aýdarmasy – túgelimen kórkem sóz.
Terek - ózenniń aty. Ol – taý ózeni, Kavkaz taýynda Ádette asaý degen anyqtaýysh «úıretilmegen» degen maǵynada malǵa baılanysty aıtylady. Bul jerde Abaı «júgen, quryq tımegen» degen maǵynany taýdan qulaı aqqan ózenge balap, ol mándi kúsheıte túsip, doldanyp, býyrqanyp dep, onyń ústine taýdy buzyp jol salǵan, tasty jaryp dep, taý ózeniniń qudiretti únin, eshbir tosqaýylǵa toqtamaı, ony buzyp ótetin dúleı kúshtiń ıesi ekenin ásireleı sýretteıdi. Kóz aldyńa osyndaı sýret elesteıdi. Endi syrt qaraǵanda taýdan qulaı aqqan ózen myń buralǵan aıdaharǵa uqsap, onyń búktetile aqqan tolqyny arystannyń jalyndaı buıralanyp ketedi. Qandaı ádemi kórinis, qandaı ásem sýret!
IV. Jańa sabaqty bekitý.
Oqýlyqpen jumys
58-jattyǵý (aýyzsha)
Tómendegi ańyz áńgimeni oqyp shyǵyp, sheshenderdiń sóz qoldanysyna nazar aýdaryńyzdar.
59-jattyǵý (jazbasha)
Mátindi daýystap oqyńyzdar. Quramyndaǵy syn esimderdi taýyp, olardyń jasalý joly men maǵynalyq ereksheligin túsindirińizder. Syn esimderdi qandaı maqsatpen qoldanǵandyǵyn dáleldeńizder.
61-jattyǵý (aýyzsha)
Deńgeılik tapsyrma
İ nusqa
İ deńgeı
1. Zat esim týraly ne bilesiń? Mysal keltir.
2. Tómendegi sózderdi septe.
Otan, el, tóre, batyr.
3. Sóılemderdegi kóp núkteniń ornyna tıisti jalǵaýlardy qoı jáne qaı jalǵaý ekenin aıt.
Sandybaı qarǵa... tuzyn eki qoly... ustap, aına... qaraǵandaı jymıyp otyr. Boıynda ádet pen ádepke syıa bermeıtin minez... bolǵandyqtan, jyndy Bıjan atanǵan adam. (Ǵ.Músirepov)
İİ deńgeı
1. Qazaq tilinde neshe jalǵaý bar? Jalǵaý túrlerine mysaldarjaz.
2. Jiktik jalǵaýynyń táýeldik jalǵaýynan qandaı aıyrmashylyǵy bar?
«Oqýshy, ınjener» degen sózderdi jikte.
3. Tómendegi sóılemnen zat esimdi taýyp, sóılem múshelerine qaraı talda.
Ótken jazda bolǵan bolys saılaýynda sol aýyldyń bireýi bolystyqqa talasqan Toqsanbaıdyń Syzdyǵy degen baıǵa qarsy shyqqan. (S.Muqanov)
İİİ deńgeı
1. Sóılemderden jalpy esimdi bólek, jalqy esimdi bólek terip jaz.
Jandos, Ermekbaılar bir jaq, Erasyl, Aman, Kúlpashtar bir jaq bolyp, armansyz saıysqan kórinedi. (Ǵ.Mustafın)
Sondaı beıbitshiliktiń birinde múlik artqan, kerýen tartqan saýdagerler naıman eline kelip, dastarqan basynda áńgime-dúken quryp, ózderiniń Saryózekten kedergisiz ótkenin aıtady. (Sh.Aıtmatov)
2. Tómendegi sózderge kóptik, septik, táýeldik, jiktik jalǵaýlaryn jalǵap jaz jáne birinshi qaı jalǵaý jalǵanatynyn aıt.
Alma, shıe, qazaq, orman.
3. «Jazǵy kesh» degen taqyrypqa shaǵyn shyǵarma jaz jáne zat esimderdi tap.
İİ nusqa
İ deńgeı
1. Tilimizde qansha sóz taptary bar?
2.Mátindegi zat esimniń astyn syz.
«Jyǵylǵanǵa judyryq» degendeı, kedeılikke kárilik qosylady. Kárilik tusaý, kedeılik buǵaý bolypty. Qart sheshen qanatsyz qyransha otyryp qalypty. Alaıda aǵaıyndarynyń emen-jarqyn kómegine súıengen ol ashtan ólip, kóshten qalmapty. («Sheshendik sózder» kitabynan)
3. Tómendegi sózderge kóptik, jiktik jalǵaýlaryn jalǵa jáne qaı jalǵaý birinshi jalǵanatynyn kórset.
Ushqysh, júrgizýshi, talapker, oqýshy.
İİ deńgeı
1. Mátinnen jalǵaýlardyń astyn syz jáne qandaı ekenin túsindir.
Shetki úılerden qymyzǵa júgiretin Tezekbaı, Terlikbaılar úıleriniń qasynda solbyraıyp tur. Sabanyń daýsy shyqpaıdy. Kóringenmen qurdas bolyp, arsalańdap júretin. Dúrmaǵanbettiń de ıyǵy túsip ketipti. Qolynda júgeni, jylqy jaqqa bara jatyr. (J.Aımaýytov)
2. Táýeldik jalǵaýy degenimiz ne? Tómendegi sózderdi ortaq, ońasha táýeldep, aıyrmashylyǵyn túsindir.
Kilem, taraq, kóılek, kózildirik.
3.Sý, teńiz, kól, muhıt týraly turaqty teńeýlerdi jazyp, zat esimniń astyn syz.
Úlgi: Sýdaı shaıqap, sý sepkendeı basyldy, teńizdeı tereń, kóldeı tasyp, muhıttaı tolqyp.
İİİ deńgeı
1. Sóılemderge morfologıalyq taldaý jasa.
Shyǵys irgesinde Tarbaǵataı tósinen, qulap túsetin mol sýly Qaraúńgir ózeni aǵyp jatyr. Onyń syrtynda qalany birneshe jerden kólemin beriden, qalyń shıli, sazdaýyt daladan alatyn, tereń arnaly, kók ıirim qarasýlar jaryp ótedi. (Q.Jumadilov)
2. Zat esimniń sóılemdegi atqaratyn qyzmetiniń barlyq túrlerin mysalmen túsindirip shyq.
3. Qazaqstannyń ózen-kólderine shaǵyn sýretteme jazyp, jalqy esimderdiń astyn syz.
V Úıge tapsyrma berý: 60 - jattyǵý
Synaq tapsyrmany oryndaý.
VI. Oqýshylardy baǵalaý.
Sabaqtyń maqsaty:
1.Bilimdilik: Oqýshylarǵa til ustartý týraly lıngvısıkalyq bilim berý, jattyǵý jumystary arqyly bekitý.
2.Tárbıelik: Oqýshylardy ádeptilikke, izgilikke tárbıeleý.
3.Damytýshylyq: Oqýshylardyń kórkem sóıleýge úıretý.
Sabaqtyń tıpi: aralas sabaq
Sabaqtyń túri: dástúrli sabaq
Sabaqtyń ádis-tásili: túsindirý, suraq-jaýap, jattyǵý
Sabaqtyń kórnekiligi: Aqyndardyń «Óleńder» jınaǵy
Pánaralyq baılanys: qazaq ádebıeti
Sabaqtyń barysy:
İ.Uıymdastyrý kezeńi: 1.Oqýshylarmen sálemdesý
2.Oqýshylardyń sabaqqa qatysyn tekserý
3.Oqýshylardyń zeıinderin sabaqqa aýdarý
II. Úı tapsyrmasyn tekserý:
57- jattyǵýlar
19-33 betterdi qaıtalaý
III. Jańa taqyrypty túsindirý:
1. Jańa sabaq
Tilimizde myńdaǵan sózderden oıǵa laıyqty sóz tańdap, ony basqa sózdermen tirkestirip durys sóılem quraý op-ońaı is emes. Oǵan uqyptylyq, saýattylyq qajet jáne únemi jattyǵý kerek. Túrli ǵylym salalaryna baılanysty ǵylymı ádebıetterdi, kórkem ádebıetterdi, tarıhı jáne pedagogıkalyq ádebıetterdi kóp oqyǵan kisi oıyn dál jetkizýge ıkemdi bolady. Tartymdy sóıleýge, jazýǵa jattyǵý úshin, ásirese kórkem ádebıetti kóp oqý qajet. Kórkem ádebıettiń basqa ádebıetterden aıyrmashylyǵy – onyń kórkem stılinde. Kórkem ádebıet tiliniń bir ereksheligi – onda jansyzǵa jan bitirip aıtady; jaı, qarapaıym nárseni ásirelep, ulǵaıtyp aıtady; sýrettelip otyrǵan nárseni ne qubylysty aıqyndaı, ajarlandyra túsý úshin kórikti, sulý sózderdi qosyp aıtady.
Mysaly, A. Toqmaǵambetovtyń:
Tóngende qaterli kún, qara tuman,
Aıaqqa shyrmalǵanda shubar jylan.
Tý ustap, tulpar minip el qorǵaýǵa,
Azamat azamat pa attanbaǵan?!-
degen óleń shýmaǵyndaǵy qaterli kún, qara tuman, shubar jylan, tý ustap, tulpar minip degenderdiń bári – kórkem sózder.
Asaý Terek doldanyp, býyrqanyp,
Taýdy buzyp jol salǵan, tasty jaryp.
Arystannyń jalyndaı buıra tolqyn
Aıdahardaı búktelip, júz tolǵanyp, -
degen Abaı aýdarmasy – túgelimen kórkem sóz.
Terek - ózenniń aty. Ol – taý ózeni, Kavkaz taýynda Ádette asaý degen anyqtaýysh «úıretilmegen» degen maǵynada malǵa baılanysty aıtylady. Bul jerde Abaı «júgen, quryq tımegen» degen maǵynany taýdan qulaı aqqan ózenge balap, ol mándi kúsheıte túsip, doldanyp, býyrqanyp dep, onyń ústine taýdy buzyp jol salǵan, tasty jaryp dep, taý ózeniniń qudiretti únin, eshbir tosqaýylǵa toqtamaı, ony buzyp ótetin dúleı kúshtiń ıesi ekenin ásireleı sýretteıdi. Kóz aldyńa osyndaı sýret elesteıdi. Endi syrt qaraǵanda taýdan qulaı aqqan ózen myń buralǵan aıdaharǵa uqsap, onyń búktetile aqqan tolqyny arystannyń jalyndaı buıralanyp ketedi. Qandaı ádemi kórinis, qandaı ásem sýret!
IV. Jańa sabaqty bekitý.
Oqýlyqpen jumys
58-jattyǵý (aýyzsha)
Tómendegi ańyz áńgimeni oqyp shyǵyp, sheshenderdiń sóz qoldanysyna nazar aýdaryńyzdar.
59-jattyǵý (jazbasha)
Mátindi daýystap oqyńyzdar. Quramyndaǵy syn esimderdi taýyp, olardyń jasalý joly men maǵynalyq ereksheligin túsindirińizder. Syn esimderdi qandaı maqsatpen qoldanǵandyǵyn dáleldeńizder.
61-jattyǵý (aýyzsha)
Deńgeılik tapsyrma
İ nusqa
İ deńgeı
1. Zat esim týraly ne bilesiń? Mysal keltir.
2. Tómendegi sózderdi septe.
Otan, el, tóre, batyr.
3. Sóılemderdegi kóp núkteniń ornyna tıisti jalǵaýlardy qoı jáne qaı jalǵaý ekenin aıt.
Sandybaı qarǵa... tuzyn eki qoly... ustap, aına... qaraǵandaı jymıyp otyr. Boıynda ádet pen ádepke syıa bermeıtin minez... bolǵandyqtan, jyndy Bıjan atanǵan adam. (Ǵ.Músirepov)
İİ deńgeı
1. Qazaq tilinde neshe jalǵaý bar? Jalǵaý túrlerine mysaldarjaz.
2. Jiktik jalǵaýynyń táýeldik jalǵaýynan qandaı aıyrmashylyǵy bar?
«Oqýshy, ınjener» degen sózderdi jikte.
3. Tómendegi sóılemnen zat esimdi taýyp, sóılem múshelerine qaraı talda.
Ótken jazda bolǵan bolys saılaýynda sol aýyldyń bireýi bolystyqqa talasqan Toqsanbaıdyń Syzdyǵy degen baıǵa qarsy shyqqan. (S.Muqanov)
İİİ deńgeı
1. Sóılemderden jalpy esimdi bólek, jalqy esimdi bólek terip jaz.
Jandos, Ermekbaılar bir jaq, Erasyl, Aman, Kúlpashtar bir jaq bolyp, armansyz saıysqan kórinedi. (Ǵ.Mustafın)
Sondaı beıbitshiliktiń birinde múlik artqan, kerýen tartqan saýdagerler naıman eline kelip, dastarqan basynda áńgime-dúken quryp, ózderiniń Saryózekten kedergisiz ótkenin aıtady. (Sh.Aıtmatov)
2. Tómendegi sózderge kóptik, septik, táýeldik, jiktik jalǵaýlaryn jalǵap jaz jáne birinshi qaı jalǵaý jalǵanatynyn aıt.
Alma, shıe, qazaq, orman.
3. «Jazǵy kesh» degen taqyrypqa shaǵyn shyǵarma jaz jáne zat esimderdi tap.
İİ nusqa
İ deńgeı
1. Tilimizde qansha sóz taptary bar?
2.Mátindegi zat esimniń astyn syz.
«Jyǵylǵanǵa judyryq» degendeı, kedeılikke kárilik qosylady. Kárilik tusaý, kedeılik buǵaý bolypty. Qart sheshen qanatsyz qyransha otyryp qalypty. Alaıda aǵaıyndarynyń emen-jarqyn kómegine súıengen ol ashtan ólip, kóshten qalmapty. («Sheshendik sózder» kitabynan)
3. Tómendegi sózderge kóptik, jiktik jalǵaýlaryn jalǵa jáne qaı jalǵaý birinshi jalǵanatynyn kórset.
Ushqysh, júrgizýshi, talapker, oqýshy.
İİ deńgeı
1. Mátinnen jalǵaýlardyń astyn syz jáne qandaı ekenin túsindir.
Shetki úılerden qymyzǵa júgiretin Tezekbaı, Terlikbaılar úıleriniń qasynda solbyraıyp tur. Sabanyń daýsy shyqpaıdy. Kóringenmen qurdas bolyp, arsalańdap júretin. Dúrmaǵanbettiń de ıyǵy túsip ketipti. Qolynda júgeni, jylqy jaqqa bara jatyr. (J.Aımaýytov)
2. Táýeldik jalǵaýy degenimiz ne? Tómendegi sózderdi ortaq, ońasha táýeldep, aıyrmashylyǵyn túsindir.
Kilem, taraq, kóılek, kózildirik.
3.Sý, teńiz, kól, muhıt týraly turaqty teńeýlerdi jazyp, zat esimniń astyn syz.
Úlgi: Sýdaı shaıqap, sý sepkendeı basyldy, teńizdeı tereń, kóldeı tasyp, muhıttaı tolqyp.
İİİ deńgeı
1. Sóılemderge morfologıalyq taldaý jasa.
Shyǵys irgesinde Tarbaǵataı tósinen, qulap túsetin mol sýly Qaraúńgir ózeni aǵyp jatyr. Onyń syrtynda qalany birneshe jerden kólemin beriden, qalyń shıli, sazdaýyt daladan alatyn, tereń arnaly, kók ıirim qarasýlar jaryp ótedi. (Q.Jumadilov)
2. Zat esimniń sóılemdegi atqaratyn qyzmetiniń barlyq túrlerin mysalmen túsindirip shyq.
3. Qazaqstannyń ózen-kólderine shaǵyn sýretteme jazyp, jalqy esimderdiń astyn syz.
V Úıge tapsyrma berý: 60 - jattyǵý
Synaq tapsyrmany oryndaý.
VI. Oqýshylardy baǵalaý.
You Might Also Like
