InfoHub Logo

«Ulttyq rýhtyń negizi-ulttyq til», -dep Mustafa  Shoqaı aıtqandaı rýhanı mura ispettes altyn tilimizdi qurmetteý bizderdiń basty mindetimiz. Óıtkeni, halyq aýzyndaǵy til óshse-halyq ta ólgeni. Al, halyqtyń ólgenin kim qalaıdy deısiń?Áıtse de, yqylym zamannan baǵa jetpes qazyna sanalyp kele jatqan tilimizdiń búgingi tańdaǵy jaǵdaıy máz emes!Asyl tekti tórelerdiń, ultshyl jannyń urpaǵy bolǵan qazaq halqynyń búgingi ál-aýqatyndaǵy  ózekti máselelerinen qabyrǵań qaıysyp, janyń ýdaı ashıtyny bar. Tilge qurmet-elge qurmet deımiz. Bizder tilimizdi qanshalyqty qurmetep júrmiz?Ózge tildiń jetegine erip, baǵynyshty bolǵan búgingi qoǵam pýltpen isteıtin oıynshyq tárizdi kórinedi. Sol pýltke baǵynyshty, sonyń degenin oryndaıdy. Tarıh betterin paraqtasaq, kezinde «tilim, dinim!» dep qasyq qany qalǵansha jan berispeı búgingi kúnge amanat etip ketken batyr babalarymyzdyń amanatyna qıanat jasap júrgenimiz ne? «Balyq basynan shirıdi» demekshi, joǵarydaǵy  aǵalarymyzdyń ózi ana tiline jany ashymaı, shalalyq tanytyp jatsa búgingi qazaq halqynyń ne ońǵandyǵy deısiń!?Tursynbek Qabatov: «Qazaq tili eń qıyn til. Qıyndyǵy sonshalyq keıbir qazaqtardyń ózi sóıleı almaıdy» degen astarly áziliniń ózi ras eken-aý deısiń búginde.

Til-ár ulttyń jany, minezi, peıili, onyń kóp ǵasyrlyq tarıhy. Qazaq tili oralymdy, beıneli, baı til. Bizdiń tilimizdiń qıyndyǵy sonshalyq keıbir sózderin tipti ózge tilge aýdarý múmkin emes. Oǵan dálel:M. Ótemisulynyń IýNESKO kóleminde ótilgen 200 jyldyq mereıtoıy. Ol toı Parıj qalasynda ótken bolatyn. Mahambettiń barlyq óleńderin aǵylshyn tiline, fransýz tiline, ıspan tiline aýdarady. Bul álemdik, IýNESKO  kóleminde ótilgen toıǵa qazaqtarda barady. Sonda mýzeıdi ishine Mahambettiń súbeli sózderinen quralǵan súısinter óleńderi álemniń barlyq tiline aýdarylyp jazylady. Tek bir óleńi ǵana aýdarylmaı qazaqsha jazylyp kózge ottaı basylady. Sonda ondaǵy kelgen qonaqtar: «Apyr-aı!Qazaq degen qandaı uly halyq. Biz Mahambettiń týra osy óleńin búkil til mamandary bolyp jınalyp aýdara almaı qoıdyq. Mynaý degeniń sumdyqqoı? Eger bizde Mahambet tárizdi aqynymyz bolsa óleńderin barlyq tilge aýdaryp, ony álemge taratar edik», -dep tańdanystaryn jasyrmaıdy. Mine, sheteldik ǵalymdardyń óresi jetpegen bizdiń tilimiz-qasıetti tumarymyz. Kórdińizbe biz baǵalamaı júrgen tilimizge ózge ulttyń ókilderi qalaı qaıran qalǵanyn? Biz onymen maqtanýymyz kerek, maqtan tutýymyz kerek. Ana tilimizdiń óshkenin emes, óskenin qalaýymyz kerek. Elbasy N. Á. Nazarbaevtyń «Qazaqstannyń bolashaǵy-qazaq tilinde» degen tujyrymdamasyn esten shyǵarmaýymyz kerek.

Álin bilgen álek. Tilin umytqan namyssyz jandardy myna Otanyń keshirmeıdi!Tipti keshirýge laıyq emessiń. Bireý janyńa batar sóz aıtsa ıtshe yryldasyp jaǵasyna  jarmasar adamǵa «tilińdi umyttyń!» dep namysyna tıseń beıbereket júrgenin kórip ulttyq rýhym quldyraýda dep qynjylasyń. Elbasymyz «bolashaqqa baǵdar:rýhanı jańǵyrý» atty joldaýynda: «25 jylddyqqa deıin damý, al 25 jyldyqtan ári jańǵyrý» degen bolatyn. Endi ult bolyp uıysyp ózimizdiń egemen el, batyr babalarymyzdyń qanymen boıymyzǵa sińgen namysty, qaıratty el ekendigimizdi kórseter sát keldi. Endeshe, bul til máselesiniń  orny oısyrap qalar ózekti máselesi bolǵanyn qalamaımyn. Búginde qazaq halqynyń barlyǵy ana tilinde sóılese asyǵymyz alshysynan túsip, aq túıeniń qarny jarylǵan kún sol bolmaq. Til jaı sóz emes, ómirdiń talaı synynan ótken , óskeleń talaptarǵa sáıkes óristeı túsken tolyqqandy aqıqat desek, jańyla qoımaspyz. Sondyqtan da, aıbyny asqaq ana tilimizdi ulyqtap, janashyrlyq tanytyp, qurmet kórseteıik!

---