Tynyshtyq pen syrǵanaý úıkelis koeffısentin tabý
Zerthanalyq jumys: Tynyshtyq pen syrǵanaý úıkelis koeffısentin tabý.
Teorıalyq bólim.
Tynyshtyq úıkelis koeffısenti syrǵanaý úıkelis koeffısentinen artyq ekenin anyqtaıyq. Syrtqy kúsh ulǵaıǵan saıyn tynyshtyq úıkelis kúshi de ósedi, biraq ol belgili bir shamaǵa deıin ǵana bolady. Tynyshtyq úıkelis kúshiniń maksımal shamasy Fmax=k0N formýlasymen beriledi. Osy shamadan keıin syrtqy kúshterdiń áserinen dene qozǵala bastaıdy. Úıkelis koeffısenti k0 syrǵanaý úıkelis koeffısenti k – ǵa teń bolady. Tynyshtyq úıkelis kúshi azaıa bastaıdy da, ol ary qaraı syrǵanaý úıkelis kúshi bolyp tabylady.
Endi biz kólbeý jazyqtyqta osy kúshterdiń áserin qarastyraıyq. Dene kólbeý jazyqtyqta tynyshtyqta turǵan kezde kólbeý jazyqtyq boıymen eki kúsh áser etedi, úıkelis kúshi men syrǵanaý kúshi Fú=Fc birin - biri teńgerip turady. Olaı bolsa úıkelis kúshi mynaǵan teń: Fú=tgαN. Úıkelis koeffısentin esepteý úshin biz qurylysy qarapaıym qondyrǵy paıdalanamyz. Bul qondyrǵy kólbeý turǵan kezde deneniń qozǵalysy údemeli jáne kólbeý buryshyna baılanysty bolady. Myna tómendegi grafıkten úıkelis kúshi men kólbeýdiń buryshy arasyndaǵy baılanysty kóremiz.
Bul grafıkte tynyshtyq úıkelisiniń sharyqtaý shegi men syrǵanaý úıkelisiniń ózgerisi kórsetilgen. Dene kólbeý jazyqtyqta birqalypty qozǵalǵan kezde úıkelis koeffısenti kólbeý buryshynyń tangenisine teń. Osy tujyrymdy paıdalanamyz.
Jabdyq qurylysy.
Jabdyq beti tegis kólbeý jazyqtyqtan (1), topsamen jalǵasqan tuǵyrdan (2), tuǵyrǵa oıyǵy bar móldir plasına (3) bekitilgen. Kólbeý jazyqtyqty belgili bir buryshta ustaý úshin buranda ornalasqan. Shkala 0 men 45 gradýsqa deıingi buryshtyń tangensiniń mánderine sáıkes keledi. Úıkelis koeffısentin anyqtaý úshin kólbeýdiń ústine jazyq paralel bileýshe (4) qoıamyz. Ol ártúrli materıaldan bolýy múmkin. Bileýshe tómen syrǵyp túspeý úshin tirek (5) ustap turady.
Jumystyń barysy.
Aǵash kólbeýdi tómen túsirip, onyń ústine aǵash bileýshke qoıamyz. Buryshty ózgertip kólbeýdi kóterip otyramyz. Aǵash bileý qozǵalǵannan keıin bul syrǵanaý úıkelisi bolady da, kólbeý buryshy artqan saıyn koeffısent kemı túsedi. Bul syrǵanaý úıkelisi koeffısenti. Kólbeý ústindegi bileýsheni basqa materıalmen aýystyramyz. Tájirıbeni qaıtalaımyz. Absolút jáne salystyrmaly qatelikti anyqtaý úshin tájirıbeni birneshe ret qaıtalaımyz.
Úıkelis kúshiniń reaksıa kúshine táýeldiligin anyqtaý úshin bileýshelerdiń massasyn tarazy arqyly anyqtaımyz.
Qorytyndy.
1. Biz tynyshtyq úıkelisi koeffısentin taptyq. Onyń syrǵanaý úıkelisi koeffısentinen kóptigin bildik.
2. Ár túli better arasyndaǵy úıkelisti salystyrdyq.
3. Úıkelis kúshiniń bettiń reaksıa kúshine proporsıonal ekenin kórdik.
Eskertý.
Qondyrǵy arqyly domalaý úıkelis koeffısentin anyqtaýǵa bolady.
Teorıalyq bólim.
Tynyshtyq úıkelis koeffısenti syrǵanaý úıkelis koeffısentinen artyq ekenin anyqtaıyq. Syrtqy kúsh ulǵaıǵan saıyn tynyshtyq úıkelis kúshi de ósedi, biraq ol belgili bir shamaǵa deıin ǵana bolady. Tynyshtyq úıkelis kúshiniń maksımal shamasy Fmax=k0N formýlasymen beriledi. Osy shamadan keıin syrtqy kúshterdiń áserinen dene qozǵala bastaıdy. Úıkelis koeffısenti k0 syrǵanaý úıkelis koeffısenti k – ǵa teń bolady. Tynyshtyq úıkelis kúshi azaıa bastaıdy da, ol ary qaraı syrǵanaý úıkelis kúshi bolyp tabylady.
Endi biz kólbeý jazyqtyqta osy kúshterdiń áserin qarastyraıyq. Dene kólbeý jazyqtyqta tynyshtyqta turǵan kezde kólbeý jazyqtyq boıymen eki kúsh áser etedi, úıkelis kúshi men syrǵanaý kúshi Fú=Fc birin - biri teńgerip turady. Olaı bolsa úıkelis kúshi mynaǵan teń: Fú=tgαN. Úıkelis koeffısentin esepteý úshin biz qurylysy qarapaıym qondyrǵy paıdalanamyz. Bul qondyrǵy kólbeý turǵan kezde deneniń qozǵalysy údemeli jáne kólbeý buryshyna baılanysty bolady. Myna tómendegi grafıkten úıkelis kúshi men kólbeýdiń buryshy arasyndaǵy baılanysty kóremiz.
Bul grafıkte tynyshtyq úıkelisiniń sharyqtaý shegi men syrǵanaý úıkelisiniń ózgerisi kórsetilgen. Dene kólbeý jazyqtyqta birqalypty qozǵalǵan kezde úıkelis koeffısenti kólbeý buryshynyń tangenisine teń. Osy tujyrymdy paıdalanamyz.
Jabdyq qurylysy.
Jabdyq beti tegis kólbeý jazyqtyqtan (1), topsamen jalǵasqan tuǵyrdan (2), tuǵyrǵa oıyǵy bar móldir plasına (3) bekitilgen. Kólbeý jazyqtyqty belgili bir buryshta ustaý úshin buranda ornalasqan. Shkala 0 men 45 gradýsqa deıingi buryshtyń tangensiniń mánderine sáıkes keledi. Úıkelis koeffısentin anyqtaý úshin kólbeýdiń ústine jazyq paralel bileýshe (4) qoıamyz. Ol ártúrli materıaldan bolýy múmkin. Bileýshe tómen syrǵyp túspeý úshin tirek (5) ustap turady.
Jumystyń barysy.
Aǵash kólbeýdi tómen túsirip, onyń ústine aǵash bileýshke qoıamyz. Buryshty ózgertip kólbeýdi kóterip otyramyz. Aǵash bileý qozǵalǵannan keıin bul syrǵanaý úıkelisi bolady da, kólbeý buryshy artqan saıyn koeffısent kemı túsedi. Bul syrǵanaý úıkelisi koeffısenti. Kólbeý ústindegi bileýsheni basqa materıalmen aýystyramyz. Tájirıbeni qaıtalaımyz. Absolút jáne salystyrmaly qatelikti anyqtaý úshin tájirıbeni birneshe ret qaıtalaımyz.
Úıkelis kúshiniń reaksıa kúshine táýeldiligin anyqtaý úshin bileýshelerdiń massasyn tarazy arqyly anyqtaımyz.
Qorytyndy.
1. Biz tynyshtyq úıkelisi koeffısentin taptyq. Onyń syrǵanaý úıkelisi koeffısentinen kóptigin bildik.
2. Ár túli better arasyndaǵy úıkelisti salystyrdyq.
3. Úıkelis kúshiniń bettiń reaksıa kúshine proporsıonal ekenin kórdik.
Eskertý.
Qondyrǵy arqyly domalaý úıkelis koeffısentin anyqtaýǵa bolady.
You Might Also Like
-
Sabaqtyń taqyryby: Shortanbaı – áleýmettik ómirdiń shynaıy sýretkeri
