- 05 naý. 2024 00:41
- 186
Tórt túliktiń biri sıyr
Seksıa: bıologıa, hımıa, valeologıa
Taqyryby: «Tórt túliktiń biri sıyr» (prezentasıasymen)
Mazmuny
Kirispe
1. 1Sıyr maly jáne olardyń tirshiligi
2. 1 Sıyr malynyń sútti túri
2. 2 Sıyr malynyń etti túri
2. 3 Sıyr malynyń tóli
2. 4 Súttiń paıdasy
2. 5 Ettiń paıdasy
2. 6 Sıyr azyǵy, sıyr piri
2. 7 Sıyr malynyń túrleri
Qorytyndy
Paıdalanǵan ádebıetter
Kirispe
Zertteýdiń ózektiligi. Bul taqyrypty alýdaǵy basty sebebimiz qazirgi tańda eń bir mańyzdy ózekti máselelerdiń biri.. aýyl sharýashylyǵynyń kenje qalýy. Syrt kózge sylbyr, jýas kórinetin sıyr malynyń da kóp qasıetterin kórkem shyǵarmalar, ańyz - áńgimeler arqyly bilip júrgen joqpyz ba? Jalǵyz ógizdiń bir tabyn maldy uıaly qasqyrdan túni boıy qorǵaýdaǵy erliginiń ózi nege turady? Al, shyntýaıttap kelgende keıingi jastarymyz, úlken qalalardy bylaı qoıǵanda, oblys, aýdan ortalyqtarynda turatyn jetkinshekterdiń ózi Zeńgi baba tuqymynyń qasıetterin, onyń basqa túlikterden qalaı jáne qandaı qasıetteri arqyly erekshelenetinin ashyp aıta almaıdy. Kezinde sıyr malynyń kóshse kólik, saýsa sút, soısa et bolyp, halqymyzdyń qajetine jaraǵanyn keıingi jastar naqty bir ańyzdaı qabyl alyp júrse, soǵan eń aldymen ózimiz kinálimiz. «Zeńgi baba», «sıyr maly» degendi bylaı qoıyp, osy túlikti «sút baǵytyndaǵy múıizdi iri qara» dep oqytyp júrgen joqpyz ba? Osyny sanasyna sińirgen keıingi jastardyń sıyr malynyń tek et pen sút úshin ósiriletinin paıymdaǵany bolmasa, odan arǵyǵa tereń baılamasy anyq. Al, shyntýaıttap kelsek, basqa da jan - janýarlar sekildi Zeńgi baba tuqymy adamǵa serik, ári momyn janýarlardyń biri. Ol da túısine, sezine alady, qajet kezinde ıesin qaýipti jaǵdaılardan qutqaryp ta alady.
Zertteý maqsaty: adam densaýlyǵy úshin sıyr súti men etiniń asa paıdaly joldary talqylandy. Osy jumysty oryndaǵan kezde mynadaı tujyrymdar shyqty: Jalpy sıyr malynyń paıdasy kóp sondyqtan aýyl sharýashylyǵyn kóterý. Sıyr basyn kóbeıtý.
Sıyr maly jalpy adam densaýlyǵy úshin paıdasy bar ekenin dáleldeý. Sıyr malynyń kóbeıýine qandaı sharalar qoldanyp jatyr
Zertteý ádisteri: sáıkestendirý, salystyrý, tujyrymdaý, analızdeý jáne naqty materıaldardy qorytyndylaý ádisterdi qoldanyldy.
Zertteý nysany: sıyr maly
Zertteý páni:
Zertteý barysynda osy aýdannyń 2009 - 2012 jyl aralyǵynda sıyr malynyń sanynyń ósýi kórinedi.
Zerttelgen jumystan mynadaı qorytyndy shyǵady
Jalpy sıyr malynyń paıdasy kóp sondyqtan aýyl sharýashylyǵyn kóterý. Sıyr basyn kóbeıtý.
Sıyr maly jalpy adam densaýlyǵy úshin paıdasy bar ekenin dáleldeý. Sıyr malynyń kóbeıýine qandaı sharalar qoldanyp jatyr
Zertteý barysynda sáıkestendirý, salystyrý, tujyrymdaý, analızdeý jáne naqty materıaldardy qorytyndylaý ádisterdi qoldanyldy.
Zertteý máselesi. Meniń osy ǵylymı jobany alý sebebim: adam densaýlyǵy úshin sıyr malynyń qanshalyqty paıdasy bar ekenin jáne olardyń qandaı túrleri bar ekendigin kórsetý. Bul sıyr malyn qalaı kútip baǵý jaıly úırený. Olardyń jas aralyǵyn da, tólderiniń qalaı atalatynyn da tereń bilý.
Taqyryby: «Tórt túliktiń biri sıyr» (prezentasıasymen)
Mazmuny
Kirispe
1. 1Sıyr maly jáne olardyń tirshiligi
2. 1 Sıyr malynyń sútti túri
2. 2 Sıyr malynyń etti túri
2. 3 Sıyr malynyń tóli
2. 4 Súttiń paıdasy
2. 5 Ettiń paıdasy
2. 6 Sıyr azyǵy, sıyr piri
2. 7 Sıyr malynyń túrleri
Qorytyndy
Paıdalanǵan ádebıetter
Kirispe
Zertteýdiń ózektiligi. Bul taqyrypty alýdaǵy basty sebebimiz qazirgi tańda eń bir mańyzdy ózekti máselelerdiń biri.. aýyl sharýashylyǵynyń kenje qalýy. Syrt kózge sylbyr, jýas kórinetin sıyr malynyń da kóp qasıetterin kórkem shyǵarmalar, ańyz - áńgimeler arqyly bilip júrgen joqpyz ba? Jalǵyz ógizdiń bir tabyn maldy uıaly qasqyrdan túni boıy qorǵaýdaǵy erliginiń ózi nege turady? Al, shyntýaıttap kelgende keıingi jastarymyz, úlken qalalardy bylaı qoıǵanda, oblys, aýdan ortalyqtarynda turatyn jetkinshekterdiń ózi Zeńgi baba tuqymynyń qasıetterin, onyń basqa túlikterden qalaı jáne qandaı qasıetteri arqyly erekshelenetinin ashyp aıta almaıdy. Kezinde sıyr malynyń kóshse kólik, saýsa sút, soısa et bolyp, halqymyzdyń qajetine jaraǵanyn keıingi jastar naqty bir ańyzdaı qabyl alyp júrse, soǵan eń aldymen ózimiz kinálimiz. «Zeńgi baba», «sıyr maly» degendi bylaı qoıyp, osy túlikti «sút baǵytyndaǵy múıizdi iri qara» dep oqytyp júrgen joqpyz ba? Osyny sanasyna sińirgen keıingi jastardyń sıyr malynyń tek et pen sút úshin ósiriletinin paıymdaǵany bolmasa, odan arǵyǵa tereń baılamasy anyq. Al, shyntýaıttap kelsek, basqa da jan - janýarlar sekildi Zeńgi baba tuqymy adamǵa serik, ári momyn janýarlardyń biri. Ol da túısine, sezine alady, qajet kezinde ıesin qaýipti jaǵdaılardan qutqaryp ta alady.
Zertteý maqsaty: adam densaýlyǵy úshin sıyr súti men etiniń asa paıdaly joldary talqylandy. Osy jumysty oryndaǵan kezde mynadaı tujyrymdar shyqty: Jalpy sıyr malynyń paıdasy kóp sondyqtan aýyl sharýashylyǵyn kóterý. Sıyr basyn kóbeıtý.
Sıyr maly jalpy adam densaýlyǵy úshin paıdasy bar ekenin dáleldeý. Sıyr malynyń kóbeıýine qandaı sharalar qoldanyp jatyr
Zertteý ádisteri: sáıkestendirý, salystyrý, tujyrymdaý, analızdeý jáne naqty materıaldardy qorytyndylaý ádisterdi qoldanyldy.
Zertteý nysany: sıyr maly
Zertteý páni:
Zertteý barysynda osy aýdannyń 2009 - 2012 jyl aralyǵynda sıyr malynyń sanynyń ósýi kórinedi.
Zerttelgen jumystan mynadaı qorytyndy shyǵady
Jalpy sıyr malynyń paıdasy kóp sondyqtan aýyl sharýashylyǵyn kóterý. Sıyr basyn kóbeıtý.
Sıyr maly jalpy adam densaýlyǵy úshin paıdasy bar ekenin dáleldeý. Sıyr malynyń kóbeıýine qandaı sharalar qoldanyp jatyr
Zertteý barysynda sáıkestendirý, salystyrý, tujyrymdaý, analızdeý jáne naqty materıaldardy qorytyndylaý ádisterdi qoldanyldy.
Zertteý máselesi. Meniń osy ǵylymı jobany alý sebebim: adam densaýlyǵy úshin sıyr malynyń qanshalyqty paıdasy bar ekenin jáne olardyń qandaı túrleri bar ekendigin kórsetý. Bul sıyr malyn qalaı kútip baǵý jaıly úırený. Olardyń jas aralyǵyn da, tólderiniń qalaı atalatynyn da tereń bilý.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.