- 05 naý. 2024 02:49
- 186
Túlki men qoıan halyq ertegisi
Túlki men qoıan halyq ertegisi
Bilim berý salasy: Tanym
Bilim bólimi: Til damytý
Maqsaty: erteginiń mazmunyn aıtýǵa, dybystyq taldaý jasaýǵa úıretý. aýyzeki sóıleýlerin damytý, suraqqa jaýap berý qabiletterin damytý. Balalardy batyrlyqqa, ójettilikke tárbıeleý.
Bılıngvaldy komponent\ Bılıngvalnyı komponent: túlki – lısa, qoıan – zaıas, qasqyr – volk.
Sózdik jumys\ Slovarnaıa rabota: aılaker.
Tehnologıalyq qamtamasyz etý\ Tehnologıcheskoe obespechenıe: úlestirmeli qıma quraldary, jumys dápteri.
Motıvasıalyq qozǵaýshylyq
Pedagog jumbaq jasyrady:
1. Qyrda júrer ol jortyp,
İni de joq barmaıtyn.
Quıryǵymen bulandap,
Qandaı ań ol aldaıtyn?
2. Kózi tostaq, ózi qorqaq.
- Durys aıtasyńdar, túlki – aılaker ań, al qoıan – qorqaq ań.
- Balalar túlkini jyrtqysh ań desek, al qoıan jyrtqysh ań emes.
- Qoıan – óte qorqaq ań, qoıandy úıde de asyraýǵa bolady.
Uıymdastyrýshylyq izdenistik
- Qazir osy qoıan men túlki týraly orys halqynyń ertegisimen tanysamyz.
Pedagog mánerlep oqıdy: «Túlki men qoıan» ertegisi.
Pedagog:
- Ertegi senderge unady ma?
- Ertegide neler týraly aıtylǵan?
- Erte zamanda túlkiniń quıryǵy qandaı bolypty?
- Túlki qasqyrmen tatý turmaǵan soń ne istegen?
- Bir kúni ne bolypty?
- Túlki qalaı qutylyp ketipti?
- Álden soń aǵash arasyna kirgen túlki neni kóredi?
- Sol jerde qoıan ózin ustap alǵan túlkige ne depti?
- Iá balalar, sodan beri túlkiniń quıryǵy uzyn bolypty, al qoıannyń quıryǵy qysqa bolyp qalypty.
Pedagog balalardan erteginiń mazmunyn suraıdy.
Sergitý sáti:
Uzyn qulaq sur qoıan
Estip qalyp sybdyrdy.
Oıly - qyrly jerlermen
Ytqyp - ytqyp júgirdi.
Qarap edi artyna,
Qıyǵyn sap kóziniń.
Kele jatqan tompańdap,
Kójegi eken óziniń.
- Endi ertegidegi «Túlki» sózine dybystyq taldaý jasaıyq.
-«Túlki» sózi neshe býynnan turady?
- Neshe daýysty dybys bar?
- Daýysty dybystardy qandaı túspen belgileımiz?
- Al daýyssyz dybysty qandaı túspen?
«Býyndy jalǵastyr» dıdaktıkalyq oıyny:
Oıyn sharty: pedagog ań attarynyń birinshi býynyn ǵana aıtady, balalar sońǵy býynyn taýyp, tolyq atyn aıtady. Mysaly: túl -..., qas -..., kó -..., myr -..., jol -...-....
Dáptermen jumys: dápterdegi №5 tapsyrmasy boıynsha oryndalady.
Jeke jumys júrgizedi.
«Túl - ki» sózi eki býynnan turady.
- eki daýysty dybys bar
- daýysty dybysty qyzyl túspen belgileımiz (qyzyl qıyndyny kórsetedi).
- Túl - ki, qo - ıan, qas - qyr, kó - jek, myr - shaı, jol - ba - rys.
Pavlodar oblysy, Ekibastuz qalasy
Ýmarova Samal Kalıjanovna
Bilim berý salasy: Tanym
Bilim bólimi: Til damytý
Maqsaty: erteginiń mazmunyn aıtýǵa, dybystyq taldaý jasaýǵa úıretý. aýyzeki sóıleýlerin damytý, suraqqa jaýap berý qabiletterin damytý. Balalardy batyrlyqqa, ójettilikke tárbıeleý.
Bılıngvaldy komponent\ Bılıngvalnyı komponent: túlki – lısa, qoıan – zaıas, qasqyr – volk.
Sózdik jumys\ Slovarnaıa rabota: aılaker.
Tehnologıalyq qamtamasyz etý\ Tehnologıcheskoe obespechenıe: úlestirmeli qıma quraldary, jumys dápteri.
Motıvasıalyq qozǵaýshylyq
Pedagog jumbaq jasyrady:
1. Qyrda júrer ol jortyp,
İni de joq barmaıtyn.
Quıryǵymen bulandap,
Qandaı ań ol aldaıtyn?
2. Kózi tostaq, ózi qorqaq.
- Durys aıtasyńdar, túlki – aılaker ań, al qoıan – qorqaq ań.
- Balalar túlkini jyrtqysh ań desek, al qoıan jyrtqysh ań emes.
- Qoıan – óte qorqaq ań, qoıandy úıde de asyraýǵa bolady.
Uıymdastyrýshylyq izdenistik
- Qazir osy qoıan men túlki týraly orys halqynyń ertegisimen tanysamyz.
Pedagog mánerlep oqıdy: «Túlki men qoıan» ertegisi.
Pedagog:
- Ertegi senderge unady ma?
- Ertegide neler týraly aıtylǵan?
- Erte zamanda túlkiniń quıryǵy qandaı bolypty?
- Túlki qasqyrmen tatý turmaǵan soń ne istegen?
- Bir kúni ne bolypty?
- Túlki qalaı qutylyp ketipti?
- Álden soń aǵash arasyna kirgen túlki neni kóredi?
- Sol jerde qoıan ózin ustap alǵan túlkige ne depti?
- Iá balalar, sodan beri túlkiniń quıryǵy uzyn bolypty, al qoıannyń quıryǵy qysqa bolyp qalypty.
Pedagog balalardan erteginiń mazmunyn suraıdy.
Sergitý sáti:
Uzyn qulaq sur qoıan
Estip qalyp sybdyrdy.
Oıly - qyrly jerlermen
Ytqyp - ytqyp júgirdi.
Qarap edi artyna,
Qıyǵyn sap kóziniń.
Kele jatqan tompańdap,
Kójegi eken óziniń.
- Endi ertegidegi «Túlki» sózine dybystyq taldaý jasaıyq.
-«Túlki» sózi neshe býynnan turady?
- Neshe daýysty dybys bar?
- Daýysty dybystardy qandaı túspen belgileımiz?
- Al daýyssyz dybysty qandaı túspen?
«Býyndy jalǵastyr» dıdaktıkalyq oıyny:
Oıyn sharty: pedagog ań attarynyń birinshi býynyn ǵana aıtady, balalar sońǵy býynyn taýyp, tolyq atyn aıtady. Mysaly: túl -..., qas -..., kó -..., myr -..., jol -...-....
Dáptermen jumys: dápterdegi №5 tapsyrmasy boıynsha oryndalady.
Jeke jumys júrgizedi.
«Túl - ki» sózi eki býynnan turady.
- eki daýysty dybys bar
- daýysty dybysty qyzyl túspen belgileımiz (qyzyl qıyndyny kórsetedi).
- Túl - ki, qo - ıan, qas - qyr, kó - jek, myr - shaı, jol - ba - rys.
Pavlodar oblysy, Ekibastuz qalasy
Ýmarova Samal Kalıjanovna
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.