- 05 naý. 2024 02:49
- 161
Meniń Otanym - Qazaqstan
Meniń Otanym - Qazaqstan
Bilim bólimi: Qorshaǵan ortamen tanystyrý
Bilimdik: Týǵan jerdiń tarıhyna úńile bilýge, bolashaqta eldiń tutqasy ózimiz bolamyz degen túsinik qalyptastyrý.
Damytýshylyq: sózdik qorlaryn, oı - órisin damytyp, durys sóıleýge jattyqtyrý.
Tárbıelik: Otanǵa, týǵan jerge, elge degen súıispenshiligin arttyrý.
Bılıngvaldy komponent: atameken - rodnoı kraı, otbasy - semá
Sózdik jumys: atameken
Kórneki quraldar: Slaıd - prezentasıa, sýretter, sýretter, t. b.
Ádis - tásilder: kórsetý, túsindirý, suraq - jaýap, áńgimelesý t. b.
Motıvasıalyq qozǵaýshylyq
Shattyq sheńberi.
Qýan, shattan, alaqaı,
Qýanatyn kún keldi.
Kúlip shyqty kún búgin,
Qaıyrly tań, balalar
Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik Ánurany oryndalady.
- Balalar, bizdiń Otanymyz qalaı atalady eken?
- Qazaqstan jeri qandaı?
(slaıd)
- Bizdiń elimiz - jeriniń keńdigimen qatar, tabıǵı baılyǵy da mol memleket. Óris toly maly, taıdaı týlaǵan balyǵy, teńizdeı tolqyǵan egini, dala toly ń - qusy, taýsylmas ken baılyǵy da jetkilikti, mol.(slaıdtan kórsetiledi)
Uıymdastyrýshylyq - izdenistik
- Balalar, «Otan» degen sózdi qalaı túsinemiz?(oı - pikirlerin tyńdaý)
- Osy aıtylǵan oılarymyzdyń durystyǵyna kóz jetkizý úshin qazir mynadaı óleń shýmaqtaryn tyńdap kórsek.
balalar Otan týraly biletin taqpaqtaryn aıtady.
Sergitý jattyǵý
Boıdy búkpeı tik usta
Oń qolyńdy oń jaqqa
Sol qolyńdy sol jaqqa
Dál osylaı qaıtala
Týǵan jerin súımeıtin adam joq. Olaı bolsa, týǵan jer týraly qandaı maqal - mátelder biledi ekenbiz?
1. Týǵan jer - tuǵyryń
Týǵan el - qydyryń.
2. Týǵan jerdiń kúni de ystyq, túni de ystyq.
3. Týǵan jer – altyn besik.
4. Týǵan jerdiń topyraǵy da ystyq.
- Biz týyp - ósken qala qalaı atalady?
- Biraq bul - Qazaqstannyń bir bólshegi ǵana.
Otan degenimiz – adamnyń týyp ósken jeri, týǵan - týysqandarymen, jaqyndarymen birge turatyn atamekeni. Qazaq elinde turatyn adamdardyń Otany - Qazaqstan Respýblıkasy.
Bári: Qazaqstan - Týymen tuǵyrly,
Eltańbasymen eńseli,
Ánuranymen aıbatty
Balabaqsha tárbıeshisi: Ýmarova Samal Kalıjanovna
Tolyq nusqasyn júkteý
Bilim bólimi: Qorshaǵan ortamen tanystyrý
Bilimdik: Týǵan jerdiń tarıhyna úńile bilýge, bolashaqta eldiń tutqasy ózimiz bolamyz degen túsinik qalyptastyrý.
Damytýshylyq: sózdik qorlaryn, oı - órisin damytyp, durys sóıleýge jattyqtyrý.
Tárbıelik: Otanǵa, týǵan jerge, elge degen súıispenshiligin arttyrý.
Bılıngvaldy komponent: atameken - rodnoı kraı, otbasy - semá
Sózdik jumys: atameken
Kórneki quraldar: Slaıd - prezentasıa, sýretter, sýretter, t. b.
Ádis - tásilder: kórsetý, túsindirý, suraq - jaýap, áńgimelesý t. b.
Motıvasıalyq qozǵaýshylyq
Shattyq sheńberi.
Qýan, shattan, alaqaı,
Qýanatyn kún keldi.
Kúlip shyqty kún búgin,
Qaıyrly tań, balalar
Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik Ánurany oryndalady.
- Balalar, bizdiń Otanymyz qalaı atalady eken?
- Qazaqstan jeri qandaı?
(slaıd)
- Bizdiń elimiz - jeriniń keńdigimen qatar, tabıǵı baılyǵy da mol memleket. Óris toly maly, taıdaı týlaǵan balyǵy, teńizdeı tolqyǵan egini, dala toly ń - qusy, taýsylmas ken baılyǵy da jetkilikti, mol.(slaıdtan kórsetiledi)
Uıymdastyrýshylyq - izdenistik
- Balalar, «Otan» degen sózdi qalaı túsinemiz?(oı - pikirlerin tyńdaý)
- Osy aıtylǵan oılarymyzdyń durystyǵyna kóz jetkizý úshin qazir mynadaı óleń shýmaqtaryn tyńdap kórsek.
balalar Otan týraly biletin taqpaqtaryn aıtady.
Sergitý jattyǵý
Boıdy búkpeı tik usta
Oń qolyńdy oń jaqqa
Sol qolyńdy sol jaqqa
Dál osylaı qaıtala
Týǵan jerin súımeıtin adam joq. Olaı bolsa, týǵan jer týraly qandaı maqal - mátelder biledi ekenbiz?
1. Týǵan jer - tuǵyryń
Týǵan el - qydyryń.
2. Týǵan jerdiń kúni de ystyq, túni de ystyq.
3. Týǵan jer – altyn besik.
4. Týǵan jerdiń topyraǵy da ystyq.
- Biz týyp - ósken qala qalaı atalady?
- Biraq bul - Qazaqstannyń bir bólshegi ǵana.
Otan degenimiz – adamnyń týyp ósken jeri, týǵan - týysqandarymen, jaqyndarymen birge turatyn atamekeni. Qazaq elinde turatyn adamdardyń Otany - Qazaqstan Respýblıkasy.
Bári: Qazaqstan - Týymen tuǵyrly,
Eltańbasymen eńseli,
Ánuranymen aıbatty
Balabaqsha tárbıeshisi: Ýmarova Samal Kalıjanovna
Tolyq nusqasyn júkteý