Túrkistan qalasy. Zat esimniń jalǵaýlary
Sabaq taqyryby: Túrkistan qalasy
Zat esimniń jalǵaýlary
Sabaq maqsaty: Túrkistan qalasynyń tarıhymen tanystyrý.
Mindetteri:
Bilimdilik: Qala týraly oqýshylardyń bilimderin keńeıtý, tereńdetý. Zat esim jalǵaýlary týraly málimetter berý.
Damytýshylyq: Óleń jattatqyzdyryp, jattyǵý jumystaryn oryndatý arqyly tilderin damytý.
Tárbıelik: Kóne qala tarıhyn bilip, tarıhı qundylyǵyn baǵalaý, sóıleý mádenıetin jetildirý.
Sabaq tıpi: Jańa bilim berý.
Sabaq túri men ádisteri: Suraq – jaýap, áńgimelesý.
Sabaq kórnekiligi: ınteraktıvti taqta, úlestirmeli qaǵaz, oqýlyq, kompúter
Sabaq barysy:
Uıymdastyrý kezeńi: amandasý.
Oqytýshy sózi: Sálemetsizder me, balalar! Búgin sabaq erekshe sabaq. Óıtkeni, sabaqqa oqytýshylar qatysyp otyr. Sabaǵymyzdyń taqyrybyn anyqtaý úshin aldaryńyzdaǵy sózjumbaqty sheship kórelik.
1. Ońtústikte ornalasqan qala
2. «Otlıchno» qazaqsha balamasy
3. Batys Qazaqstanda ornalasqan qala
4. «Jańa» sóziniń antonımi
5. «Ýspevaemost qazaqsha balamasy
6. «Stolısa» qazaqsha balamasy
7. «Gora» qazaqsha balamasy
8. «Dushpan» sóziniń sınonımi
9. As atasy -
Oqytýshynyń sózi: Sonymen sabaǵymyzdyń taqyryby: Qazaqstannyń kóne qalasynyń biri – Túrkistan qalasy. (qalanyń syrtqy kórinisin flıpchart arqyly kórsetý)
Mátinmen jumys
a) oqytýshy mánerlep oqýy.
á) Oqýshylardyń oqýy
Túrkistan – Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy tarıhı qala. Syrdarıanyń oń jaǵalaýynda, Qarataý jotasynyń eteginde ornalasqan. Qalanyń irgetasy bizdiń zamanymyzdyń
1 - myńjyldyqtyń orta sheninde qalanǵan.
Túrkistannyń ejelgi aty – Iassy. Ahmet Iasaýı kesenesiniń salynýyna baılanysty (XIV) Iassy qalasynyń kólemi tez arada batysqa jáne ońtústikke qaraı ulǵaıyp, aımaqtyń saıası ortalyǵyna aınaldy. Jazba derekterde qala jańa ataýmen - "Haziretı Túrkistan" dep atala bastady.
XVI ǵasyrdan bastap "Túrkistan" ataýy qalaǵa myqtap bekidi.
Oqytýshy sózi: endi osy mátinge baılanysty suraqtarǵa jaýap bereıik. (flıpchart boıynsha jaýap berip, durystyǵyn óshirgish arqyly óshirip tekserý.)
1. Túrkistan qandaı qala?
2. Túrkistan qaı jerde ornalasqan?
3. Qalanyń irgetasy qashan qalanǵan?
4. Túrkistannyń ejelgi aty qandaı?
5. Jazba derekterde qalaı ataldy?
Gramatıka
Zat esimniń jalǵaýlary
Zat esim - zattyń, uǵymnyń, qubylystyń atyn bildiretin sóz taby. Suraqtary: Kim? Ne? Kimder? Neler?
Jalǵaýlar sózderdi baılanystyrady:
Onyń 4 túri bar:
1. Kóptik jalǵaýy
2. Táýeldik jalǵaýy
3. Septik jalǵaýy
4. Jiktik jalǵaýy
Jattyǵýlar:
№1 Sózderge kóptik jalǵaý jalǵa.
Qala, kesene, jota, ana, áje, bala, oqýshy, aǵa, tereze, aına, alma, qabyrǵa, apta, áńgime, kitap, gúl, taqta, parta, dala, kese.
№2 Erekshelengen sózderge sóılem qurastyrý. Qala, kesene, Túrkistan, Ahmet Iassaýı.
№3 Sózderdiń túbirin tabý.
Qonys, qoný, qonbaý, qonaq, qondy, qonady, ataqonys, qonyńdar, qonyńyzdar, qonǵan, qonbaqshy;
qalalyq, qalashyq
№1 toppen jumys (Tórt oqýshy)
Ǵalamtorǵa shyǵyp, Túrkistan qalasy týraly málimetterdi qazaqsha taýyp, prınter arqyly shyǵaryp, oqyp berý.
№2 toppen jumys.
Mátindi oqyp, mazmunyny uǵyný. Zat esimderdi kóshirip jazý
Taıqazan
Túrkistan qalasynda Ahmet Iassaýı saǵanasy bar. Bul ǵajaıyp saǵananyń ishinde alyp qazan tur. Qazandy 1399 jyly Atabaı degen jerde jasaǵan. Ol 7 metal qospasynan quıyp jasalǵan. Onyń quramynda temir, myrysh, qorǵasyn, mys, kúmis, altyn bar. Bul alyp qazanǵa 60 shelek sý sıady. Qazannyń óz salmaǵy 2 tonna, dıametri 2, 5 metrge jýyq. Qazannyń 12 qulaǵy bar. Buryn qazanǵa qant qosqan sý quıatyn. Juma namazy aıaqtalǵan soń, emdik qasıeti bar sý retinde jurt ishetin. 1935 jyly qazan Lenıngradqa kórmege aparylǵan bolatyn. Sol jerde 1989 jylǵa deıin boldy. Keıin qazan óz ornyna qaıta oraldy.
«Bes jol» oıyny
Zat esim – Túrkistan
Syn esim – ǵajaıyp Túrkistan qalasy
Etistik – Túrkistanǵa saıahatqa barý
Sóılem – Túrkistan – Qazaqstan Respýblıkasynyń tarıhı qalasy.
Sınonım – qala, shahar.
Óleń jattaý. Maǵjan Jumabaevtyń «Túrkistan».
.... Túrkistan eki dúnıe esigi ǵoı.
Túrkistan er túriktiń besigi ǵoı.
- dep bastalatyn óleń joldary keshegi tarıhqa jeteleıdi. Ertedegi turan atalǵan bul jerdi mekendegen ata – babalarymyzdyń ómirinen eles beredi.
№6. Test saýaldaryna jaýap berý.
1. Qazaqstan Respýblıkasynyń ejelgi qalasy
A) Astana
V) Túrkistan
S) Qostanaı
2. Túrkistan qaı jerde ornalasqan?
A) Qarataý jotasynyń eteginde
V) Aqmola oblysynda
S) Qaraǵandy oblysynda
3. Túrkistan qalasynyń ejelgi ataýy
A) Otyrar
V) Túrkistan
S) Iassy
4. Túrkistan qalasynda kimniń kesenesi bar?
A) Ál – Farabı
V) Ahmet Iassaýı
S) Abylaı han
5. Ahmet Iassaýı kesenesiniń ishinde ne bar?
A) Taıqazan
V) Bólme
S) Gúl
Bekitý:
1. Túrkistan qandaı qala?
2. Túrkistan qaı jerde ornalasqan?
3. Túrkistannyń ejelgi aty qandaı?
4. Jazba derekterde qalaı ataldy?
5. Taıqazan qaı qalada ornalasqan?
6. Ol neden jasalǵan?
7. Taıqazannyń salmaǵy qansha?
Úıge tapsyrma:
1. Túrkistan qalasy jóninde aqparat jınastyrý;
Oqytýshynyń sózi: Búgingi sabaǵymyzdyń sońǵy túıinine jettik. «Án – kóńildiń ajary» dep tegin aıtylmaǵan. Roza Rymbaevanyń oryndaýyndaǵy «Túrkistan» ánimen aıaqtaý.
Zat esimniń jalǵaýlary
Sabaq maqsaty: Túrkistan qalasynyń tarıhymen tanystyrý.
Mindetteri:
Bilimdilik: Qala týraly oqýshylardyń bilimderin keńeıtý, tereńdetý. Zat esim jalǵaýlary týraly málimetter berý.
Damytýshylyq: Óleń jattatqyzdyryp, jattyǵý jumystaryn oryndatý arqyly tilderin damytý.
Tárbıelik: Kóne qala tarıhyn bilip, tarıhı qundylyǵyn baǵalaý, sóıleý mádenıetin jetildirý.
Sabaq tıpi: Jańa bilim berý.
Sabaq túri men ádisteri: Suraq – jaýap, áńgimelesý.
Sabaq kórnekiligi: ınteraktıvti taqta, úlestirmeli qaǵaz, oqýlyq, kompúter
Sabaq barysy:
Uıymdastyrý kezeńi: amandasý.
Oqytýshy sózi: Sálemetsizder me, balalar! Búgin sabaq erekshe sabaq. Óıtkeni, sabaqqa oqytýshylar qatysyp otyr. Sabaǵymyzdyń taqyrybyn anyqtaý úshin aldaryńyzdaǵy sózjumbaqty sheship kórelik.
1. Ońtústikte ornalasqan qala
2. «Otlıchno» qazaqsha balamasy
3. Batys Qazaqstanda ornalasqan qala
4. «Jańa» sóziniń antonımi
5. «Ýspevaemost qazaqsha balamasy
6. «Stolısa» qazaqsha balamasy
7. «Gora» qazaqsha balamasy
8. «Dushpan» sóziniń sınonımi
9. As atasy -
Oqytýshynyń sózi: Sonymen sabaǵymyzdyń taqyryby: Qazaqstannyń kóne qalasynyń biri – Túrkistan qalasy. (qalanyń syrtqy kórinisin flıpchart arqyly kórsetý)
Mátinmen jumys
a) oqytýshy mánerlep oqýy.
á) Oqýshylardyń oqýy
Túrkistan – Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy tarıhı qala. Syrdarıanyń oń jaǵalaýynda, Qarataý jotasynyń eteginde ornalasqan. Qalanyń irgetasy bizdiń zamanymyzdyń
1 - myńjyldyqtyń orta sheninde qalanǵan.
Túrkistannyń ejelgi aty – Iassy. Ahmet Iasaýı kesenesiniń salynýyna baılanysty (XIV) Iassy qalasynyń kólemi tez arada batysqa jáne ońtústikke qaraı ulǵaıyp, aımaqtyń saıası ortalyǵyna aınaldy. Jazba derekterde qala jańa ataýmen - "Haziretı Túrkistan" dep atala bastady.
XVI ǵasyrdan bastap "Túrkistan" ataýy qalaǵa myqtap bekidi.
Oqytýshy sózi: endi osy mátinge baılanysty suraqtarǵa jaýap bereıik. (flıpchart boıynsha jaýap berip, durystyǵyn óshirgish arqyly óshirip tekserý.)
1. Túrkistan qandaı qala?
2. Túrkistan qaı jerde ornalasqan?
3. Qalanyń irgetasy qashan qalanǵan?
4. Túrkistannyń ejelgi aty qandaı?
5. Jazba derekterde qalaı ataldy?
Gramatıka
Zat esimniń jalǵaýlary
Zat esim - zattyń, uǵymnyń, qubylystyń atyn bildiretin sóz taby. Suraqtary: Kim? Ne? Kimder? Neler?
Jalǵaýlar sózderdi baılanystyrady:
Onyń 4 túri bar:
1. Kóptik jalǵaýy
2. Táýeldik jalǵaýy
3. Septik jalǵaýy
4. Jiktik jalǵaýy
Jattyǵýlar:
№1 Sózderge kóptik jalǵaý jalǵa.
Qala, kesene, jota, ana, áje, bala, oqýshy, aǵa, tereze, aına, alma, qabyrǵa, apta, áńgime, kitap, gúl, taqta, parta, dala, kese.
№2 Erekshelengen sózderge sóılem qurastyrý. Qala, kesene, Túrkistan, Ahmet Iassaýı.
№3 Sózderdiń túbirin tabý.
Qonys, qoný, qonbaý, qonaq, qondy, qonady, ataqonys, qonyńdar, qonyńyzdar, qonǵan, qonbaqshy;
qalalyq, qalashyq
№1 toppen jumys (Tórt oqýshy)
Ǵalamtorǵa shyǵyp, Túrkistan qalasy týraly málimetterdi qazaqsha taýyp, prınter arqyly shyǵaryp, oqyp berý.
№2 toppen jumys.
Mátindi oqyp, mazmunyny uǵyný. Zat esimderdi kóshirip jazý
Taıqazan
Túrkistan qalasynda Ahmet Iassaýı saǵanasy bar. Bul ǵajaıyp saǵananyń ishinde alyp qazan tur. Qazandy 1399 jyly Atabaı degen jerde jasaǵan. Ol 7 metal qospasynan quıyp jasalǵan. Onyń quramynda temir, myrysh, qorǵasyn, mys, kúmis, altyn bar. Bul alyp qazanǵa 60 shelek sý sıady. Qazannyń óz salmaǵy 2 tonna, dıametri 2, 5 metrge jýyq. Qazannyń 12 qulaǵy bar. Buryn qazanǵa qant qosqan sý quıatyn. Juma namazy aıaqtalǵan soń, emdik qasıeti bar sý retinde jurt ishetin. 1935 jyly qazan Lenıngradqa kórmege aparylǵan bolatyn. Sol jerde 1989 jylǵa deıin boldy. Keıin qazan óz ornyna qaıta oraldy.
«Bes jol» oıyny
Zat esim – Túrkistan
Syn esim – ǵajaıyp Túrkistan qalasy
Etistik – Túrkistanǵa saıahatqa barý
Sóılem – Túrkistan – Qazaqstan Respýblıkasynyń tarıhı qalasy.
Sınonım – qala, shahar.
Óleń jattaý. Maǵjan Jumabaevtyń «Túrkistan».
.... Túrkistan eki dúnıe esigi ǵoı.
Túrkistan er túriktiń besigi ǵoı.
- dep bastalatyn óleń joldary keshegi tarıhqa jeteleıdi. Ertedegi turan atalǵan bul jerdi mekendegen ata – babalarymyzdyń ómirinen eles beredi.
№6. Test saýaldaryna jaýap berý.
1. Qazaqstan Respýblıkasynyń ejelgi qalasy
A) Astana
V) Túrkistan
S) Qostanaı
2. Túrkistan qaı jerde ornalasqan?
A) Qarataý jotasynyń eteginde
V) Aqmola oblysynda
S) Qaraǵandy oblysynda
3. Túrkistan qalasynyń ejelgi ataýy
A) Otyrar
V) Túrkistan
S) Iassy
4. Túrkistan qalasynda kimniń kesenesi bar?
A) Ál – Farabı
V) Ahmet Iassaýı
S) Abylaı han
5. Ahmet Iassaýı kesenesiniń ishinde ne bar?
A) Taıqazan
V) Bólme
S) Gúl
Bekitý:
1. Túrkistan qandaı qala?
2. Túrkistan qaı jerde ornalasqan?
3. Túrkistannyń ejelgi aty qandaı?
4. Jazba derekterde qalaı ataldy?
5. Taıqazan qaı qalada ornalasqan?
6. Ol neden jasalǵan?
7. Taıqazannyń salmaǵy qansha?
Úıge tapsyrma:
1. Túrkistan qalasy jóninde aqparat jınastyrý;
Oqytýshynyń sózi: Búgingi sabaǵymyzdyń sońǵy túıinine jettik. «Án – kóńildiń ajary» dep tegin aıtylmaǵan. Roza Rymbaevanyń oryndaýyndaǵy «Túrkistan» ánimen aıaqtaý.
You Might Also Like
