InfoHub Logo

“Uly halyqtyń - uly Abaıy”
(synyptan tys is - shara)

Taqyryby.“Uly halyqtyń - uly Abaıy” 
Maqsaty: Qazaqtyń bas aqyny, uly dana, oıshyl, sazger Abaı Qunanbaevtyń mol murasyn synyptan tys saıys arqyly nasıhattaý.

Mindeti: Oqýshynyń boıyna aqyl men parasatty, sóz qudireti men kórkem sózdiń máıegin boıyna sińdirý. Ulylarymyzdy qurmetteý, sol arqyly oqýshy boıyna maqtanysh sezimin týdyrý, danalardyń daralyǵyn baǵalaý, qasterleı bilýge baýlý.

Kórnekiligi býkletter, kitap kórmesi, banner, portret, proektor, noýtbýk
 Muǵalim sózi: Keler 2020 jyly qazaqtyń uly aqyny, qazaq saharasynyń danasy, uly oıshyl, úlken ımandylyqty boıyna jınaǵan tamasha sýretker Abaı atamyzdyń 175 jyldyǵyn Birikken Ulttardyń Bilim, ǵylym jáne mádenıet máseleleri jónindegi uıymy (IýNESKO) men Halyqaralyq túrki mádenıeti uıymy (TÚRKSOI) aıasynda toılamaqpyz.
Júregimniń túbine tereń boıla,
Men bir jumbaq adammyn ony da oıla.
Soqtyqpaly, soqpaqsyz jerde óstim,
Myńmen jalǵyz alystym kiná qoıma!- dep keler urpaqqa ún qata otyryp, ózi ústem tap ókilinen shyqsa da buqarashyl tilektegi halyq aqyny boldy. Ol shyǵarmalarynda sol halyqtyń múddesin, arman - muńyn jyrlady.
Kóp adamdar ómirge boı aldyrǵan,
Boı aldyryp aıaǵyn kóp shaldyrǵan.
Óldi deýge bola ma aıtyńdarshy,
Ólmeıtuǵyn artyna sóz qaldyrǵan,- dep tóreligin ózi sheshken Abaı búkil jarqyn beınesimen de, jalyndy jyrymen de bizben birge jasasyp keledi.
Ólmeý úshin, qulqyndy jemdeý úshin,
Men – daǵy óleń jazbaımyn ermek úshin.
Jazdym úlgi jastarǵa bermek úshin,
Abaı jaqqan bir sáýle sónbeý úshin,- dep Muqaǵalı aqyn jyrlaǵandaı keshimizdi bastaıyq.

 1 - júrgizýshi: Qurmetti qonaqtar, ustazdar, tyńdaýshylar! «Jaqsynyń aty, ǵalymnyń haty ólmeıdi» demep pe edi uly qazaq?! Aty da, haty da el esinde máńgi qalǵan Abaı Qunanbaevtyń 175 jyldyǵyna arnalǵan “Uly halyqtyń - uly Abaıy” atty bilim saıysymyzǵa qosh keldińizder!
2 - júrgizýshi - Árıne, Abaı atamyz týraly aıta berý artyq emes. Bir qaraǵanda tanys taqyryp, tanys beıne sekildengenmen, ol týraly biletinimiz tym az - aý. Ulylyqtyń syryna qanyq bolǵymyz kelse, daralyqtyń qandaı bolatynyn uǵynǵymyz kelse, dana Abaı álemin sharlap qaıtalyq, qurmetti halaıyq! Abaı kim? Abaı (Ibrahım) Qunanbaev (1845 — 1904) — aqyn, aǵartýshy, jazba qazaq ádebıetiniń, qazaq ádebı tiliniń negizin qalaýshy, fılosof, kompozıtor, aýdarmashy, saıası qaıratker, lıberaldy bilimdi ıslamǵa taıana otyryp, orys jáne eýropa mádenıetimen jaqyndasý arqyly qazaq mádenıetin jańartýdy kózdegen reformator. Abaı aqyndyq shyǵarmalarynda qazaq halqynyń áleýmettik, qoǵamdyq, moraldyq máselelerin arqaý etken.
Prezentasıa «Uly halyqtyń - uly Abaıy»2 mın kórsetiledi
1 – júrgizýshi: Bilimdi adam eshnárseden qoryqpaıdy, mazalanbaıdy. Ár ýaqytta da batyl.
Ómirdiń ózi adamdy tirestirgen,
Biri jańarǵan, biri eskirgen.
Aınala otyryp ap ısi qazaq
  Azamatyn ózara kúrestirgen - deı otyryp búgingi saıysymyzdy bastaımyz!
Aldymen saıysymyzdyń ádil baǵasyn berý úshin qazylar alqasyn taǵaıyndaıyq
1. Moldahmet Seıdahmetuly - kafedra meńgerýshisi
2. Naralıeva Rahıla - qazaq tili pániniń oqytýshysy
3. Adılhanova J. S.- qazaq tili pániniń oqytýshysy
Endi saıystyń sharttarymen tanys bolyńyzdar. Búgingi saıys - bilim, óner, shyǵarmashylyq izdeniste bolmaq. Saıys 5 bólimnen turady.
1 - bólim: «Óleń — sózdiń patshasy, sóz sarasy» (Abaı shyǵarmalaryn jatqa mánerlep oqý)
2 - bólim: ««Qarasózder» mazmuny» (Abaıdyń qarasózderin taldaý)
3 - bólim: «Júırikten júırik ozar jarysqanda» (suraqtarǵa jaýap beredi)
Abaıdyń ómiri men shyǵarmashylyǵyna baılanysty suraqtar:

1. Abaı alǵashqy óleńderin qaı aqynnyń atynan jarıalap otyrdy? ( Kókbaı ).
2. Abaı týraly eń alǵash maqala jazǵan kim? (Álıhan Bókeıhanov, 1903jyly Peterbýrgta jazǵan).
3. Abaıdyń shyn aty kim? (Ibrahım).
4. Abaıdyń qansha kúıi bar? Attaryn ata.( Úsh kúıi bar: «Toqjanǵa», «Maı túni», Abaıdyń jeldirmesi»).
5. Abaıdyń aıaqtalmaǵan poemasy.(«Ázim áńgimesi».)
6. Abaı Leermontovtan qansha shyǵarma aýdarǵan? (Jıyrma jeti shyǵarma aýdarǵan).
7. Abaıdyń ájesiniń jáne sheshesiniń attaryn ata. (Zere, Uljan.)
8. Dildádán týǵan balalary.(Aqylbaı, Ábdirahman, Maǵaýıa).
9. «Qazaqtyń bas aqyny - Abaı Qunanbaev» dep ataǵan kim?( Ahmet Baıtursynov).
10. Áıgerim kim? Áıgerimniń shyn atyn ata.(Abaıdyń ekinshi áıeli, shyn aty Shúkiman.)
11. Abaı óleńder jınaǵy qaıjyly basylyp shyqty jáne qaı qalada? ( 1909 jyly Peterbýrgta).
12. «Abaı joly» romanyn kim jazdy?( Muhtar Áýezov).
13. Abaı eskertkishi alǵash qaı qalada qoıyldy? (Almaty qalasynda músinshi - Naýryzbaı H)
14. Abaı kimge ǵashyq boldy? (Toqjanǵa)
15. Shákárimniń Abaıǵa qandaı týystyq jaqyndyndyǵy boldy?(Abaıdyń aǵasynyń balasy.)
16 «Men jazbaımyn óleńdi ermek úshin» atty óleńi qaı jyly jaryq kórdi? (1889j.)
17 Abaı alǵash orys aqyndarynan kimdi oqydy? (Pýshkın)
18 Qaı poemada Arıstotel bar? (Eskendir)

  19 Abaı kimniń hattaryn aýdardy? (Onegın men Tatána )
Abaıdyń ómirine qatysty qyzyqty derekter
Abaı Qunanbaıulynyń shyn esimi - Ibrahım. Ájesi Zere "Abaı" dep erkeletkennen keıin "Abaı" atanyp ketken;
Qunanbaıuly kóptegen óleńine ózi án jazǵan. Olardyń ishinde keńinen taraǵany – "Kózimniń qarasy";
Abaı Qunanbaıuly alǵashqy óleńderin Kókbaıdyń atynan jarıalap júrgen;
Abaı Qunanbaıuly 13 jasynda el basqarý jumysyna aralasqan;
Abaı Qunanbaıulynyń alǵashqy mahabbaty – Toǵjan;
Abaı Qunanbaıuly 1860 jyly Dildámen otaý qurǵan. Ol kezde Abaı 15 jasta boldy;
Abaı Qunanbaıuly 16 jasynda áke boldy;
Abaı Qunanbaıuly 21 jasynda bolys bolyp saılandy;
Abaı Qunanbaıuly ekinshi áıeli Áıgerimge 30 jasynda úılengen;
Erkejan - Abaıdyń ámeńgerlik jolmen úılengen áıeli. Ol Abaıdyń inisi Ospannyń qalyńdyǵy bolǵan. Erkejan Abaıǵa óz qalaýymen turmysqa shyqqan;
Abaı Qunanbaıulynyń 36 jasynda tuńǵysh nemeresi Áýbákir dúnıege keldi.

4 - bólim: Mysal óleńderden kórinis
5 - bólim: Bolmasań da uqsap baq... (aqynǵa arnaý )
1 – júrgizýshi: 1. Toptyń aty, urany, áni (Eki top tanystyryp shyǵady).
İ top:

Sálem berdik barshaǵa,
tyńdaýshylar sizderge.
«Júırik» atty tobymyzdy,
Tanystyrdyq bárińe.
Qandaı jaqsy senimińdi aqtasa,
Qazaqsha sóıleýdi este saqtasa.
Bar bilimmen shyǵady ortaǵa
İİ top:
Tolaǵaıdyń tasyndaı,
Kóp ulannan turamyz.
Sózge júırik balamyz,
«Tulpar» toby osyndaı.
Ár tildiń bolady árkez ózdik máni,
Úırenseń qazaq tilin óte sándi.
Shyǵady qazaqsha saıraý úshin.

2 - júrgizýshi: 1 - bólim
Abaı kesteli sulý sózdiń ıesi, kórkem ádebıettiń temirqazyǵy, óshpeıtin jaryq juldyzy. Abaı shyǵarmalaryn qazaq balalary kimniń aldynda bolsa da, uıalmaı maqtanyshpen aıta alady. Abaı – aqyn.
- Uly aqynnyń týǵan jeri – tabıǵaty tamasha Semeı jeri, Shyńǵys taýynyń etegi. Osy týǵan jerdiń tabıǵaty, týǵan otbasy, zamany – barlyǵy Abaıdyń sezimine, júregine áser etip, onyń aqyndyǵyna yqpal etti. Endi ózimiz biletin Abaı atamyzdyń óleńderine kezek berelik. «Óleń — sózdiń patshasy, sóz sarasy» saıysymyzdy bastaıyq.
1 - júrgizýshi: 2 - bólim
Abaı ómiriniń sońynda jazylǵan týyndysy «qarasózder» dep atalady. Qara sózder - kórkem áńgime emes, alaıda olardy danalyq sózder, maqala, ǵylymdyq, fılosofıalyq sholýlar dep qarastyrýǵa bolady. Abaıdyń jalpy qarasózderiniń sany - 45. Abaıdyń qarasózderine kezek bereıik. Bul kezeńde ár topqa Abaı atamyzdyń bir - bir qarasózi tyńdatylady. Osy qarasózdiń mazmunyn qaǵazǵa túsiresizder, sol boıynsha aıtyp beresizder. 1 - top 39 - qarasózi, 2 - top 15 - qarasózi 3 - top -
2 júrgizýshi: Ánniń de estisi bar, eseri bar Tyńdaýshynyń qulaǵyna keleri bar. Aqyldynyń sózindeı oıdy - kúıdi Tyńdaǵanda kóńildiń óseri bar – dep, án «Kózimniń qarasy» Ortaǵa -------------------------------------------------------- shaqyramyz.
1 - júrgizýshi: 4 - bólim 
Ózderińiz biletindeı, Abaı - qazaqtyń jazba ádebıetiniń negizin qalaýshy jáne qazaq halqyn orys ádebıetimen tanystyrýshy, tabystyrýshy. Ol óziniń aýdarmalary arqyly qazaq jurtyn orys klasıkteriniń shyǵarmalarymen tanystyrǵan adam. Olaı bolsa, Abaı aýdarmalaryn, onyń ishindegi mysal óleńderinen kórinisterdi tamashalańyzdar.
1 - júrgizýshi: 5 - bólim boıynsha
Talant taýdyń ushpaǵy - uly Abaı,
Tańdan, álem, qazaqtyń uly qandaı!
Ár tasyńnan bastaý - ap, óleń - bulaq,
Sybdyr qaqqan balbóbek tili baldaı. Abaı murasy - qazaqtyń eń qasıetti qazynasy. Abaı óziniń halqymen máńgi - baqı birge jasaıdy. Ǵasyrlar boıy qalyń elin, qazaǵyn jańa bıikterge, asqar asýlarǵa shaqyra beredi,»,- dep Elbasymyz aıtqandaı Abaı murasyn jalǵastyrýshy keıingi urpaq ne deıdi? Abaı atasynyńrýhyna baǵyshtaǵanoqýshylarǵa kezek bersek.
2 - júrgizýshi: Qurmetti qonaqtar oqýshylarymyz daıyndalǵansha «- Orystar úshin – Pýshkın, aǵylshyndar úshin – Shekspır, grýzınder úshin – Rýstavelı qandaı uly qubylys bolsa, qazaqtar úshin Abaı da sondaı teńdessiz qubylys dep, K. Kýlıev aıtqandaı Abaıdyń ómiri men shyǵarmashylyǵyn berilgen beınerolıkti tamashalaıyq.

1 júrgizýshi: Oqýshylarǵa bul saıysqa daıyndalýyna ýaqyt bereıik. Al biz sizdermen, Kele jatqan úzilmeı babasynan,
Qazaq úshin qymbat joq balasynan!
Áli talaı shyǵady naǵyz Shara
Balǵyn bıshi qyzdardyń arasynan - dep ortamyzǵa bıshi qyzymyz ------------------------ shaqyramyz

Qazylar ornyqtyrar ádildikti,
Kimderdiń daıyndyǵy kámil shyqty.
Bilim men tapqyrlyqtyń arqasynda
Jeńiske jeter deımiz naǵyz myqty.
(Jeńimpaz topty anyqtap, marapattaý
İ júrgizýshi:
Boılaryńda ot bar eken baıqadyq,
Júrekterde shoq bar eken baıqadyq.
Árqashanda osy shoqty óshirmeı,
Jalyndatyp sharyqtańdar árdaıym,-
degen izgi tilekpen saıys jeńimpazdaryn marapattaý úshin qorytyndy sóz kafedra meńgerýshisi Myrzahmet Moldahmetulyna beriledi
Marapattaý: ádilqazylar saralaı kele, upaılaryn eseptep, upaıy kóp topqa "Ozyq oıly Abaıtanýshy" ataǵyn berý
1 - júrgizýshi:
Ár sózinde astarly oı turady.
Oqysań, ashylady oı tumany.
  Súrinip, jyǵylmaýǵa Abaıdy oqy,
Abaı sózi – qazaqtyń boıtumary
Qazaqtyń asqan kemeli
Jurttyń qamyn jep edi,
Aqynnyń rýhy ólmeıdi,
Abaı – uly sebebi!
  - Keshegi aýyr da kúńgirt zamanda jalyn bop janyp ótken Abaıdyń osy murasy týǵan halqy úshin eshqashan da sarqylmaıdy. Abaı týǵan elin qanshama súıse, eli úshin kúńirenip, tebirense búgingi urpaq ony sonsha qurmetpen súıip otyr. Abaıdyń kózi tirisinde jetpegen armanyna bizdiń zamanymyzda jetip otyr. Óıtkeni, búgingi urpaq kózi ashyq, ǵylymǵa, bilimge, ónerge qumar. Abaı atamyzdyń «Atańnyń balasy bolma, adamnyń balasy bol» degen ósıetin kókirekte nyq saqtaıyq. Osyndaı tylsym kúshtiń ıesi bola bilgen, «Júrekten kirip, boıdy alǵan» kúsh ıesi Abaı atamyz jasasyń! Esimi el esinde máńgilik saqtalsyń! Kelesi kezdeskenshe, saý bolyńyzdar!