InfoHub Logo

Jel energıasynyń basqa energıa kózderinen ekologılyq jáne ekonomıkalyq artyqshylyqtary kóp. Jel energetıkasy qondyrǵylarynyń tehnologıasyn jetildirý arqyly onyń tıimdiligin arttyrýǵa bolady. Jel energıasyn turaqty paıdalaný úshin jel energetıkasy qondyrǵylaryn basqa energıa kózderimen keshendi túrde ushtastyrý qajet. Respýblıkanyń shyǵys, ońtústik-shyǵys, ońtústik aımaqtarynda sý elektr stansıalary men jel elektr stansıalaryn biriktirip elektr energıasyn óndirý óte tıimdi. Qys aılarynda jel kúshi kóbeıse, jaz aılarynda azaıady, al sý kerisinshe, qys aılarynda azaısa, jaz aılarynda kóbeıedi. Sóıtip, energıa óndirýdi birshama turaqtandyrýǵa bolady. Almaty oblysynyń Qytaımen shekaralas aımaǵyndaǵy 40-endikte Eýrazıa megabasseınindegi orasan zor aýa massasynyń kólemi aýysatyn Ortalyq Azıadaǵy “jel polúsi” dep atalatyn Jetisý qaqpasyndaǵy jeldiń qýaty mol. Ol eki taýdyń eń tar jerindegi (eni 10 — 12 km, uzyndyǵy 80 km) tabıǵı “aerodınamıkalyq qubyr” bolyp tabylady. Qaqpa Qazaqstannyń Balqash — Alakól oıpatyn Qytaıdyń Ebinur oıpatymen jalǵastyrady. Osy jerdegi jel erekshelikterin zertteý nátıjesinde onyń elektr energıasyn óndirýge óte tıimdi ekeni anyqtaldy. Qys kezinde jeldiń soǵatyn baǵyty ońtústik, ońtústik-shyǵystan bolsa, jaz aılarynda soltústik, soltústik-batystan soǵady. Jeldiń ortasha jyldamdyǵy 6,8 — 7,8 m/s, al jel elektr stansıalary 4 — 5 m/s-tan bastap energıa bere bastaıdy. Jeldiń qarama-qarsy baǵytqa ózgerýi sırek bolýyna baılanysty munda týrbınaly rotor tıpti jel qondyrǵysyn ornatý tıimdi. Jeldiń jalpy qýaty 5000 MVt-tan astam dep boljanýda. Bul óte zor energıa kózi, ári kómir men munaıdy, gazdy únemdeýge jáne, ásirese, qorshaǵan ortany lastanýdan saqtap qalýǵa múmkindik beredi.
Úlken jelqondyrǵysy
Úlken jelqondyrǵylardyń óndiretin energıasy mániniń úlkendigi sonsha, jergilikti beriletin energıa berý jelileri qýatynan asyp túsedi. Úlken jelqondyrǵysy jumys jasaý úshin, kóptegen qarajat jumsaýǵa týra keledi. Osyndaı artyq shyǵyn jumsaý jalǵyz qondyrǵy bar jerde óte tıimsiz, sondyqtan keleńsiz máseleni sheshý maqsatynda, belgili aımaqta jelqondyrǵysyn toptastyr -yp salady. Osylaı kóp óndirilgen energıa, kontrakt boıynsha komýnaldi kompanıaǵa satylady. Eń alǵash ret osyndaı toptastyrylǵan úlken jelqondyrǵylary Kalıfornıada iske asty.
400-600 kVt 16 myń úlken jelqondyrǵylary San-Fransısko qalasynyń turǵyndaryn tolyǵymen energıamen qamtamasyz etedi.
Teńiz bazasynyń jelqondyrǵylary
Teńizde qatty jel soǵatyny árkimge belgili, teńizdegi jeldiń energıasyn paıdalaný halyq sany kóp, tyǵyz ornalasqan Soltústik Evropa memleketteri úshin úlken jetistik deýge bolady, sebebi bul memleketterdiń jerlerinde jelqondyrǵysyn ornatatyn ashyq, jazyq alańdar jetispeıdi. Taıaz ózenderde ornatylǵan jelqondyrǵylary Evropa memleketteriniń nazaryn ózderine aýdarýda. Sebebi Soltústik Evropa memleketterinde taıaz ózendi, sýly aımaqtar kóp edi. Birinshiden, teńizde jel jyldamdyǵy 10% ese, óndiriletin energıa 30 % ósedi, ekinshiden, 30 m tereńdikte, jaǵalaýdan 30 km ornalasqan jelqondyrǵysyn paıdalaný ekonomıkalyq tıimdi eken.
Evropada «atomdyq energıasyz» atty joba boıynsha ótkizilgen otyrysta teńiz bazasynyń elektroenergıasyn 2 ese paıdalaný týraly usynys qabyldandy. Keleshekte Danıa memleketi teńiz bazasynyń jelqondyrǵylary óndiretin energıa qory 13,5 T Vt – saǵ bolady , – dep josparlap otyr, bul eldiń 40 % energıa muqtajdyqtaryn qanaǵattandyrady.

Kishi jelqondyrǵylaryn paıdalaný
Aldynda aıtyp ketkendeı, dızeldi generotormen salystyrǵanda, jel energetıkasy alys aımaqta turatyn halyqtar úshin óte ekonomıkalyq tıimdi. Kishi jelqondyrǵylary aýyl turǵyndary úshin mynandaı maqsattarda qoldanylatynyn aıtyp óteıik:
1.    Sý tartý jáne syǵylǵan aýa alý úshin ;
2.    Elektr energıasyn alý úshin;
3.    Keıbir mehanızmderdi qozǵalysqa keltirý úshin.
Qazirgi kezde 100 000 astam sý tartý nasosy jumys isteıdi kóbisi elektrlenbegen aýyldyq jerlerde ornalasqan. Kóbinse fermerler aýyz sýmen aýyl turǵyndaryn qamtamasyz etý úshin jáne mal, egin sýarý úshin qoldanady. Qazir sý tartý qondyrǵylary rynokta satylady. Mysaly, 3 metrlik rotor 2000 l sýdy 1 saǵatta 10 metrden 3m/s jel jyldamdyǵynda kóterse, al 7metrlik jelqondyrǵysy 8000 l sýdy osyndaı jyldamdyqta 1saǵattta kóteredi eken. Mundaı jelqondyrǵylardy ornatý ońaı jáne qoldaný óte qarapaıym.
Osyndaı sý tartý nasosyn Indonezıada jer sýlandyrý úshin paıdalanady, bul aımaqtarda jańbyr az jaýǵandyqtan fermerler kúrishti jylyna 1 ret ósiredi. Qurǵaqshylyq bul aýdandarda jylmen salystyrǵanda 75% quraıdy, sondyqtan kúrish alqaby iri qara jaıylym retinde paıdala- nylady. Indonezıanyń kóp jerleri jer asty sýlarǵa baı bolǵandyqtan, jer asty sýlaryn nasospen tartady. Mysaly, jelqondyrǵy nasosy 1 sekýndta 3 l sýdy tartady. Indonezıada 1992 jyly 15 osyndaı júıelerden turatyn nasos ornatyldy.
Telekomýnıkasıalyq obektiler úshin jel energıasy óte tamasha energıa kózi bolyp tabylady, sebebi antenalardyń ornalasqan aýdanyna jelqondyrǵylardy ornalasý bıiktigi sáıkes keledi.
Kishi jel týrbınalardyń energıasyn akýmýlátorlardy zarádtaýǵa yńǵaıly, olardy páterlerdi jaryqtandyrý úshin, turmys tehnıkalarynda qoldanylady. Jelden óndirilgen energıany akýmýlátorda saqtap, kez kelgen ýaqytta paıdalaný ekonomıkalyq tıimdi.
Jel energıasyn, sýdy ysytý arqyly paıdalana alamyz, termostatqa sýdy toltyryp qaınatý arqyly 1 kVt energıa paıdalanatyn bolsaq, termostattyń qýaty 1 kVt bolyp jasalýy tıis.
Kún men jel bir-birin tolyqtyryp turady, qysta qatty jel soqsa, jazda kún ysıdy. Qysta kún jel energıasymen úıdi jylytsaq, jazda kún energıasyn paıdalanyp sýdy jylytýǵa bolady. Osyndaı kombınasıala- nyp jasalǵan «kún-jel» júıesi avtonomdyq energıamen qamtamasyz etý úshin óte qolaıly.

Qoldanylǵan ádebıetter tizimi
1. Kazahstanskaıa elektroenergetıcheskaıa asosıasıa. Komıtet po Vozobnovláemym Istochnıkam Energıı windenergy.kz
2. Programma po razvıtıý elektroenergetıkı Respýblıkı Kazahstan na 2010 – 2014 gody.
3. Nasıonalnaıa Programma razvıtıa vetroenergetıkı v Respýblıke Kazahstan do 2015g. s perspektıvoı do 2024g.
4. Shefter Ia.I, Ispolzovanıe energıı vetra. 2-e ızd. pererab. ı dop. M.: Energoızdat, 2013. 200 s.
5. Bets A. Energıa vetra ı eó ıspolzovanıe posredstvom vetrányh dvıgateleı: Per. s nem. / Pod red. D.M. Belenkogo. Harkov, 2013. 53.
6. Trofımov A., Marınýshkın B., K generalnoı sqeme razvıtıa vetroenergetıkı Kazahstana. M.: Jýrnal «Energetıka», Almaty. 2012.
7. Plan deıstvıı po razvıtıý álternatıvnyh ı vozobnovláemyh ıstochnıkov energıı v Respýblıke Kazahstan v 2013-2020g.g., Samrýk-zelenyı.
8.Ǵalamtor jelisi https://kk.wikipedia