Rýhanı jańǵyrý
«Rýhanı jańǵyrý tetigi-til »Serikqalıev Tasbolat SerikqalıulyBatys Qazaqstan ınjenerlik-tehnologıalyqkolledjiniń stýdenti,Oral qalasy "Elimiz jańa tarıhı kezeńge aıaq basty. Men jyl basyndaǵy halyqqa Joldaýymda Qazaqstannyń úshinshi jańǵyrýy bastalǵanyn jarıaladym.Osylaısha, biz qaıta túleýdiń aıryqsha mańyzdy eki prosesi – saıası reforma men ekonomıkalyq jańǵyrýdy qolǵa aldyq.Bizdiń maqsatymyz aıqyn, baǵytymyz belgili, ol –álemdegi eń damyǵan 30 eldiń qataryna qosylý.Atalǵan eki jańǵyrý prosesiniń de naqty maqsat-mindetteri, basymdyqtary men oǵan jetkizetin joldary bar. Men kózdegen jumystarymyzdyń bári der ýaqytynda jáne barynsha tıimdi júzege asaryna senimdimin. Biraq, oılaǵanymyz oryndalý úshin munyń ózi jetkiliksiz.Maqsatqa jetý úshin bizdiń sanamyz isimizden ozyp júrýi, ıaǵnı odan buryn jańǵyryp otyrýy tıis. Bul saıası jáne ekonomıkalyq jańǵyrýlardy tolyqtyryp qana qoımaı, olardyń ózegine aınalady.Rýhanı jańǵyrý tek búgin bastalatyn jumys emes.Biz Táýelsizdik kezeńinde bul baǵytta birneshe aýqymdy is atqardyq.2004 jyly «Mádenı mura» baǵdarlamasy aıasynda Qazaqstan aýmaǵyndaǵy tarıhı-mádenı eskertkishter men nysandardy jańǵyrttyq.2013 jyly «Halyq – tarıh tolqynynda» baǵdarlamasy arqylyálemniń eń beldi arhıvterinen tól tarıhymyzǵa qatysty qujattardy júıeli túrde jınap, zerttedik.Endi osynyń bárinen de aýqymdy jáne irgeli jumystardy bastaǵaly otyrmyz.Men elimiz myqty, ári jaýapkershiligi joǵary Birtutas Ult bolý úshin bolashaqqa qalaı qadam basatynymyz jáne buqaralyq sananyqalaı ózgertetinimiz týraly kózqarastarymdy ortaǵa salýdy jón kórdim." N.Á.Nazarbaev Elbasynyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» maqalasy Joldaýda qozǵalǵan baǵyttardy keńinen tarqatyp, memlekettik ıdeologıany anyqtaıtyn, kópke túsinikti, rýhanı jańǵyrtýǵa baǵyttalǵan qujat dep bilemin.Maqalany oqı otyryp, onyń árbir sóıleminde búginimiz ben bolashaǵy jarqyn Qazaqstanǵa aparatyn naqty jospar, maqsat kórsetilgendigin túsindim. Elimizde áleýmettik-ekonomıkalyq, saıası reformalar jaqsy júzege asýda. Al bul maqaladaǵy rýhanı órleý, rýhanı jańǵyrýdy bizdiń damýymyzdyń eń basty tuǵyrlarynyń biri dep esepteımin.Elbasymyzdyń bizge aıqyndap bergen maqsattary arqyly biz bolashaqqaqadam jasaı otyryp,damyǵan 30 eldiń qataryna kire alamyz!Baıandamamnyń taqyrybynyń qozǵaýshy kúshi etip,bilim salasyn alýdy jón kórdim.Sebebi elbasymyz óz maqalasynyń taǵy bir jańǵyrýyn bilim salasyna arnaǵan bolatyn.Onyń ishinde til máselesi úsh tildilik.Ár halyq, ár memleket ǵasyrlar bederinde rýhanı jańǵyryp, jańaryp otyrady. Al rýhanı jańǵyrý men jańarýda bilim berýdiń róli zor. Biz ózimizdiń ulttyqerekshelikterimizdi saqtaı, eskere otyryp, álemde bolyp jatqan jańalyqtardy qabyldaı bilýimiz kerek.Atalmysh taqyrypty jan-jaqty zertteý barysynda Elbasymyzdyń, kóptegen lıngvıs ǵalymdardyń, qoǵamqaıratkerleriniń pikirlerine súıene otyryp, óz oıymdy dáleldi túrde jetkizýdi uıǵardym. Úshtildilik jónindegi sóz Elbasymyzdyń “Tilderdiń úshtuǵyrlyǵy mádenı jobasyn kezeńdep júzege asyrýdy qolǵa alýdy usynamyn. Qazaqstan búkil álemge halqy úsh tildi paıdalanatyn mádenıetti el retinde tanylýǵa tıis. Bular - qazaq tili - memlekettik til, orys tili - ultaralyq qatynas tili jáne aǵylshyn tili - jahandyqekonomıkaǵa oıdaǵydaı kirý tili” degen salıqaly úndeýinen bastaý alǵan bolatyn. Sonymen qatar NursultanÁbishuly: “mektepterge aǵylshyn tilinen sheteldik oqytýshylardy tartý qajet. Kez kelgen ortanqol mekteptińbalalarǵa eń joǵary deńgeıde shet tilin oqyp úırenýine jaǵdaı jasaıtyndaı dárejege qol jetkizýimiz mindet” - dep erekshe atap kórsetken. «El bolam deseń, besigińdi túze» deıdi uly Muhtar Áýezov. Árbir bilimgeróz jeri men onyń baılyǵynyń ıesi bolý úshin jańa tehnologıalardy meńgerip, jańasha ómir súrýge úırenýdińjoldaryn bilýge tıis. Eger qoǵamnyń damý kilti bilimdi adamdardyń jańasha qyzmet atqarýyn kerek etetin bolsa, sol jańashyl adamdardy, bolashaq qoǵam múshelerine bilim men tárbıe berýdi júzege asyratyn mamandar daıyndaıtyn bizdiń bilim berý uıymdary Elbasy kózdegen baǵyttarǵa laıyqty bolýy tıis. Eńbastysy, bilim berýge qoıylyp otyrǵan jańa talaptardy oryndaýda kóptegen jumystar júrgizilip, jastardyń úsh tilde bilim alýyna, jańa tehnologıalardy bilim berý júıesine engizýde óńirimizde keleli jumystar atqarylýda. Ult josparyn oryndaýda ár salanyń ózindik úlesi bolsa, ustazdar qaýymy qosatynúles –jas urpaqty jańa qoǵam múshesi etip bilim men tárbıe berýdi jańasha qurý, ony osy Elbasymyz kórsetip otyrǵan talaptarǵa saı oryndaý dep bilemin.Búgingi tańda memleketimizde úshtildilik máselesin naqty is túrinde júzege asyrý kerek pe?-degen halyq qalaýlylarynyń suraǵyna men bylaı dep jaýap beremin: Árıne, kerek. Elimiz ben jerimizge ıe bolatyn jastar úsh tildi de qatar meńgerýi tıis. Biraq bul úsh tildiń tuǵyry birdeı degen sóz emes. Qazaqstanda bir ǵana tuǵyrly til bar, ol memlekettik til – qazaq tili. Tuǵyr sózi dińgek,qazyq degen maǵynada qoldanylady. Bir shańyraqty kóterý úshin úsh dińgek kerek emes. Bir dińgekpen kótergen shańyraqtyń jan-jaǵynan ýyqtar qadalyp, onyń beriktigin qamtamasyz etedi. Bizdiń altyn dińgegimiz, tuǵyrymyz – qazaq tili, al jan-jaǵynan ózge tilder memlekettik tildi qoldap ýyq sekildi qadalady. Biraqkeıbirimiz úshtildilik úderisi jóninde basqasha kózqaras tanytyp jatamyz. Munyń sebebi osy bir sózdińmaǵynasyn túsinbeýden kelip shyǵady.Álemdik ǵalamdandyrýdyń ótkizgishi, ǵalamdandyrý tili bolyp tanylǵan aǵylshyn tilin bilý - aǵylshyn tildi eldermen tıimdi baılanysqa túsken álemdik deńgeıde óz ornyn oıyp turyp ala bastaǵan Qazaqstan úshin qajettilik. Qıyndyq týǵyzatyny - atalǵan úsh tildi meńgergen mamandardyń kezdese bermeıtini. Endeshe, atalǵan komponentterden turatyn, ıaǵnı qazaq, aǵylshyn, orys tiliqatysqan úshtildilik sóılermenderin daıyndaý kezek kúttirmeıtin másele. Máseleni túbegeıli sheshý úshinQazaqstannyń joǵary oqý oryndarynda aǵylshyn, qazaq tilinen maman bolyp shyqqan qazaqtildi qazaq jáne basqa ult ókilderin úshtildilikke yńǵaılap qaıta daıyndaýdan ótkizip, olarǵa úshtildilik mamany degen qujat tabys etken jón dep oılaımyn. Sońǵy derekterge súıensek, Qazaqstanda 98 amerıkandyq pen 81 aǵylshyn turady, amerıkandyqtardyń 78-i aǵylshynnyń, 71-i óz ultynyń tilin meńgergen. Bul kúlli turǵynnyń 1 paıyzyn quraıdy. Ult deńgeıinde alsaq, aǵylshyn tilin meńgergenderdiń teń jartysyn jergilikti qazaqtarquraıdy. Basqasha aıtqanda, aǵylshyn tilin meńgergen qazaq sany – 53 743, bul – ult arasyndaǵy úlken kórsetkish jáne kúlli qazaqtyń 0,7 paıyzy degen sóz. Árıne, ár kóterilgen máseleniń oń jáne teris jaǵy bolady, ár tulǵanyń ózindik jeke pikiri bolady, biraq anaý aıtty, mynaý aıtty degen negizsiz, dálelsiz kúdikten arylyp, boı kóterip otyrǵan máseleniń mańyzdylyǵynyń qanshalyqty qajet dárejede ekenin aıqyndap, naqty zerttep alǵanymyz jón sıaqty."Súıemin týǵan tildi anam tilin,Besikte jatqanymda-aqbergen bilimSHyr etip jerge túsken mınýtymnanQulaǵyma sińirgen tanys únim" S.Toraıǵyrov Eger biz Sultanmahmýd Toraıǵyrov aıtqandaı, qazaq tilin durys jumsaı bilsek, ol qoǵamdaǵy tilge júkteletinqajettiligimiz bolsa óteýge jaraıtyn baı til. Másele tildiń mindetin durys túsinip, óz mindetimizdi atqarýda bolyp otyr. Ultymyz órkendep, tilimiz óz elimizdegi jáne halyqaralyq dárejedegi pozısıasyn nyǵaıtqan kezde bizdiń sózderimiz de ózge tilderge enetindigine, tilimizdiń álemdik aqparat keńistiginen óz ornyn ıelenetindigine kúmán keltirmeýge bolady. Dál búgin de qazaq tiliniń álem tilderiniń eshqaıysysynan da kem túspeıtin, birneshe ǵasyrlyq damý tarıhy bar, ulttyq ádebı til deńgeıine deıin damyp jetilgen uly til ekendigine esh kúmán joq. Sondyqtan Rýhanı jańǵyrýymyzdyń basty jańǵyrýy úshtildilik pen bilim máselesine úlken kóńil bólgenimiz jón bolar Rýhanı jańǵyrý – adam balasynyń onyń ishki áleminiń jańarýy, sana-sezimi, jańa ózgeristi qabyldaı bilýi. Rýhanı jańǵyrýda órkenıettiń órge júzýimen baılanystyramyz. Tarıh sahnasyna kóz júgirtsek, ósken ulttyń órbı túsýine osy «rýhanı jańǵyrý dálel». Kóne zamandaǵy kórikti qalalarymyz, sán saltanatty talasqan ozyq eskertkishterimiz, mádenı muralarymyz bulttartpas aıǵaq bolyp tabylady. Eki dáýir túıisken osy ara shaqta Qazaqstanǵa túbegeıli jańǵyrý jáne jańa ıdeıalar arqyly bolashaǵyn baıandy ete túsýdiń teńdessiz tarıhı múmkindigi berilip otyr.Men barshaqazaqstandyqtardy, ásirese, jas urpaq jańǵyrý jónindegi osynaý usynystardyń mańyzyn tereń túsinedi dep senemin. Jańa jaǵdaıda jańǵyrýǵa degen ishki umtylys – bizdiń damýymyzdyń eń basty qaǵıdasy. Ómir súrý úshinózgere bilý kerek. Oǵan kónbegender tarıhtyń shańyna kómilip qala bermek. Qoryta aıtqanda, bul elbasymyzdyń utymdy qaǵıdasy, halqyna degen úndeý ósıeti dep bilemin. İshki rýhanıatymyz arqyly, syrtqy ózgeristerdi jaqsy jaǵynan qabyldap, jańǵyrýdyń dańǵyl jolyna túsýge kóshbasshymyz bolashaq myna bizge dara jol kórsetti. Ol soqpaqtardan qalaı ótý kerektigin aıtyp, baǵyt baǵdar berdi. Endeshe, kókjıekten aýytqymaı, ult kóshbasshysynyń óskeleń urpaqqa menzegen dara jolymen bıik shyńdardy baǵyndyraıyq.Kún dıdarly Qazaqstannyń bolashaǵy úshin aıanbaı eńbek etip, keleshek úshin damýdyń dańǵyl jolynda uly ıdeıany júzege asyratyn, jobanyń júıeli lokamatıvine aınalyp ulttyńrýhanı ımýnıtetin arttyrýymyz qajet.Ýaqyt ómirdi tazalaıtyn keremet dúnıe - ol eskini óshirip , jańaǵa jol ashatyny anyq, al búgingi kúnniń jańa tolqyny ol bizder – jastyǵynan jalyn tamǵan daryndy jastar! Al ozyq el, ozat memleket atanǵan Qazaqstannyń táýelsizdik týyn bıik ustaý – barlyǵymyzdyń perzenttik paryzymyz, babalar aldyndaǵy máńgilik qaryzymyz! Paıdalanylǵan ádebıetter:
|
You Might Also Like
-
OQO Shardara aýdany Shardara qalasy №16 kolej E-45 top stýdenti Ámirqul Nurǵalı Dýısenbaıuly Jetekshisi: E-45 toptyń óndiristik oqytý sheberi Alıpov Qalmahan
-
Polsha qazaqstandyqtarǵa bakalavrıat, magıstratýra jáne doktorantýra baǵdarlamalary boıynsha granttar usynady, dep «Halyqaralyq baǵdarlamalar ortalyǵy» AQ habarlaıdy.
