InfoHub Logo

Úsh ǵasyr ımperalısttik otarlaý men jetpis jyldaı komýnıstik ezgide bolǵan Qazaqstan halqynyń tarıhy sanasynda kóptegen shabýyldar jasalyndy.Alaıda, ata-babalarymyzdan qalǵan ulttyq muramyzdyń arqasynda qazaq halqynyń rýhanı jáne mádenı jadysy saqtalyp, qazirgi ýaqytqa deıin elimizdiń bútindigin saqtap tur. Degenmen, ulttyq mura men tól mádenıettiń anyqtamasyn bilgen soń ǵana, bul uǵymdardyń biz úshin qanshalyqty mańyzdy ári ózekti ekenin túsinemiz. Ulttyq mura - qazaq halqynyń ǵasyrlar boıy kúresken materıaldyq jáne materıaldyq emes qundylyqtar. Endigi kezekte, materıaldy jáne materıaldy emes qundylyqtar ne degen saýalǵa kelsek, onda jaýap bylaı bolmaq: materıaldy qundylyq- qazaq halqynyń ǵasyrlar boıy óndirgen, kúresken, saqtap qalýǵa tyrysqan jáne urpaqqa qaltyrǵan túrli mádenı eskertkishter. Materıaldy emes bolsa, bul qazaq halkynyń qazaq degen etnonım retinde ózindik sana sezimdi qalyptastyrýshy túrli mádenı sımvoldar men ıdeıalar jıyntyǵy. Al tól mádenıet degenimiz qazaq halqyna tán mádenı qundylyqtar, qaǵıdalar men salt-dástúrler jıyntytyǵy. Sáıkesinshe, ulttyq mura men tól mádenıetimiz bizdiń «biz» bolýymyzdyń negizgi dińgeıi. Sondaı-aq, Qazaqstan halqy uzaq tarıhqa ıe, álemdik órkenıet qazynasyna enetin mádenı qundylyqtardyn ıesi bolyp tabylady.

Eskertkishterdiń sany men alýan túrliligi boıynsha Qazaqstan  Jerorta teńizi men Taıaý Shyǵystyń kóptegen memleketterinen kem túspeıdi. Arheologıalyq oljalar Qazaqstan terıtorıasyn mekendegen ejelgi taıpalardyń - skıfterdiń, saqtardyń, sarmattardyń, ǵundardyń, úısinderdiń, qańlylardyń (b.z.d. I mynjyldyq), sodan keıin túrikterdiń otyryqshy eginshilik jáne kóshpeli mádenıetteri órkenıetiniń damýdyń joǵary deńgeıin rastaıdy. Mysaly, qarluqtar, oǵyzdar, qypshaqtar. 20 ǵasyrdyń aıaǵy - 21 ǵasyrdyń basynda Qazaqstan Respýblıkasynda bolyp jatqan ekonomıkalyq, saıası, áleýmettik ózgerister memleket pen qoǵamnyń tarıhı-mádenı muraǵa degen qatynasynyń sapaly ózgerýine ákeldi. Tarıhı-mádenı murany qorǵaý, qazaq halkynyń jáne etnıkalyq dıasporalardyn tarıhı muralaryn saqtaýdyń quqyqtyq kepildikterin qurý Qazaqstan Respýblıkasynyń mádenıet salasyndaǵy memlekettik saıasatynyń basty qaǵıdalarynyń biri bolyp tabylady. Olar mádenı muranyń mańyzdy komponentteriniń biri retinde mańyzdy áleýmettik fýnksıalardy oryndaıdy, ǵylym, bilim men mádenıetti damytý, patrıottyq sezimdi qalyptastyrý, ıdeıalyk-adamgershlik jáne estetıkalyk tárbıeniń maqsattaryna qyzmet etedi. 2012 jyly qabyldanǵan «Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyk qaýipsizdigi týraly» zańynda /4/ kezdesoq emes, ulttyq qaýipsizdikke tónetin negizgi qaterler qatarynda Qazaqstan Respýblıkasy halqynyń mádenı jáne rýhanı murasynyń joǵalýy atalady. (6-bap) Qazaqstannyń tarıhı-mádenı murasynyń qazirgi jaǵdaıy memleket ǵasyrlar boıǵy dástýrlerdi saqtaý jáne damýǵa, tarıh pen mádenıettiń jańa eskertkishterin ashý, kesenelerdi, ejelgi meshitterdi qalpyna keltirý, jańa tarıhı-mádenı mýzeı-qoryqtar kurý, Qazaqstan halyktarynyń mádenı murasynda tarıhı mańyzy bar muraǵat qujattaryn anyqtaý sekildi jumys jasalyndy.

Erekshe tarıhı, ǵylymı, mádenı jáne kórkemdik mańyzy bar tarıhı-mádenı kundylyqtar retinde tarıhı-mádenı qoryqtar jáne qoryq murajaılary sanalady.

Qazaqstan Respýblıkasynda kelesi tarıhı-mádenı murajaı-qoryqtar jumys isteıdi:

1. «Ordabasy» ulttyq tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıi;
2. «Esik» memlekettik tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıi
3. «Berel» memlekettik tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıi;
4. «Otyrar» memlekettik arheologıalyk qoryq-mýzeıi;
5. «Ulytaý» ulttyq tarıhı-mádenı jáne tabıǵı qoryq-mýzeıi;
6. «Áziret-Sultan» memlekettik tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıi;
7. Abaıdyń «Jıdebaı-Bórili» memlekettik tarıhı-mádenı jáne ádebı-memorıaldyq qoryq-mýzeıi;
8. «Ejelgi Taraz eskertkishteri» memlekettik tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıi;
9. «Tamǵaly» memlekettik tarıhı-mádenı jáne tabıǵı qoryq-mýzeıi.

Álbette bul qoryq murajaılary men tarıhı-mádenı qoryqtar materıaldyq ulttyq muramyzdyń eskertkishteri jáne tól mádenıetimizdiń zattaı belgisi bolyp tabyldy.

Sonymen qatar tól mádenıetimizdi jáne ulttyk murany saqtap qana qoımaı, sonymen qatar onyń mańyzdylyǵyn halyqqa nasıhattap, eldiń rýhanı ıdeologıalyq sanasyn durys jolda saqtaý úshin túrli memlekettik baǵdarlamalar óz qyzmetin atqaryp jatyr.

Qaster Aıjan

---