InfoHub Logo

Ulttyq Qundylyqtar: Tárbıeniń Túp Qazyǵy

Ulttyq qundylyqtar – ár halyqtyń ózine tán erekshelikteri men rýhanı muralary. Olar urpaqtan urpaqqa jalǵasyp, halyqtyń biregeıligin saqtap, onyń mádenıetin, tilin, dástúrin jáne tarıhyn qorǵaýǵa múmkindik beredi. Ulttyq qundylyqtar tárbıeniń túp qazyǵy retinde balalar men jasóspirimderdi qoǵamnyń tolyqqandy múshesi retinde qalyptastyrýda mańyzdy ról atqarady.

Ulttyq Qundylyqtardyń Mańyzy

Ulttyq qundylyqtar adam ómiriniń ár salasynda óz kórinisin tabady. Olar adamnyń moraldyq qasıetterin qalyptastyrady, rýhanı baılyǵyn arttyrady, qoǵamnyń damýyna yqpal etedi. Ulttyq qundylyqtardy bala kezden bastap boıyna sińirgen adam óziniń týǵan jerine, eline, tiline, mádenıetine qurmetpen qaraıdy. Bul qasıetter adamnyń tulǵalyq damýynda, áleýmettik jáne rýhanı ómirinde mańyzdy ról atqarady.

Ulttyq Qundylyqtardyń Tárbıedegi Róli

Tárbıe prosesinde ulttyq qundylyqtardyń orny erekshe. Olar balalardy patrıottyq rýhta tárbıeleýge, olardyń boıynda adamgershilik qasıetterdi qalyptastyrýǵa kómektesedi. Ulttyq qundylyqtar arqyly balalardyń óz eline, týǵan jerine degen súıispenshiligi artady, olardyń rýhanı-adamgershilik qasıetteri damıdy. Tárbıe prosesinde ulttyq qundylyqtardy paıdalaný balalardyń ulttyq sana-sezimin qalyptastyrady.

Til jáne Ulttyq Qundylyqtar

Til – ulttyq qundylyqtardyń eń negizgisi. Til arqyly halyqtyń tarıhy, mádenıeti, dástúri saqtalady jáne urpaqtan urpaqqa jetkiziledi. Ana tilin bilý jáne qurmetteý árbir adamnyń azamattyq boryshy. Ana tili arqyly bala óz halqynyń mádenıetimen, tarıhymen, dástúrimen tanysady, óziniń ulttyq biregeıligin sezinedi. Bul balaǵa óz eline degen maqtanysh sezimin qalyptastyrady.

Mádenıet jáne Ulttyq Qundylyqtar

Mádenıet ulttyq qundylyqtardyń ajyramas bóligi. Halyqtyń mádenıeti onyń rýhanı baılyǵyn kórsetedi. Mádenıet arqyly halyqtyń óneri, ádebıeti, mýzykasy, dástúrleri urpaqtan urpaqqa jalǵasyp otyrady. Mádenıet adamdy rýhanı baıytady, onyń ishki álemin damytady. Mádenıetti qurmetteý, ony saqtaý jáne damytý – árbir adamnyń mindeti.

Dástúrler jáne Ulttyq Qundylyqtar

Dástúrler de ulttyq qundylyqtardyń mańyzdy quramdas bóligi. Olar halyqtyń ómir súrý saltyn, ádet-ǵuryptaryn, rýhanı muralaryn kórsetedi. Dástúrler arqyly halyqtyń ómiri, onyń qundylyqtary men ustanymdary kórinis tabady. Dástúrlerdi saqtaý jáne olardy urpaqtan urpaqqa jetkizý – árbir ata-ananyń, tárbıeshiniń mindeti. Dástúrlerdi saqtaý arqyly balalar óz halqynyń mádenıeti men tarıhyn tereń túsinedi, ony qurmetteıdi.

Qorytyndy

Ulttyq qundylyqtar tárbıeniń túp qazyǵy bolyp tabylady. Olar balalardy patrıottyq rýhta tárbıeleýge, olardyń boıynda adamgershilik qasıetterdi qalyptastyrýǵa kómektesedi. Ulttyq qundylyqtar arqyly balalardyń óz eline, týǵan jerine degen súıispenshiligi artady, olardyń rýhanı-adamgershilik qasıetteri damıdy. Til, mádenıet, dástúrler arqyly ulttyq qundylyqtar urpaqtan urpaqqa jetkiziledi. Bul qundylyqtardy saqtaý jáne damytý árbir adamnyń mindeti bolyp tabylady. Ulttyq qundylyqtar tárbıeniń negizi bola otyryp, qoǵamnyń damýyna, onyń biregeıligin saqtaýǵa úlken úles qosady.

Ulttyq qundylyqtar tárbıeniń túp qazyǵy esse shyǵarma