InfoHub Logo

Spankýlova Nazgúl Abıkýlkyzy
№70 jalpy bilim beretin mekteptiń
qazaq tili men ádebıet pániniń muǵalimi

Ańdatpa

Maqalada belgili partızan jazýshy, memleket jáne qoǵam qaıratkeri, Uly Otan soǵysynyń ardageri Ádı Sháripov týraly jazylǵan.
Kilt sózder: partızan jazýshy, ustaz, memleket jáne qoǵam qaıratkeri, Uly Otan soǵysynyń ardageri.

Bıyl 2020 jyly araǵa biraz kún salyp, jalpy adamzat óziniń tarıhynda jazylǵan qaharly soǵystaǵy Uly Jeńistiń 75 jyldyq merekesin toılaǵaly otyr. Alaıda bıylǵy 2020 jylǵy Jeńis kúni jyldaǵydan ózgeshe bolmaq, sebebi álem boıynsha etek alǵan Covid - 19 koronovırýs pandemıasy bul aıtýly kúngede áserin tıgizip tur. Áıtsede, ǵumyrymyzdaǵy asa qýanyshpen qarsy alatyn merekelerimizdiń biri - Jeńis kúni.
9 mamyr Jeńis kúni árqashanda, qansha ýaqyt ótse de, qıly ózgeris bolyp jatsa da adamzat sanasynda eń ystyq Uly mereke bolyp qalary qaq. Bul Jeńis bolmaǵanda kóptegen elder men halyqtardyń taǵdyry basqasha qalyptasyp, Qazaqstanymyz da táýelsiz el bolmas pa edi?! Uly Otan soǵysyndaǵy Jeńis kúni - soǵystan oralmaı qalǵan jaýyngerlerdiń rýhyna bas ıip, al aramyzda júrgen soǵys ardagerlerine burynǵydan da qurmetpen qarap, olardyń jaýyngerligine jáne erlikterine taǵzym etetin kún. «Er baqyty el qolynda, el baqyty erler qolynda» - dep batyr atamyz Baýyrjan Momyshuly aıtyp ketkendeı, ardagerler - Qazaqstan halqyna beıbitshilik, tynyshtyq, bereke, baqyt ornatqandar. Surapyl soǵysty basynan ótkerip, bizdi jeńiske jetkizgen aǵalarymyzben babalarymyzdy, sol jyldarda qıyndyqqa tózip, tyldaǵy aýyr jumystardy atqaryp, sonysymen Jeńis kúnderdi jaqyndatqan analarymyzdy da maqtan tutamyz. Soǵys maıdangerleri Otanǵa degen shyn súıispenshiligimen, erlikterimen, qaısarlyǵymen, jiger - qaıratymen, el qorǵaý sezimimen keler urpaqqa úlgi boldy. Elimizdiń tarıhynda, jalpy álem tarıhynda Uly Otan soǵysy ardagerleriniń esimi óshpes erlikterimen máńgilikke jazylyp qaldy.Sondaı urpaq jadynda máńgi saqtalyp qalǵan tulǵalardyń biri, partızan,jazýshy, ustaz Ádı Sháripov.

«Partızan qyzy», «Ormandaǵy ot», «Ton», «Qapastaǵy juldyzdar» shyǵarmalary arqyly barsha ádebıet súıer qaýymǵa esimi tanys tarıhı tulǵa. Oqyrman júreginen erekshe oryn taýyp, sonaý zulmat jyldar týraly syr shertetin bul – biregeı týyndylardyń avtory el damýyna da ózindik úlesin qosyp, memlekettik qyzmette de jemisti eńbek etken Ádı Sháripov edi.

Ádı Sháripov 1912 jyldyń 19 jeltoqsanynda Shyǵys Qazaqstan oblysy, Jarma aýdanynyń Marınovka selosynda dúnıege kelgen. 1932-1935 jyldar aralyǵynda Abaı atyndaǵy Qazaq pedagogıkalyq ınstıtýtynda oqyp, 1935-1936 jyldary Túrikmen KSR-indegi Krasnovodsk pedagogıkalyq tehnıkýmynda oqý meńgerýshisi boldy. Keıin, 1936-1938 jj. QazPI-diń til-ádebıet fakúltetindegi oqýyn jalǵastyrǵan.
1934 jyly jas jigitke kenetten tehnıkalyq hatshy bolý týraly usynys keledi. Usynysty aıtqan qazaqtyń mańdaıyna bitken aqyny, aty máńgi tarıh betterinde jazylǵan İlıas Jansúgirov edi. Sol tusta Jansúgirov Qazaqstan jazýshylar Odaǵynyń tóraǵasy bolatyn. Ómirdiń joly buralań ekeni aqıqat. Komsomol jınalystarynyń birinde Sháripovti komsomoldan shyǵarý kerek, sebebi halyq jaýy Jansúgirovtiń seriktesi, al baýyrlary – japondyq barlaýshylar degen jala jabylady. Óz estelikterinde Ádı Sháripov «Maǵan da bir ushyn tıgizip ótetin qorqynyshty birdeme tabandap kele jatty», – dep jazady sol ýaqyttaǵy jaıttardy. Jınalystan keıin Á.Sháripov ınstıtýt dekanyna barady. Bul zıaly jan Mıtrofan Sılchenko edi, Sháripovti sońyna deıin tyńdap, oǵan Almatydan dereý ketý kerektigin, bári saıabyrsyǵan soń qaıta oralyp, oqýyn jalǵastyrýǵa keńes beredi. Bárinen habardar bolǵan Sháripov tipti jataqhanaǵa da soqpaı poıyzǵa otyryp, Krasnovodsk atty túrkimen qalasyna baǵyt alady. Krasnovodskta ýchılıshege pedagog bolyp ornalasady. Óziniń meıirimdiligi jáne ashyq-jarqyndyǵynyń arqasynda ortaǵa sińisip ketken bozbala jergilikti turǵyndardy da baýrap alady. Jergilikti turǵyndar da jas jigitke qoldarynan kelgenshe qolǵabys etedi ári Almatydan elge qaıta berýge bolatyndyǵy týraly habar jetkende de túrkimender jigittiń elge qaıtýy úshin jolyna qarajat ta jınap beredi. Óziniń qolymen jazylǵan ómirbaıanynda Ádı Sháripov Almatydaǵy pedagogıkalyq ınstıtýttaǵy oqýyn qýdalaýǵa túse jazdaǵany úshin bir jylǵa tastaýǵa májbúr bolǵany úshin emes, densaýlyq jaǵdaıyna baılanysty tárk etkenin jazady.

Ádı Sháripov maıdanǵa attanbastan buryn Almaty oblysyndaǵy «Qaskeleń» orta mektebinde ustazdyqpen aınalysqan. Keıin Uly Otan soǵysynyń alǵashqy kúnderinen bastap Keńes Armıasynyń qataryna alynyp, Belorýs jerine attanyp ketti. Soǵys kezinde ol Smolensk, Orlov oblystarynda keskilesken urystarǵa qatysyp, 1943-1944 jyldar aralyǵynda partızan qozǵalysynyń Smolensk shtabynda jumys istedi. Óz jaýyngerlerin kontrshabýylǵa birneshe ret leıtenant Ádı Sháripov kóterdi. Soǵysta erik-jigeriniń arqasynda talaı erlik tanytady. 1944 jyly partızandar Qyzyl áskerge qosylǵan tusta Ádı Sháripov qatty jara-lanyp, emdelip elge oralady. Elge aman oralǵannan keıin Ádı Sháripov birden úlken jumysqa kirisip ketti. QazKSR Bilim mınıstriniń orynbasary qyzmetin atqarǵan ol shyǵarmashylyqtan da qol úzgen joq. Birqatar eńbekterdi dúnıege alyp keldi. Al, mınıstrdiń orynbasary qyzmetin ardager-partızan, jazýshy Ádı Sháripov týra 14 jyl atqardy. 1958 jyly onyń osy salaǵa sińirgen eńbegi eskerilip, Ádı Sháripov oqý mınıstri bolyp taǵaıyndaldy. 1963 jyldan 1966 jylǵa deıingi aralyqta Qazaq KSR Mınıstrler Keńesi tóraǵasynyń orynbasary jáne Syrtqy ister mınıstri qyzmetterin atqarǵan. 1966-1971 jyldary Qazaqstan Jazýshylar odaǵy basqarmasynyń birinshi hatshysy jáne KSRO Jazýshylar odaǵynyń hatshysy, Qazaq KSR Ǵylym akademıasy M.O.Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýtynyń dırektory bolyp jumys istedi. Ǵylym men bilim salasynda jemisti qyzmet etken Sháripovtiń jazǵan eńbekteri óte kóp. Ádı Sháripovtiń alǵashqy hıkaıattary da halyqtar yntymaǵy týraly edi. Alǵashqy ǵylymı dısertasıasy da osy taqyryp aýqymyn qamtıdy. Ádı Sháripov sondaı-aq tanymal qazaq aqyny Jumaǵalı Saıynnyń shyǵarmashylyǵy týraly qalam terbedi, «J.Saıynnyń ómiri men shyǵarmashylyǵy» atty monografıalyq eńbektiń avtory. Bul kezdeısoq tańdaý emes, qansha degenmen J.Saıyn da maıdanger, partızan edi. Keńes dáýirindegi qazaq ádebıetiniń damýy, sıpaty týraly qalam terbegen Sháripov 1974 jyly  «Qazaq keńes ádebıetiniń zamanaýılyǵy men damý máseleleri» atty monografıalyq eńbegin jarıalaıdy. 1971 jyly Qazaq KSR ǵylym Akademıasy janyndaǵy ádebıet jáne óner ınstıtýtynyń aǵa ǵylymı qyzmetkeri bolǵan Sháripov 1979 jyldan 1993 jylǵa deıin ınstıtýt dırektory bolady. Baıqasaq kóp monografıalyq eńbekteri osy jetpisinshi jyldary jazylǵan edi.

Ádı Sháripov «Partızan qyzy», «Ormandaǵy ot», «Ton», «Qapastaǵy juldyzdar» atty shyǵarmalardy jáne «Sahara qyzy», «Dos syry» romandaryn dúnıege alyp kelgen jazýshy. Onyń qalamynan shyqqan «Orman hıkaıasy» atty kınosenarıı boıynsha fılm de túsirilgen. Atalǵan dúnıe keıinirek Tashkentte ótken Azıa jáne Afrıka elderiniń kınofestıvali men Almatyda ótken Keńester Odaǵynyń kınofestıvalinde KSRO Qorǵanys mınıstriniń arnaýly júldesine ıe boldy.

Á.Sháripov kórkem shyǵarmalarmen birge ǵylymı eńbekterdi de sheber jaza bilgen qalamger. Ol «J.Saınniń ómiri men tvorchestvosy», «Qazirgi dáýir jáne qazaq ádebıeti damýynyń problemalary», «Qazaq ádebıetindegi dástúr men jańashyldyq», «Syrbaı Máýlenov tvorchestvosy» atty monografıalardyń, sonymen qatar, ádebıettaný men pedagogıka salalaryna qatysty kóptegen maqalalardyń avtory.
Sonaý yzbarly otyzynshy jyldardyń tepershigin de kórip, keıinnen zulmat soǵystyń zardabyn da tartyp, Otan úshin jan alyp jan berisip, keıinnen elge oralyp týǵan ólkesiniń ári qaraı damyp, shyńǵa jetýine memlekettik qyzmette de, ǵylymı qyzmette de súbeli úles qosqan Ádı Sháripov 1960 jyly Lenın ordenimen, 1985 jyly birinshi dárejeli Uly Otan soǵysy ordenimen, eki Eńbek Qyzyl Tý ordenimen, Qyzyl Juldyz ordenimen,  «Qurmet belgisimen», KSRO medalderimen, Qazaq KSR Joǵary Keńesiniń Qurmet gramotalarymen marapattaldy. Naǵyz adam men jaýyngerge tán ór rýhty ómir súrip, bar sanaly ǵumyryn Otanyna adal qyzmet etýge arnaǵan Ádı Sháripov 1993 jyly 4 qarashada ómirden ótti. Urpaq jadynda máńgi saqtalar tulǵalar bolady, sondaı tulǵalardyń biri Ádı Sháripovtiń de esimi búgingi kúnge deıin áli de jańǵyryp keledi. Kezinde ózi pedagogıkalyq ınstıtýtta bilim alǵan Almaty qalasynda Sháripov esimimen atalatyn kóshe bar. Ózi dúnıege kelgen Semeı oblysyndaǵy Malınovka aýyly da búginde Ádı Sháripovtiń esimimen atalady. Al Mınskte aty ańyzǵa aınalǵan qazaq partızany Ádı Sháripovtiń esimi berilgen kóshe bar. Sondaı-aq Ádı Sháripovtiń esimi Kembrıdj ýnıversıteti bıblıografıalyq ortalyǵy shyǵaratyn «Ǵalamshardyń ataýly tulǵalary» atty anyqtamalyqqa engizilgen. Kózi tirisinde bir qolymen qarý alyp Otan qorǵap, bir qolymen qalam terbegen jazýshy, kór-nekti memleket jáne qoǵam qaıratkeriniń kesek týyndylary ádebıet tórinde máńgilik jańǵyryp turady. Al oqý mınıstri, syrtqy ister mınıstri, mınıstrler keńesiniń tóraǵasy bolyp, el damýyna qosqan úlesi barshaǵa úlgi. Ádı Sháripovtiń ómir ótkelderi esh umytylmaq emes. Elimizdiń tarıhynda, jalpy álem tarıhynda Uly Otan soǵysy ardagerleriniń esimi óshpes erlikterimen máńgilikke jazylyp qaldy. Jalpy tarıh úshin bul azǵana ýaqyt bolsa, adamzat ómirinde alatyn orny erekshe. Qan maıdan, surapyl soǵys jyldarynda «Otan úshin otqa tús, kúımeısiń» - degen uranmen shaıqasqan, búgingi kúni sanaýly qalǵan ardagerlerimizdiń erlikterine bas ıip, qurmet kórsetý búgingi men keler urpaqtyń ótelmes paryzy.

Elbasymyz Nursultan Nazarbaev jastarǵa arnaǵan bir sózinde: «Elińniń uly bolsań, elińe janyń ashysa, adamzattyq namysyń bolsa, qazaqtyń ulttyq jalǵyz memleketiniń nyǵaıyp-kórkeıýi jolynda jan terińdi syǵyp júrip, eńbek et. Jerdiń de, eldiń de ıesi óziń ekenińdi umytpa!», – degen edi. Bul sózderdi qaıtalap oqyǵan saıyn bizdegi jas urpaqtyń boıynda otansúıgishtik qasıet qandaı deńgeıde eken degen zańdy suraq týyndaıdy. Olaı bolsa, qurmetti áriptester, jerlester! Osy sátti paıdalana otyryp, qasıetti de uly mereke qarsańynda Sizderdi Uly Jeńis kúnimen shyn júrekten quttyqtaımyn! Aǵa urpaq alyp bergen Jeńis búgingi kúni de bizdi jetistikterge jigerlendiredi, janymyzǵa qýat beredi, qıyndyqtardy jeńip, alǵa umtylýymyzǵa kómektesedi.

Paıdalanylǵan ádebıetter:
1. Partızan jazýshy. Ádı Sháripov - 100 jyl / G. Orda // Shákárim. - 2013. - №1. - 81-91 b.
2. https://turkystan.kz
3. http://old.baq.kz
4. Nazarbaev N. Jyldar men oılar / Qurast.:M.B.Qasymbekov, A.M.Moldagarınov, Q.N.Álimqulov, Á.S.Álibekov. - Almaty: Almatykitap, 2013.-352 b.

---