Ustazdar kúni (Ustazdar - uly tulǵalar)
Ustazdar kúni (Ustazdar - uly tulǵalar)
Muǵalimder kúni
Sahna syrtynan Ustaz týraly óleń oqylady
Danyshpan da, dana da oqyp senen,
Ataq - dańqyn asyrdy bar álemnen.
“Ustaz” degen aıaýly, asyl jandy,
Jaqsy kórem, arnaımyn jaqsy óleń!
Júrgizýshiler shyǵyp:
1 - júrg. Armysyzdar, barmysyzdar, Qosh keldińizder, Qurmetti de aıaýly ustazdar!
2 - júrg. Ustaz degen – jaryq kúni ǵalamnyń,
Ustaz degen – anasy ol adamnyń.
Búkil álem moıyndaıdy eńbegin,
Sen de odan adam bolyp jaraldyń.
Ustazyńdy túsingen sen tereńnen,
Bar álemge eńbegimen elengen.
Seniń baǵyń órge qaraı órlese,
Ol da birge qýanyshqa kenelgen.
Sol arqyly sen de ómirdi jalǵadyń,
İzgi is qoı, ustaz tilin alǵanyń.
Maqtaý alsań ustazdardyń aldynda,
Ol ózińniń oryndalǵan armanyń.
Ustaz sózin aıtyp júrdik án qylyp,
Odan basqa júrgen kim bar jandy uǵyp.
Ustaz degen – ulylardyń ulysy,
Qasıeti bas ıelik máńgilik!
1 - júrg. Arýjan, Búgin bizde úlken mereke. Búgin ustazdar qaýymynyń tól merekesi. Olaı bolsa búgingi kún ustazdarǵa arnalmaq. Ustaz - ulaǵatty esim. Kún sáýlesi ómirge qandaı jaryq berse, ustaz esimi de shákirtterge kúndeı jaryq beredi.
Aqyryn júrip anyq bas.
Eńbegiń ketpes dalaǵa
Ustazdyq etken jalyqpas,
Úıretýden balaǵa, – dep Abaı atamyz aıtqandaı, shákirtteriniń ózinen ozǵanyn kalaǵan ustazdar qaýymy, merekelerińiz qutty bolsyn!
II júrgizýshi: Densaýlyqtaryńyz myqty bolsyn, shańyraqtaryńyz shattyqqa tolsyn, bizdeı shákirtterińiz kóp bolsyn!
BİRGE: Merekelerińiz qutty bolsyn!
Án. …………………………………………………………………………………………………..
1 - júrgiýshi: Sen qalaı oılaısyń, Arýjan? Meniń oıymsha, kez - kelgen muǵalim ustaz bola almaıdy. Sebebi ustazdyq - óner, taǵylymy tereń óner. Al ónerli bolý kez - kelgen adamǵa qona bermeıdi. Olaı bolsa, shyn ustaz bolý úshin tabıǵı daryn izgilikti izdenis pen eren eńbekke ushtastyrylýy shart. «Shákirtsiz ustaz tul» degen sóz tegin aıtylmasa kerek.
2 - Júrgizýshi: Ádemi, men osy sóziń dáleldi bola túsý úshin myna jyr shýmaqtaryn qosaıyn. Ustaz bolý – júrektiń batyrlyǵy,
Ustaz bolý – sezimniń aqyndyǵy,
Ustaz bolý – minezdiń kún shýaǵy,
Azbaıtuǵyn adamnyń altyndyǵy –
dep aqyn Ǵafý Qaıyrbekov aǵamyz jyrlaǵandaı, bizdiń mektebimizde sózi marjan, úni án ustazdardyń bar bolǵanyn maqtanysh etemin. Árıne, ustaz júgi – aýyr júk. Adamnyń jan dúnıesin túsinip, renjitpeı, qateligin sezdire bilý – bul naǵyz sheberlik emes pe?!
1 - Júrgizýshi: Endeshe, Urpaqpen ómir joly jalǵanady,
Kóńildi kúnder týsyn aldan áli
Án - shashý ásem áýen, túrli óner,
Búgingi kún sizderge arnalady.
Ustaz týraly án sizderge arnalady, aıaýly ustazdar, qabyl alyńyzdar! (vıdeorolık)
Aldaryńyzda «Ustazym meniń» ánimen Rahmanberdi Farıda.
2 - júrg.
Kúlli ómirin jetkinshekke arnaǵan
Muǵalimdi ardaqtaıdy barsha jan
Ol mektepten shyqpasa da qys - jazy,
Jemisi onyń jerdiń júzin sharlaǵan
Bala dese oılamaıdy óz qamyn
Kersem deıdi kúnge de kol sozǵanyn
Shákirtterin ózinen de ozǵanyn.
1 - júrg.
Ustazdar! Qandaı ǵajap halyqsyzdar!
Shákirtke shyńdaı bıik alypsyzdar.
Jan bitken janaryna nur syılaǵan,
Kúndeı bop kúlimdegen jaryqsyzdar.
2 - júrg. Ádemi, ekeýmiz ustazdar týraly naqyl sózder aıtyp jarysyp kórsek qaıtedi?
1 - júrgizýshi: Al endeshe basta.
2 - Júrgizýshi: «Ustaz bolý - óz ýaqytyn aıamaý, ózgeniń baqytyn aıalaý»,
1 - Júrgizýshi: «Ustazǵa qarap shákirt ósedi»
2 - Júrgizýshi: «Aspaz kórgen at tanyr, ustaz kórgen hat tanyr»
1 - Júrgizýshi: «Ustazyńdy uly ákeńdeı syıla»
2 - Júrgizýshi: «Ustazy jaqsynyń - ustamy jaqsy»
1 - Júrgizýshi: Arýjan, ekeýmiz Ustaz týraly qansha maqtaý sóz aıtsaq ta taýysa almaspyz. Endeshe, qymbatty ustazdar, shákirtterińizdiń ózderińizge arnalǵan óleń - shýmaqtaryna kezek berelik.
1 - oqýshy:
Ár sabaǵyń ótip jatyr bilinbeı,
Perne basqan orkestrdiń únindeı
Ár balanyń júregine jol taýyp,
Turasyń sen, dırıjer bop kúlimdeı.
Ár sabaqqa kiresiń sen syıynyp,
Jyr oqısyń nóser bolyp quıylyp
Qas - qabaǵyn qalt jibermeı shákirttiń,
Qaraısyń - aý nur júzine súısinip
Jalyn atyp, ot bop, birge janasyń,
Bilim berip, sodan baqyt tabasyń
Bar ómiriń órnektelip balamen,
Jasaryp bir máńgi jas bop qalasyń.
2 - oqýshy:
Muǵalimdi anamdaı jaqsy kórem,
Qınalamyn qymbat teńeý taba almaı
Óz balasyn tastap ketip úıine,
El balasyn oqytady, oı Alla - aı.
Muǵalimdi jaqsy kórem sezimtal,
Úlgi etemin ónegeli sózin bal
Muǵalimniń muǵalimin tanımyn,
Kókirekte kóretuǵyn kózim bar.
3 - oqýshy:
Ustazdarǵa myń alǵys
Alǵystarym kóp meniń,
Asyl anam, mektebim!
Úıretkeni adaldyq,
Usynǵany adamdyq,
Tekti minez, danalyq
Bar ustazǵa tileımiz:
Baqyt, tabys, amandyq!
4 - oqýshy:
Muǵalim - ustazysyń balalardyń,
Bolashaq ǵalymdardyń, danalardyń
Ómirde seniń alar orynyńdy
Bári de jetkize almas baǵalardyń
Ótkizip óz aldyńnan talaı bala,
Boıyna quıdyń aqyl, oı men sana
Sarp etip san jyldyq eńbegińdi,
Aqylshy, tárbıeshi, boldyń aǵa
Ataǵym Alataýdaı bolyp bıik,
Tursa da tóbem ósip kókke tıip
Aldyńda árqashanda taǵzym etip,
Turarmyn «Ustazym!» dep basymdy ıip.
1 júrgizýshi:
Taban tirep tózgensiń qansha aýyrǵa
Tarap demde ketedi sharshaýyń da
Bal - bul janǵan balǵyn júz, jáýdir kózder
Turǵanynda solardyń qorshaýynda
2 júrgizýshi:
Qıyndyqta kezikseń kóp asý da
Qansha teriń tógilip jol ashýǵa
Sen shákirttiń ustazy bolmaısyń tek,
Sen ómirdiń ustazy bolasyń da!
1 júrgizýshi: «Ustaz» ulaǵatty esim. Shákirtterin bilim nárimen sýsyndatyp, tálim - tárbıe berý, jaqsy qasıetterdi boıyna darytyp, adamgershilik rýhta baǵyt - baǵdar berýde ustazdyń eńbegi zor.
2 júrgizýshi: Ia, urpaqqa aıtar aqyly, kórseter ónegesi bar, analyq, ákelik sezimniń, dana oıdyń ystyq lebi bar aǵa urpaq ókilderi, mekteptiń júregi ardager ustazdarymyz ortamyzda otyr. (qonaqtardy tanystyrady)
1 júrgizýshi: Qurmetti qonaqtar, sizder salyp ketken sara jol - ustaz joly – uly jol. Ótken joldaryńyzǵa kóz jiberip, eske ala otyryp, ózderińizge birneshe suraq qoıýǵa ruqsat etińizder.
1 qonaqqa suraq: Ustazdyq ómirge qalaı keldińiz? Júrek qalaýymen be, álde osy mamandyqty tańdaýǵa sebepshi oqıǵa nemes bir jaǵdaı boldy ma?
2 qonaqqa suraq: «Ustaz bolý júrektiń batyrlyǵy» deıdi, osy ustazdyq qyzmetti tańdaýda batyrlyqpen qandaı qasıet adam boıynan tabylý kerek dep oılaısyz?
3 qonaqqa suraq: Keshegi ózińiz eńbek etken mektebińizden qandaı ózgeristerdi baıqadyńyz? Mektebińizge aıtar tilegińiz?
Sizderge kóp rahmet, aıaýly da meıirban ustazdar. Ózderińizge arnalǵan shaǵyn syıymyzdy qabyl alyńyzdar.
2 - júrgizýshi: Ustaz - shákirt aldynda syıly adam. Ustaz jaıly aıtylar syr da, jyr da kóp. Ustaz senimin aqtaý - adamgershiliktiń belgisi. Muǵalimniń júregi soǵyp turýy úshin: jaýaptylyq, qajyrlylyq,, bilimdilik, júrektilik, súıispenshilik, sabyrlylyq kerek eken.
1 - júrgizýshi: Shákirtter sanasyna sáýle shashyp, shyraq otyn mazdatqan ustazdar qaýymyna aq lebiz, jyly tilegin bildirý úshin ortamyzǵa mektebimizdiń basshysy Aınur Sánibekqyzyn shaqyramyz.
2 - júrgizýshi: Asyǵa sálem joldap júrekten biz
Birge ósip en jaılaǵan ul menen qyz,
Tátti kúı, asqaq án men ásem bıdi,
Sizderge tartý etip usynamyz,- deı kele aldaryńyzda mektebimizdiń myń buralǵan bıshilerin ortaǵa shaqyramyz.
ÓZBEK BIİ oryndaıtyn………………………………………………………………………………….
1 - Júrgizýshi:
Qazaqta jaqsy sóz bar, «Áziliń jarassa atańmen oına» degen, endeshe sahna tórinen ustazdar ómirinen azdap ázilge oryn bersek.
Ázil – qaljyń otaýy. USTAZDAR ÓMİRİNEN.
Muǵalimder kim bolýdy armandaıdy?
Muǵalimder áste ártis, jazýshy, sot, bastyq, sylaqshy, maılaýshy, nemese eden sypyrýshy bolýdy armandamaıdy. Óıtkeni:
- Ár muǵalimniń jumys bólmesi, otyratyn jumys ústeli, qarmaǵynda 30 - 40 oqýshysy bar, kishigirim bastyq emes pe? Ashsa alaqanynda, jumsa judyryǵynda, – degendeı urys, tóbeles jónindegi bala men ata - ana daýyn da bir ózi sheship otyrady.
- Ár muǵalim óz sabaǵynyń sheberi, ıakı rejıseri, kóbinese basty rólde de ózi oınaıdy. Ártis demeı kór, káne. Kópshilik kóriniske de ózi qatysady.
- Bir tynym joq. Kabınet tazalyǵy da óz moınynda. Demek, maılaýshy da ózi, sylaýshy da ózi. Bezendirýshi de ózi.
- Jazýshylarǵa keler bolsaq, tipti keıbir jazýshylaryńyz da, muǵalim qusap kúnde jazýǵa otyrmas.
- Sońǵy kezde býhgalter men kasır de ózderi.
Ustazdarymyz san alýan qosymsha mamandyqtar meńgerýde. Endeshe qaı mekemege qandaı mamandyq ıesi óte zárý bolsa, 2 - 3 aılyq jazǵy demalys kezinde bizdiń ustazdardy shaqyrýlaryńyzǵa bolady.
Nege barmaısyń?
Balasy sheshesine aıtady:
- Men endi mektepke barmaımyn!
- Nege barmaısyń?
- Sol … Asanov taspamen oq atady, Sotqarov oqýlyqpen basymnan urady, taǵy bireýi aıaǵymen shalady… Barmaımyn!
- Joq, balam, sen qaıtkende de barýyń kerek. Birinshiden, jasyń qyryqtaǵy adamsyń, ekinshiden, mektep dırektorysyń.
“Sýretshi”
Muǵalıma Asannyń ákesine shaǵym aıtady:
- Keshe sabaqta sizdiń ulyńyz partaǵa shybynnyń sýretin salyp qoıypty. Men ony shyn eken dep qolymdy uryp aldym.
- Siz ony aıtasyz, – deıdi ákesi. - Birde ol vanaǵa krokodıldiń sýretin salypty. Zárem ushqany sondaı, tura qashamyn dep qabyrǵadaǵy esiktiń sýretine soǵyldym.
* * *
Muǵalim:
- Kartadan Ertis ózenin kórset.
Asan:
-???
Muǵalim:
- Kartadan Ertis ózenin kórset.
- Asan:
-???
- Muǵalim:
- Nege kórsetpeısiń, únsiz qaldyń ǵoı?
Asan:
- Muǵalim, kartada aǵyp jatqan ózen kórinbeı tur.
TÚSİNDİRME SÓZDİK
Kanıkýl – jyldyń eń qysqa kúnderi.
Kúndelik – úlkenderge kóp kórsete bermeıtin qupıam.
Matematıka – men túgil ákemniń de tisi bata bermeıtin “jańǵaq”.
Dos – baqylaý jumysynda dápterine jazǵandaryn baqylatyp otyratyn ıa qyz, ıa ul.
Sabaq – úzilisti zaryqtyra kúttiretin 45 mınýt.
Sport seksıasy – ájeme aıtatyn basty syltaýym.
“Apaıǵa aıtam” – qyzdardyń negizgi qarýy.
1 - Júrgizýshi: Ádemi, Muǵalimder bizden emtıhan alǵandy jaqsy kóredi, osy sátti paıdalanyp, biz de ustazdarymyzdan synaq alyp kórsek qaıtedi?
1 - júrgizýshi: Sen sonda ustazdarymyzben ornymyzdy aýystyryp kórsek qaıtedi degiń kep tur ma?
2 - Júrgizýshi: Iá, ıá, týra solaı, búgin ustazdar oqýshy bolsyn, biz muǵalim bolyp emtıhan alyp kóreıik.
1 - Júrgizýshi:
- endeshe tynyshtyq saqtańyzdar! Muǵalimderge arnalǵan emtıhanymyzdy bastaımyz. /Muǵalimderge sharlar úlestiriledi. Ár shardyń ishinde suraqtar bar. Muǵalimder shardy jaryp, suraqtarǵa jaýap berýi kerek/.
Suraqtar:
1. Dombyrada – jeteý, syrnaıda – altaý, qobyzda beseý. Bul ne? /árip/
2. Bul sanda qansha árip bar bolsa, sonsha san bar. Ol qaı san? /Júz/
3. Jel soqqanda taý yq bola ma? /Yq bolady/
4. Teńizde qandaı tas bolmaıdy? /Qurǵaq/
5. Ertistiń ortasynda ne bar? /T áripi/
6. Ózi sýdan shyǵady, biraq sýdan qorqady. Bul ne? /Tuz/
1 - Júrgizýshi:
Endi, ustazdar, kezek - kezek bılet alyńyzdar. Sol bılettegi suraqtarǵa durys jaýap berýlerińizdi suraımyz.
№1 bılet. Synypta siz úshin eń súıikti oqýshy bolý kerek pe?
№2 bılet. Sabaqta uıyqtap qalǵan oqýshyny oıatasyz ba?
№3 bılet. Sabaqqa jıi keshigip kelesiz be?
№4 bılet. Ata - analarǵa balalardyń tártibi týraly hat jazasyz ba?
№5 bılet. Sabaqta anekdot aıtqan kezińiz boldy ma?
Kóp rahmet sizderge, ustazdar! Barlyǵyńyz da emtıhannan súrinbeı óttińizder.
2 - júrgizýshi:
Jaqsy jandar janymyzda árqashan
Ulaǵatty sózin bıik ustaǵan
Ardaqty ustaz asyl anań sekildi
Tárbıeleıdi balapandaı jasyńnan
1 - júrgizýshi:
Ustaz meıiri - Ana meıirimi para - par,
Tula boıǵa qýat bolyp taralar
Kóp jasańdar bul ómirde shýaq bop,
Aınalaıyn bilim bergen ustazdar.
2 - júrgizýshi:
Ustaz mektepte ustaz bolsa, otbasynda ol - aıaýly ana. Ana týraly án sizderge arnalady, aıaýly ustaz - analar!
Ana týraly án. Oryndaıtyn …………………………………………………………………………..
1 - Júrgizýshi:
Muǵalim, ǵazız muǵalim -
Tógilgen araı, shýaǵym
Armanym qonsa, qolyma,
Arqań dep seniń uǵamyn
Muǵalim, ǵazız muǵalim -
Sarqylsa máńgi bulaǵym
Ulanyń búgin toıyńda
Arnaıdy saǵan bul ánin.
Án «Ustazyma» oryndaıtyn ……………………………………………………………
2 - Júrgizýshi:
«Ustaz» degen ardaqty, kıeli, úlken qurmetpen aıtylatyn sóz, ol ár adamnyń jastaıynan saýatyn ashatyn, ónege úıretip, tárbıe beretin «Bilim» atty kemege otyrǵyzyp, bolashaqqa jol kórsetetin, anańdaı álpeshtep, mańdaıynan sıpaıtyn adam.
Bildirip shákirtterdiń aq nıetin,
Ustazdyń alyp júrgen atyn erkin
Biz sizge óleńnen órip usynamyz,
Júrektiń alǵysy men raqmetin.
Oqıtyn …………………………………………………………………………………………..
1 - Júrgizýshi: Arýjan, Men saǵan jumbaq jasyraıyn, tabasyń ba?
2 - Júrgizýshi: Jasyryp kór
1 - Júrgizýshi: Bir sandyq bar ózgeshe,
Qasyńa alyp júresiń.
İshin ashyp aqtarsań
Ómir synyn bilesiń.
Ol ne? /Kitap./
2 - Júrgizýshi: mm, (sál oılanady) ıá, bul, menińshe, kitap qoı
1 - Júrgizýshi: Iá, durys taptyń. Endeshe sen kitap týraly ne bilesiń?
2 - Júrgizýshi: Kitap - bizdiń aqylshy dosymyz, barlyq bilim, ǵylym kitapta. Ony nege suradyń?
1 - Júrgizýshi: Iá, durys aıtasyń. Kitap týraly suraýymnyń sebebi, bizdiń aramyzda sol kitapqa nemquraıdy qarap, taza ustamaıtyn oqýshylarymyz da bar eken.
2 - Júrgizýshi: Endeshe sondaı balalardyń qolyna túsken kitaptardyń muńyn tyńdap kórelik.
Kórinis. Kitaptar muńy
Avtor:/Mekteptiń otyn qoımasy. Bir qushaq kitapty ákelip tastaı saldy. Esik jaqtaǵy bir kitap basyn kóterip qarap qoıady. Yńyrsyǵan daýystar/.
1. Qazaq ádebıeti:- Eı, /janyndaǵysyn túrtip/ tursańshy, qaıda keldik?
2. Dúnıe júzi tarıhy: - Oıbaı, basym! Mazamdy almashy, búıtken tirshiligi qurysyn! Munan da paraqtarymnyń páre - páresin shyǵaryp, jelmen ushyryp jibergeni jaqsy edi.
1. Qazaq ádebıeti: - Ne boldy? Jalǵyz seniń basyńa kelgen qasiret qoı deısiń be? Kóter basyńdy. Kimsiń óziń? Syrtyń búp - bútin ǵoı.
2. Dúnıe júzi tarıhy: - Syrtymdy qaıtesiń? Syrtym bútin bolǵanmen, ishim tútin. Men úshin avtorlar tún uıqysyn tórt bólip qansha qyzmet etti, baspa qyzmetkerleri ár árpimdi jekeleı terip kóz maıyn taýysty. Sonda kim úshin? Balalar oqysyn, saýatyn ashsyn, adam bolsyn degen izgi nıeti edi ǵoı báriniki.
3. Tabıǵattaný: - Iá, dostar, meniń de kúnim senderdikindeı. Men de qolymnan kelgenshe boıymdaǵy bilimimdi berip, balalardy adamgershilikke, parasattylyqqa, óz jeriniń tabıǵatyn tanýǵa tárbıeleýge tyrystym, biraq Adyrbaı degen bala meni ábden shımaılap, jyrtyp, qorlady.
1. Qazaq ádebıeti: - Bizdiń de ońyp turǵan jerimiz joq, áriptesterim. Endi muńdas boldyq. Men de Sotqarbaı degen balanyń qolyna tústim. Ádepkide oqýlyq bolyp, mektep bosaǵasyn attaǵanyma qýanyp edim. Onym kópke barmady. Sotqarbaı kózimdi baqyraıtyp qoıyp, sýretimdi sıamen bastyryp, syzyp tastady.
2. Dúnıe júzi tarıhy: /asyǵyp, tutyǵyp/ - Áýeli kóterip júrýge aýyrsyndy ma, keıde ózine kerekti bir betterimdi jyrtyp alatyndy shyǵardy. Oqý jyly aıaqtalǵan kúni mektep aýlasynda dop qylyp tepkilep, silikpemdi shyǵardy da, tastap ketti.
1. Qazaq ádebıeti: - Áriptester, eń quryǵanda kishi synyp oqýshylaryna nege joǵary synyp oqýshylary aıtyp qoımaıdy eken?! Olar da kináli - aý!
4. Matematıka: - Durys aıtasyńdar! Meniń oqýshym úıinde paraqtarymdy jyrtyp alyp, kepter jasap ushyryp oınaǵanda, 10 - synypta oqıtyn aǵasy qoı demedi - aý!
1. Qazaq ádebıeti: - Biraq ár oqýshy óz dúnıesine uqypty bolý kerek qoı. Ondaı uqypty balalar da joq emes. Biraq olar Adyrbaı men Sotqarbaılarǵa aqyl aıta almaı keledi.
2. Dúnıe júzi tarıhy: - Iá, ıá, sen durys aıtasyń. Meniń ózim sıaqty qurdasym boldy. Ol ekeýmiz mektep kitaphanasynan birge shyqtyq. Qyzyq bolǵanda, synypta da partalas boldyq. Mine, oqýshy dep onyń ıesin aıt. Ondaı balanyń qolyna tússeń, armanyń bolmas, shirkin! Kitabyna kir jýytpaıdy. Kerek betin belgileý úshin, paraǵyn qaıtarmaıdy, arasyna qaǵaz salyp qoıady, syzbaıdy, sıa tamyzbaıdy. Onyń kitaby sý jańa kúıinde shyqty.
3. Tabıǵattaný: - Endi bizdi ne ister eken? Álde otqa tamyzdyq eter me eken.
(Bári selk ete tústi. Bir sátke únderi shyqpaı, ishten tyndy.)
1. Qazaq ádebıeti: - Qoı, múmkin bir kádege jaratar. Qaıtadan túpter.
4. Matematıka: /keketip/ - Túpter. Túptese seni túpter, al túpteýge kelmeıtin tuttaı jalańash bizdi qaıtedi? Bizden endi oqýlyq shyqpaıdy. Osy otyrǵan bárimiz de jarymjanbyz.
2. Dúnıe júzi tarıhy: /basý aıtyp/ - Áriptester, men tarıhty bilsem, bizdi fabrıkada qaıta jýyp, tazartyp, sıamyzdan, boıaýymyzdan aryltyp, baıaǵydaı aq qaǵaz jasap, baspahanalarǵa jóneltedi. Baspahana qaıtadan kitap etip shyǵarady. Tek kelesi joly uqypty oqýshynyń qolyna tússek eken dep tileıik.
Bári: - Iá, ıá, sony aıtsańshy. Ylaıym solaı bolsyn. Bizdi aıalap ustasa ǵoı.
/Bári úmittenip ketedi/.
1 - Júrgizýshi: - Iá, balalar, kitaptardyń muńy, shynynda da adam aıarlyqtaı eken. Olaı bolsa, kitapty kútip ustaý – bárimizdiń mindetimiz. Kitap bizdiń aqyl - oıymyzdy ósiredi, ǵylym men tehnıkanyń jańalyqtarymen tanystyrady, ómirde ne bolyp jatqanynan habardar etedi. Bilim bastaýy bolǵan kitapty uqypty ustaý, ony jan dosyńdaı qadirleýge árqaısysyń mindettisińder. Kitap adamǵa qandaı kezde de aqylshy, dos bola alady.
2 - JÚRGİZÝSHİ: Merekemizdi jalǵastyraıyq. Endigi kezekti qazaqtyń maqal - máteline bersek. Bul bizdiń mektebimizdiń oqýshylaryna arnalady. Seniń súıikti maqalyń qandaı?
1 - JÚRGİZÝSHİ:
Meniń eń súıikti maqalym: Oqý - kúrekpen qudyq qazǵandaı / ınemen
Men shamasy durys aıtpadym - aý deımin. áripter de, sózder de bytyrap, birtúrli shashyrap ketti me, qalaı?
Endeshe men senderdi kómekke shaqyraıyn, meniń aıtqan maqal - mátelderimdi túzetýge kómektesińder.
1. Qyna basqa bitedi / tasqa
Bilim shashqabitedi /basqa
2. Bilip tursań da, surama / surap al
3. Az bil, kóp sóıle /Kóp bil, az sóıle
4. Kórmes – shoshqany da kórmes /túıeni
5. Óner aldy – uzyn til /qyzyl til
6. Jyǵylyp jatyp, jyǵylǵanǵa kúlme /súringenge
2 - Júrgizýshi:
Qadirińdi kezinde
Bilmepti ǵoı ulanyń.
Qazir árbir sózińe,
Eleńdeıdi qulaǵym.
Birdeı etip ustadyń.
Demeı bizge bótensiń.
Keıde akylyn ustazdyń,
Saǵynady ekensiń.
Sol ustazǵa jany nur,
Demek úlken adammyn.
Eseısek de bári bir,
Baıaǵy shákirt, balańmyn - dep qansha eseıip ketsek biz sizderdi eshqashan umytpaımyz.
1 - Júrgizýshi:
Ǵylym ıesi ǵalym da, el qorǵaǵan batyr da, tilinen bal tamǵan aqyn da, tegeýrini temir balqytqan jumysshy da, egin salǵan dıqan da, mal baǵyp terin tókken shopan da, kók kúmbezinen ári ótken ǵaryshker de bári - bári ustazdan bilim, tálim alǵan, sondyqtan ulaǵatty ustazdar sizderge búkil adam balasy qurmetpen bas ıedi.
/Kóńildi kúı, sahnaǵa oqýshylar shyǵady, olar ustazdarǵa birkelki bas ıedi/
Qyzylorda oblysy, Jalaǵash aýdany №31 orta mekteptiń
qazaq tili men ádebıeti pániniń muǵalimi
Orazbaeva Gúlsaıran Kenjeǵazyqyzy
Muǵalimder kúni
Sahna syrtynan Ustaz týraly óleń oqylady
Danyshpan da, dana da oqyp senen,
Ataq - dańqyn asyrdy bar álemnen.
“Ustaz” degen aıaýly, asyl jandy,
Jaqsy kórem, arnaımyn jaqsy óleń!
Júrgizýshiler shyǵyp:
1 - júrg. Armysyzdar, barmysyzdar, Qosh keldińizder, Qurmetti de aıaýly ustazdar!
2 - júrg. Ustaz degen – jaryq kúni ǵalamnyń,
Ustaz degen – anasy ol adamnyń.
Búkil álem moıyndaıdy eńbegin,
Sen de odan adam bolyp jaraldyń.
Ustazyńdy túsingen sen tereńnen,
Bar álemge eńbegimen elengen.
Seniń baǵyń órge qaraı órlese,
Ol da birge qýanyshqa kenelgen.
Sol arqyly sen de ómirdi jalǵadyń,
İzgi is qoı, ustaz tilin alǵanyń.
Maqtaý alsań ustazdardyń aldynda,
Ol ózińniń oryndalǵan armanyń.
Ustaz sózin aıtyp júrdik án qylyp,
Odan basqa júrgen kim bar jandy uǵyp.
Ustaz degen – ulylardyń ulysy,
Qasıeti bas ıelik máńgilik!
1 - júrg. Arýjan, Búgin bizde úlken mereke. Búgin ustazdar qaýymynyń tól merekesi. Olaı bolsa búgingi kún ustazdarǵa arnalmaq. Ustaz - ulaǵatty esim. Kún sáýlesi ómirge qandaı jaryq berse, ustaz esimi de shákirtterge kúndeı jaryq beredi.
Aqyryn júrip anyq bas.
Eńbegiń ketpes dalaǵa
Ustazdyq etken jalyqpas,
Úıretýden balaǵa, – dep Abaı atamyz aıtqandaı, shákirtteriniń ózinen ozǵanyn kalaǵan ustazdar qaýymy, merekelerińiz qutty bolsyn!
II júrgizýshi: Densaýlyqtaryńyz myqty bolsyn, shańyraqtaryńyz shattyqqa tolsyn, bizdeı shákirtterińiz kóp bolsyn!
BİRGE: Merekelerińiz qutty bolsyn!
Án. …………………………………………………………………………………………………..
1 - júrgiýshi: Sen qalaı oılaısyń, Arýjan? Meniń oıymsha, kez - kelgen muǵalim ustaz bola almaıdy. Sebebi ustazdyq - óner, taǵylymy tereń óner. Al ónerli bolý kez - kelgen adamǵa qona bermeıdi. Olaı bolsa, shyn ustaz bolý úshin tabıǵı daryn izgilikti izdenis pen eren eńbekke ushtastyrylýy shart. «Shákirtsiz ustaz tul» degen sóz tegin aıtylmasa kerek.
2 - Júrgizýshi: Ádemi, men osy sóziń dáleldi bola túsý úshin myna jyr shýmaqtaryn qosaıyn. Ustaz bolý – júrektiń batyrlyǵy,
Ustaz bolý – sezimniń aqyndyǵy,
Ustaz bolý – minezdiń kún shýaǵy,
Azbaıtuǵyn adamnyń altyndyǵy –
dep aqyn Ǵafý Qaıyrbekov aǵamyz jyrlaǵandaı, bizdiń mektebimizde sózi marjan, úni án ustazdardyń bar bolǵanyn maqtanysh etemin. Árıne, ustaz júgi – aýyr júk. Adamnyń jan dúnıesin túsinip, renjitpeı, qateligin sezdire bilý – bul naǵyz sheberlik emes pe?!
1 - Júrgizýshi: Endeshe, Urpaqpen ómir joly jalǵanady,
Kóńildi kúnder týsyn aldan áli
Án - shashý ásem áýen, túrli óner,
Búgingi kún sizderge arnalady.
Ustaz týraly án sizderge arnalady, aıaýly ustazdar, qabyl alyńyzdar! (vıdeorolık)
Aldaryńyzda «Ustazym meniń» ánimen Rahmanberdi Farıda.
2 - júrg.
Kúlli ómirin jetkinshekke arnaǵan
Muǵalimdi ardaqtaıdy barsha jan
Ol mektepten shyqpasa da qys - jazy,
Jemisi onyń jerdiń júzin sharlaǵan
Bala dese oılamaıdy óz qamyn
Kersem deıdi kúnge de kol sozǵanyn
Shákirtterin ózinen de ozǵanyn.
1 - júrg.
Ustazdar! Qandaı ǵajap halyqsyzdar!
Shákirtke shyńdaı bıik alypsyzdar.
Jan bitken janaryna nur syılaǵan,
Kúndeı bop kúlimdegen jaryqsyzdar.
2 - júrg. Ádemi, ekeýmiz ustazdar týraly naqyl sózder aıtyp jarysyp kórsek qaıtedi?
1 - júrgizýshi: Al endeshe basta.
2 - Júrgizýshi: «Ustaz bolý - óz ýaqytyn aıamaý, ózgeniń baqytyn aıalaý»,
1 - Júrgizýshi: «Ustazǵa qarap shákirt ósedi»
2 - Júrgizýshi: «Aspaz kórgen at tanyr, ustaz kórgen hat tanyr»
1 - Júrgizýshi: «Ustazyńdy uly ákeńdeı syıla»
2 - Júrgizýshi: «Ustazy jaqsynyń - ustamy jaqsy»
1 - Júrgizýshi: Arýjan, ekeýmiz Ustaz týraly qansha maqtaý sóz aıtsaq ta taýysa almaspyz. Endeshe, qymbatty ustazdar, shákirtterińizdiń ózderińizge arnalǵan óleń - shýmaqtaryna kezek berelik.
1 - oqýshy:
Ár sabaǵyń ótip jatyr bilinbeı,
Perne basqan orkestrdiń únindeı
Ár balanyń júregine jol taýyp,
Turasyń sen, dırıjer bop kúlimdeı.
Ár sabaqqa kiresiń sen syıynyp,
Jyr oqısyń nóser bolyp quıylyp
Qas - qabaǵyn qalt jibermeı shákirttiń,
Qaraısyń - aý nur júzine súısinip
Jalyn atyp, ot bop, birge janasyń,
Bilim berip, sodan baqyt tabasyń
Bar ómiriń órnektelip balamen,
Jasaryp bir máńgi jas bop qalasyń.
2 - oqýshy:
Muǵalimdi anamdaı jaqsy kórem,
Qınalamyn qymbat teńeý taba almaı
Óz balasyn tastap ketip úıine,
El balasyn oqytady, oı Alla - aı.
Muǵalimdi jaqsy kórem sezimtal,
Úlgi etemin ónegeli sózin bal
Muǵalimniń muǵalimin tanımyn,
Kókirekte kóretuǵyn kózim bar.
3 - oqýshy:
Ustazdarǵa myń alǵys
Alǵystarym kóp meniń,
Asyl anam, mektebim!
Úıretkeni adaldyq,
Usynǵany adamdyq,
Tekti minez, danalyq
Bar ustazǵa tileımiz:
Baqyt, tabys, amandyq!
4 - oqýshy:
Muǵalim - ustazysyń balalardyń,
Bolashaq ǵalymdardyń, danalardyń
Ómirde seniń alar orynyńdy
Bári de jetkize almas baǵalardyń
Ótkizip óz aldyńnan talaı bala,
Boıyna quıdyń aqyl, oı men sana
Sarp etip san jyldyq eńbegińdi,
Aqylshy, tárbıeshi, boldyń aǵa
Ataǵym Alataýdaı bolyp bıik,
Tursa da tóbem ósip kókke tıip
Aldyńda árqashanda taǵzym etip,
Turarmyn «Ustazym!» dep basymdy ıip.
1 júrgizýshi:
Taban tirep tózgensiń qansha aýyrǵa
Tarap demde ketedi sharshaýyń da
Bal - bul janǵan balǵyn júz, jáýdir kózder
Turǵanynda solardyń qorshaýynda
2 júrgizýshi:
Qıyndyqta kezikseń kóp asý da
Qansha teriń tógilip jol ashýǵa
Sen shákirttiń ustazy bolmaısyń tek,
Sen ómirdiń ustazy bolasyń da!
1 júrgizýshi: «Ustaz» ulaǵatty esim. Shákirtterin bilim nárimen sýsyndatyp, tálim - tárbıe berý, jaqsy qasıetterdi boıyna darytyp, adamgershilik rýhta baǵyt - baǵdar berýde ustazdyń eńbegi zor.
2 júrgizýshi: Ia, urpaqqa aıtar aqyly, kórseter ónegesi bar, analyq, ákelik sezimniń, dana oıdyń ystyq lebi bar aǵa urpaq ókilderi, mekteptiń júregi ardager ustazdarymyz ortamyzda otyr. (qonaqtardy tanystyrady)
1 júrgizýshi: Qurmetti qonaqtar, sizder salyp ketken sara jol - ustaz joly – uly jol. Ótken joldaryńyzǵa kóz jiberip, eske ala otyryp, ózderińizge birneshe suraq qoıýǵa ruqsat etińizder.
1 qonaqqa suraq: Ustazdyq ómirge qalaı keldińiz? Júrek qalaýymen be, álde osy mamandyqty tańdaýǵa sebepshi oqıǵa nemes bir jaǵdaı boldy ma?
2 qonaqqa suraq: «Ustaz bolý júrektiń batyrlyǵy» deıdi, osy ustazdyq qyzmetti tańdaýda batyrlyqpen qandaı qasıet adam boıynan tabylý kerek dep oılaısyz?
3 qonaqqa suraq: Keshegi ózińiz eńbek etken mektebińizden qandaı ózgeristerdi baıqadyńyz? Mektebińizge aıtar tilegińiz?
Sizderge kóp rahmet, aıaýly da meıirban ustazdar. Ózderińizge arnalǵan shaǵyn syıymyzdy qabyl alyńyzdar.
2 - júrgizýshi: Ustaz - shákirt aldynda syıly adam. Ustaz jaıly aıtylar syr da, jyr da kóp. Ustaz senimin aqtaý - adamgershiliktiń belgisi. Muǵalimniń júregi soǵyp turýy úshin: jaýaptylyq, qajyrlylyq,, bilimdilik, júrektilik, súıispenshilik, sabyrlylyq kerek eken.
1 - júrgizýshi: Shákirtter sanasyna sáýle shashyp, shyraq otyn mazdatqan ustazdar qaýymyna aq lebiz, jyly tilegin bildirý úshin ortamyzǵa mektebimizdiń basshysy Aınur Sánibekqyzyn shaqyramyz.
2 - júrgizýshi: Asyǵa sálem joldap júrekten biz
Birge ósip en jaılaǵan ul menen qyz,
Tátti kúı, asqaq án men ásem bıdi,
Sizderge tartý etip usynamyz,- deı kele aldaryńyzda mektebimizdiń myń buralǵan bıshilerin ortaǵa shaqyramyz.
ÓZBEK BIİ oryndaıtyn………………………………………………………………………………….
1 - Júrgizýshi:
Qazaqta jaqsy sóz bar, «Áziliń jarassa atańmen oına» degen, endeshe sahna tórinen ustazdar ómirinen azdap ázilge oryn bersek.
Ázil – qaljyń otaýy. USTAZDAR ÓMİRİNEN.
Muǵalimder kim bolýdy armandaıdy?
Muǵalimder áste ártis, jazýshy, sot, bastyq, sylaqshy, maılaýshy, nemese eden sypyrýshy bolýdy armandamaıdy. Óıtkeni:
- Ár muǵalimniń jumys bólmesi, otyratyn jumys ústeli, qarmaǵynda 30 - 40 oqýshysy bar, kishigirim bastyq emes pe? Ashsa alaqanynda, jumsa judyryǵynda, – degendeı urys, tóbeles jónindegi bala men ata - ana daýyn da bir ózi sheship otyrady.
- Ár muǵalim óz sabaǵynyń sheberi, ıakı rejıseri, kóbinese basty rólde de ózi oınaıdy. Ártis demeı kór, káne. Kópshilik kóriniske de ózi qatysady.
- Bir tynym joq. Kabınet tazalyǵy da óz moınynda. Demek, maılaýshy da ózi, sylaýshy da ózi. Bezendirýshi de ózi.
- Jazýshylarǵa keler bolsaq, tipti keıbir jazýshylaryńyz da, muǵalim qusap kúnde jazýǵa otyrmas.
- Sońǵy kezde býhgalter men kasır de ózderi.
Ustazdarymyz san alýan qosymsha mamandyqtar meńgerýde. Endeshe qaı mekemege qandaı mamandyq ıesi óte zárý bolsa, 2 - 3 aılyq jazǵy demalys kezinde bizdiń ustazdardy shaqyrýlaryńyzǵa bolady.
Nege barmaısyń?
Balasy sheshesine aıtady:
- Men endi mektepke barmaımyn!
- Nege barmaısyń?
- Sol … Asanov taspamen oq atady, Sotqarov oqýlyqpen basymnan urady, taǵy bireýi aıaǵymen shalady… Barmaımyn!
- Joq, balam, sen qaıtkende de barýyń kerek. Birinshiden, jasyń qyryqtaǵy adamsyń, ekinshiden, mektep dırektorysyń.
“Sýretshi”
Muǵalıma Asannyń ákesine shaǵym aıtady:
- Keshe sabaqta sizdiń ulyńyz partaǵa shybynnyń sýretin salyp qoıypty. Men ony shyn eken dep qolymdy uryp aldym.
- Siz ony aıtasyz, – deıdi ákesi. - Birde ol vanaǵa krokodıldiń sýretin salypty. Zárem ushqany sondaı, tura qashamyn dep qabyrǵadaǵy esiktiń sýretine soǵyldym.
* * *
Muǵalim:
- Kartadan Ertis ózenin kórset.
Asan:
-???
Muǵalim:
- Kartadan Ertis ózenin kórset.
- Asan:
-???
- Muǵalim:
- Nege kórsetpeısiń, únsiz qaldyń ǵoı?
Asan:
- Muǵalim, kartada aǵyp jatqan ózen kórinbeı tur.
TÚSİNDİRME SÓZDİK
Kanıkýl – jyldyń eń qysqa kúnderi.
Kúndelik – úlkenderge kóp kórsete bermeıtin qupıam.
Matematıka – men túgil ákemniń de tisi bata bermeıtin “jańǵaq”.
Dos – baqylaý jumysynda dápterine jazǵandaryn baqylatyp otyratyn ıa qyz, ıa ul.
Sabaq – úzilisti zaryqtyra kúttiretin 45 mınýt.
Sport seksıasy – ájeme aıtatyn basty syltaýym.
“Apaıǵa aıtam” – qyzdardyń negizgi qarýy.
1 - Júrgizýshi: Ádemi, Muǵalimder bizden emtıhan alǵandy jaqsy kóredi, osy sátti paıdalanyp, biz de ustazdarymyzdan synaq alyp kórsek qaıtedi?
1 - júrgizýshi: Sen sonda ustazdarymyzben ornymyzdy aýystyryp kórsek qaıtedi degiń kep tur ma?
2 - Júrgizýshi: Iá, ıá, týra solaı, búgin ustazdar oqýshy bolsyn, biz muǵalim bolyp emtıhan alyp kóreıik.
1 - Júrgizýshi:
- endeshe tynyshtyq saqtańyzdar! Muǵalimderge arnalǵan emtıhanymyzdy bastaımyz. /Muǵalimderge sharlar úlestiriledi. Ár shardyń ishinde suraqtar bar. Muǵalimder shardy jaryp, suraqtarǵa jaýap berýi kerek/.
Suraqtar:
1. Dombyrada – jeteý, syrnaıda – altaý, qobyzda beseý. Bul ne? /árip/
2. Bul sanda qansha árip bar bolsa, sonsha san bar. Ol qaı san? /Júz/
3. Jel soqqanda taý yq bola ma? /Yq bolady/
4. Teńizde qandaı tas bolmaıdy? /Qurǵaq/
5. Ertistiń ortasynda ne bar? /T áripi/
6. Ózi sýdan shyǵady, biraq sýdan qorqady. Bul ne? /Tuz/
1 - Júrgizýshi:
Endi, ustazdar, kezek - kezek bılet alyńyzdar. Sol bılettegi suraqtarǵa durys jaýap berýlerińizdi suraımyz.
№1 bılet. Synypta siz úshin eń súıikti oqýshy bolý kerek pe?
№2 bılet. Sabaqta uıyqtap qalǵan oqýshyny oıatasyz ba?
№3 bılet. Sabaqqa jıi keshigip kelesiz be?
№4 bılet. Ata - analarǵa balalardyń tártibi týraly hat jazasyz ba?
№5 bılet. Sabaqta anekdot aıtqan kezińiz boldy ma?
Kóp rahmet sizderge, ustazdar! Barlyǵyńyz da emtıhannan súrinbeı óttińizder.
2 - júrgizýshi:
Jaqsy jandar janymyzda árqashan
Ulaǵatty sózin bıik ustaǵan
Ardaqty ustaz asyl anań sekildi
Tárbıeleıdi balapandaı jasyńnan
1 - júrgizýshi:
Ustaz meıiri - Ana meıirimi para - par,
Tula boıǵa qýat bolyp taralar
Kóp jasańdar bul ómirde shýaq bop,
Aınalaıyn bilim bergen ustazdar.
2 - júrgizýshi:
Ustaz mektepte ustaz bolsa, otbasynda ol - aıaýly ana. Ana týraly án sizderge arnalady, aıaýly ustaz - analar!
Ana týraly án. Oryndaıtyn …………………………………………………………………………..
1 - Júrgizýshi:
Muǵalim, ǵazız muǵalim -
Tógilgen araı, shýaǵym
Armanym qonsa, qolyma,
Arqań dep seniń uǵamyn
Muǵalim, ǵazız muǵalim -
Sarqylsa máńgi bulaǵym
Ulanyń búgin toıyńda
Arnaıdy saǵan bul ánin.
Án «Ustazyma» oryndaıtyn ……………………………………………………………
2 - Júrgizýshi:
«Ustaz» degen ardaqty, kıeli, úlken qurmetpen aıtylatyn sóz, ol ár adamnyń jastaıynan saýatyn ashatyn, ónege úıretip, tárbıe beretin «Bilim» atty kemege otyrǵyzyp, bolashaqqa jol kórsetetin, anańdaı álpeshtep, mańdaıynan sıpaıtyn adam.
Bildirip shákirtterdiń aq nıetin,
Ustazdyń alyp júrgen atyn erkin
Biz sizge óleńnen órip usynamyz,
Júrektiń alǵysy men raqmetin.
Oqıtyn …………………………………………………………………………………………..
1 - Júrgizýshi: Arýjan, Men saǵan jumbaq jasyraıyn, tabasyń ba?
2 - Júrgizýshi: Jasyryp kór
1 - Júrgizýshi: Bir sandyq bar ózgeshe,
Qasyńa alyp júresiń.
İshin ashyp aqtarsań
Ómir synyn bilesiń.
Ol ne? /Kitap./
2 - Júrgizýshi: mm, (sál oılanady) ıá, bul, menińshe, kitap qoı
1 - Júrgizýshi: Iá, durys taptyń. Endeshe sen kitap týraly ne bilesiń?
2 - Júrgizýshi: Kitap - bizdiń aqylshy dosymyz, barlyq bilim, ǵylym kitapta. Ony nege suradyń?
1 - Júrgizýshi: Iá, durys aıtasyń. Kitap týraly suraýymnyń sebebi, bizdiń aramyzda sol kitapqa nemquraıdy qarap, taza ustamaıtyn oqýshylarymyz da bar eken.
2 - Júrgizýshi: Endeshe sondaı balalardyń qolyna túsken kitaptardyń muńyn tyńdap kórelik.
Kórinis. Kitaptar muńy
Avtor:/Mekteptiń otyn qoımasy. Bir qushaq kitapty ákelip tastaı saldy. Esik jaqtaǵy bir kitap basyn kóterip qarap qoıady. Yńyrsyǵan daýystar/.
1. Qazaq ádebıeti:- Eı, /janyndaǵysyn túrtip/ tursańshy, qaıda keldik?
2. Dúnıe júzi tarıhy: - Oıbaı, basym! Mazamdy almashy, búıtken tirshiligi qurysyn! Munan da paraqtarymnyń páre - páresin shyǵaryp, jelmen ushyryp jibergeni jaqsy edi.
1. Qazaq ádebıeti: - Ne boldy? Jalǵyz seniń basyńa kelgen qasiret qoı deısiń be? Kóter basyńdy. Kimsiń óziń? Syrtyń búp - bútin ǵoı.
2. Dúnıe júzi tarıhy: - Syrtymdy qaıtesiń? Syrtym bútin bolǵanmen, ishim tútin. Men úshin avtorlar tún uıqysyn tórt bólip qansha qyzmet etti, baspa qyzmetkerleri ár árpimdi jekeleı terip kóz maıyn taýysty. Sonda kim úshin? Balalar oqysyn, saýatyn ashsyn, adam bolsyn degen izgi nıeti edi ǵoı báriniki.
3. Tabıǵattaný: - Iá, dostar, meniń de kúnim senderdikindeı. Men de qolymnan kelgenshe boıymdaǵy bilimimdi berip, balalardy adamgershilikke, parasattylyqqa, óz jeriniń tabıǵatyn tanýǵa tárbıeleýge tyrystym, biraq Adyrbaı degen bala meni ábden shımaılap, jyrtyp, qorlady.
1. Qazaq ádebıeti: - Bizdiń de ońyp turǵan jerimiz joq, áriptesterim. Endi muńdas boldyq. Men de Sotqarbaı degen balanyń qolyna tústim. Ádepkide oqýlyq bolyp, mektep bosaǵasyn attaǵanyma qýanyp edim. Onym kópke barmady. Sotqarbaı kózimdi baqyraıtyp qoıyp, sýretimdi sıamen bastyryp, syzyp tastady.
2. Dúnıe júzi tarıhy: /asyǵyp, tutyǵyp/ - Áýeli kóterip júrýge aýyrsyndy ma, keıde ózine kerekti bir betterimdi jyrtyp alatyndy shyǵardy. Oqý jyly aıaqtalǵan kúni mektep aýlasynda dop qylyp tepkilep, silikpemdi shyǵardy da, tastap ketti.
1. Qazaq ádebıeti: - Áriptester, eń quryǵanda kishi synyp oqýshylaryna nege joǵary synyp oqýshylary aıtyp qoımaıdy eken?! Olar da kináli - aý!
4. Matematıka: - Durys aıtasyńdar! Meniń oqýshym úıinde paraqtarymdy jyrtyp alyp, kepter jasap ushyryp oınaǵanda, 10 - synypta oqıtyn aǵasy qoı demedi - aý!
1. Qazaq ádebıeti: - Biraq ár oqýshy óz dúnıesine uqypty bolý kerek qoı. Ondaı uqypty balalar da joq emes. Biraq olar Adyrbaı men Sotqarbaılarǵa aqyl aıta almaı keledi.
2. Dúnıe júzi tarıhy: - Iá, ıá, sen durys aıtasyń. Meniń ózim sıaqty qurdasym boldy. Ol ekeýmiz mektep kitaphanasynan birge shyqtyq. Qyzyq bolǵanda, synypta da partalas boldyq. Mine, oqýshy dep onyń ıesin aıt. Ondaı balanyń qolyna tússeń, armanyń bolmas, shirkin! Kitabyna kir jýytpaıdy. Kerek betin belgileý úshin, paraǵyn qaıtarmaıdy, arasyna qaǵaz salyp qoıady, syzbaıdy, sıa tamyzbaıdy. Onyń kitaby sý jańa kúıinde shyqty.
3. Tabıǵattaný: - Endi bizdi ne ister eken? Álde otqa tamyzdyq eter me eken.
(Bári selk ete tústi. Bir sátke únderi shyqpaı, ishten tyndy.)
1. Qazaq ádebıeti: - Qoı, múmkin bir kádege jaratar. Qaıtadan túpter.
4. Matematıka: /keketip/ - Túpter. Túptese seni túpter, al túpteýge kelmeıtin tuttaı jalańash bizdi qaıtedi? Bizden endi oqýlyq shyqpaıdy. Osy otyrǵan bárimiz de jarymjanbyz.
2. Dúnıe júzi tarıhy: /basý aıtyp/ - Áriptester, men tarıhty bilsem, bizdi fabrıkada qaıta jýyp, tazartyp, sıamyzdan, boıaýymyzdan aryltyp, baıaǵydaı aq qaǵaz jasap, baspahanalarǵa jóneltedi. Baspahana qaıtadan kitap etip shyǵarady. Tek kelesi joly uqypty oqýshynyń qolyna tússek eken dep tileıik.
Bári: - Iá, ıá, sony aıtsańshy. Ylaıym solaı bolsyn. Bizdi aıalap ustasa ǵoı.
/Bári úmittenip ketedi/.
1 - Júrgizýshi: - Iá, balalar, kitaptardyń muńy, shynynda da adam aıarlyqtaı eken. Olaı bolsa, kitapty kútip ustaý – bárimizdiń mindetimiz. Kitap bizdiń aqyl - oıymyzdy ósiredi, ǵylym men tehnıkanyń jańalyqtarymen tanystyrady, ómirde ne bolyp jatqanynan habardar etedi. Bilim bastaýy bolǵan kitapty uqypty ustaý, ony jan dosyńdaı qadirleýge árqaısysyń mindettisińder. Kitap adamǵa qandaı kezde de aqylshy, dos bola alady.
2 - JÚRGİZÝSHİ: Merekemizdi jalǵastyraıyq. Endigi kezekti qazaqtyń maqal - máteline bersek. Bul bizdiń mektebimizdiń oqýshylaryna arnalady. Seniń súıikti maqalyń qandaı?
1 - JÚRGİZÝSHİ:
Meniń eń súıikti maqalym: Oqý - kúrekpen qudyq qazǵandaı / ınemen
Men shamasy durys aıtpadym - aý deımin. áripter de, sózder de bytyrap, birtúrli shashyrap ketti me, qalaı?
Endeshe men senderdi kómekke shaqyraıyn, meniń aıtqan maqal - mátelderimdi túzetýge kómektesińder.
1. Qyna basqa bitedi / tasqa
Bilim shashqabitedi /basqa
2. Bilip tursań da, surama / surap al
3. Az bil, kóp sóıle /Kóp bil, az sóıle
4. Kórmes – shoshqany da kórmes /túıeni
5. Óner aldy – uzyn til /qyzyl til
6. Jyǵylyp jatyp, jyǵylǵanǵa kúlme /súringenge
2 - Júrgizýshi:
Qadirińdi kezinde
Bilmepti ǵoı ulanyń.
Qazir árbir sózińe,
Eleńdeıdi qulaǵym.
Birdeı etip ustadyń.
Demeı bizge bótensiń.
Keıde akylyn ustazdyń,
Saǵynady ekensiń.
Sol ustazǵa jany nur,
Demek úlken adammyn.
Eseısek de bári bir,
Baıaǵy shákirt, balańmyn - dep qansha eseıip ketsek biz sizderdi eshqashan umytpaımyz.
1 - Júrgizýshi:
Ǵylym ıesi ǵalym da, el qorǵaǵan batyr da, tilinen bal tamǵan aqyn da, tegeýrini temir balqytqan jumysshy da, egin salǵan dıqan da, mal baǵyp terin tókken shopan da, kók kúmbezinen ári ótken ǵaryshker de bári - bári ustazdan bilim, tálim alǵan, sondyqtan ulaǵatty ustazdar sizderge búkil adam balasy qurmetpen bas ıedi.
/Kóńildi kúı, sahnaǵa oqýshylar shyǵady, olar ustazdarǵa birkelki bas ıedi/
Qyzylorda oblysy, Jalaǵash aýdany №31 orta mekteptiń
qazaq tili men ádebıeti pániniń muǵalimi
Orazbaeva Gúlsaıran Kenjeǵazyqyzy
You Might Also Like
