Baqylaý dıktanty
Qazaq tili
Sabaqtyń ataýy: Baqylaý dıktanty
Silteme: Qazaq tili oqýlyǵynyń ádistemesi
Sabaqtyń jabdyǵy
Maqsaty: oqýshylarǵa dıktant jazdyra otyryp, alǵan bilimderin tıanaqtaýǵa, tekserýge, saýatty kórkem jaza bilýge múmkindik týǵyzý: tanymdyq qabiletterin, aqyl - oıyn damytý; adamgershilikke, sulýlyqqa, ujymshyldyqqa baýlý.
Sabaqtyń túri: bilimdi tekserý jáne baǵalaý sabaǵy. Sabaqtyń ádis - tásilderi: suraq - jaýap, túsindirý.
Jalpy maqsattar
Oqytý nátıjesi
Topqa bólý Túrli oıynshyqtar arqyly toptarǵa bólý.
Yntymaqtastyq atmosferasy Adamnyń kúlkisi – álemdegi eń ǵajaıyp qubylystardyń biri. Adam kúlkiniń kómegimen tanysa da, qoshtasa da alady. Jymıys bizdiń sezimimizdiń sarasynyń ashylýyna jol ashady. Kúlki arqyly kóńil kúılerińdi bildirilip kórińder. Bir - birińe jymıyńdar, kúlkilerińdi syılańdar. Rahmet! Endeshe sabaǵymyzdy bastaıyq.
Úı tapsyrmasyn suraý
Búgingi sabaqta biz dıktant jazamyz.
Dıktant jazýǵa daıynbyz ba?
Ondaı bolsa jumysty bastamaı turyp esimizge birneshe erejelerdi túsirip alaıyq: Sóılemdegi sózder qalaı jazylady?
Sóılem neden bastalady?
Sóılem sońyna qandaı tynys belgi qoıylady?
Sóılem ishinde jer - sý attary, adamnyń aty kezdesse qalaı jazylady? Ár jazǵan sóılemdi tekserip otyrý kerek pa?
Nelikten?
Qyzyǵýshylyqty oıatý Oqýlyqtaǵy tapsyrmalardy oryndaý.
Berilgen jattyǵýlardy toptarǵa bólip oryndaý.
Qosymsha shyǵarmashylyq tapsyrmalar.
Áje óneri
Marjan qalada turady. Jazǵy demalysta aýylǵa keldi. Ol ájesin saǵynyp qalypty. Ájesiniń qolynan kelmeıtin isi joq. Túrli oıýlar oıady. Tekemet basady. Órnekti syrmaq syrady. Toqyǵan alashasy kózdiń jaýyn alady. Úı ishindegi ásem múlikterdiń kóbi ájesiniń qolynan shyqqan. Marjan ájesiniń osy ónerlerin úırenip alsam dep oılaıdy. (45sóz)
Jazylýy qıyn sózder: demalysta, múlikterdiń.
1. Órnekti, ónerlerin degen sózderdiń túbirin tabyńdar. Túbirdiń astyn syzyńdar.
2. Tekemet, syrmaq, alasha degen sózderge qosymsha jalǵap jazyńdar.
Baqylaý dıktanty. júkteý
Sabaqtyń ataýy: Baqylaý dıktanty
Silteme: Qazaq tili oqýlyǵynyń ádistemesi
Sabaqtyń jabdyǵy
Maqsaty: oqýshylarǵa dıktant jazdyra otyryp, alǵan bilimderin tıanaqtaýǵa, tekserýge, saýatty kórkem jaza bilýge múmkindik týǵyzý: tanymdyq qabiletterin, aqyl - oıyn damytý; adamgershilikke, sulýlyqqa, ujymshyldyqqa baýlý.
Sabaqtyń túri: bilimdi tekserý jáne baǵalaý sabaǵy. Sabaqtyń ádis - tásilderi: suraq - jaýap, túsindirý.
Jalpy maqsattar
Oqytý nátıjesi
Topqa bólý Túrli oıynshyqtar arqyly toptarǵa bólý.
Yntymaqtastyq atmosferasy Adamnyń kúlkisi – álemdegi eń ǵajaıyp qubylystardyń biri. Adam kúlkiniń kómegimen tanysa da, qoshtasa da alady. Jymıys bizdiń sezimimizdiń sarasynyń ashylýyna jol ashady. Kúlki arqyly kóńil kúılerińdi bildirilip kórińder. Bir - birińe jymıyńdar, kúlkilerińdi syılańdar. Rahmet! Endeshe sabaǵymyzdy bastaıyq.
Úı tapsyrmasyn suraý
Búgingi sabaqta biz dıktant jazamyz.
Dıktant jazýǵa daıynbyz ba?
Ondaı bolsa jumysty bastamaı turyp esimizge birneshe erejelerdi túsirip alaıyq: Sóılemdegi sózder qalaı jazylady?
Sóılem neden bastalady?
Sóılem sońyna qandaı tynys belgi qoıylady?
Sóılem ishinde jer - sý attary, adamnyń aty kezdesse qalaı jazylady? Ár jazǵan sóılemdi tekserip otyrý kerek pa?
Nelikten?
Qyzyǵýshylyqty oıatý Oqýlyqtaǵy tapsyrmalardy oryndaý.
Berilgen jattyǵýlardy toptarǵa bólip oryndaý.
Qosymsha shyǵarmashylyq tapsyrmalar.
Áje óneri
Marjan qalada turady. Jazǵy demalysta aýylǵa keldi. Ol ájesin saǵynyp qalypty. Ájesiniń qolynan kelmeıtin isi joq. Túrli oıýlar oıady. Tekemet basady. Órnekti syrmaq syrady. Toqyǵan alashasy kózdiń jaýyn alady. Úı ishindegi ásem múlikterdiń kóbi ájesiniń qolynan shyqqan. Marjan ájesiniń osy ónerlerin úırenip alsam dep oılaıdy. (45sóz)
Jazylýy qıyn sózder: demalysta, múlikterdiń.
1. Órnekti, ónerlerin degen sózderdiń túbirin tabyńdar. Túbirdiń astyn syzyńdar.
2. Tekemet, syrmaq, alasha degen sózderge qosymsha jalǵap jazyńdar.
Baqylaý dıktanty. júkteý
You Might Also Like
