Ustazym – ulaǵatym, úlgi – ónegem
Maqsaty: Mektep tarıhymen, zeınetker ustazdardyń eńbekterimen tanystyra otyryp, olar týraly mol maǵlumat berý. Oqýshylardy ustazdy qurmetteýge, syılaýǵa úıretý. Ustaz mamandyǵynyń qyrymen syrlaryn túsindirý, ustaz eńbegin árqashan baǵalaı bilýge tárbıeleý.
Kórnekiligi: Interaktıvti taqta, sharlar, gúlder, slaıdtar, ardager ustazdardyń prezentasıasy, plakattar, naqyl sózder.
Barysy: I - bólim. «Aıaýly asyl mektebim»
- Qurmetti ustazdar qaýymy! Búgingi merekelik keshimizge qosh keldińizder!
Mine, jadyrap jaz ótip, altyn kúzde kelip jetti. Tabıǵattyń osy bir jyl mezgilin árkim – aq syńǵyrlaǵan jez qońyraý únimen mekteptegi muǵalimder men oqýshylardyń qarbalas saǵynysa tabysqan qýanyshty sátterimen elestetedi. Jańa oqý jylymen qatarlas keletin muǵalimder kúni de kúzdiń úlesine tıipti. Mektep qabyrǵasynan áldeqashan alystap ketse de, boıynda jylýy bar árbir parasatty azamat árip úıretip, bilim teńizine jetelegen ustazdarymen balalyq shaǵynyń talaı qyzyqty kúnderine kýá bolǵan altyn uıa mektebin árdaıym úlken saǵynyshpen, qurmetpen eske alyp otyrady. Olaı bolsa qurmetti, mártebeli mamandyq ıeleri, barshańyzdy tól merekelerińizben quttyqtaı otyryp búgingi keshimizdiń qurmetti qonaqtaryn qoshemetpen ortaǵa shaqyramyz. (mýzyka oınap turady)
- Asyl sózdiń qas sheberi atanǵan aqyn Ahmet Baıtursynov « Alty alashtyń balasy jınalsa da, ustazdyń orny tórde» degendeı oryndaryńyz árqashanda tórde bolsyn! Shákirtterińizdiń mereıine bólene berińizder!
Ulylyqtyń uıytqysynan jaralǵan,
Ónegeńnen barlyq shákirt nár alǵan.
Shapaǵatty shýaq sepken ustazdar,
Ózderińnen bastaý alar bar arman, - degendeı barlyq bilim men tárbıeni tek sizderden alyp uly ómirge attanamyz. Barlyq bilimniń oshaǵy, meıirimdiliktiń shýaǵy mektepten bastalady.
- Týǵan topyraǵynan nár alyp, tunyq aýasymen tynystaǵan, bilim nárimen sýsyndap, sulýlyǵyn boıyna sińirgen óz tarıhynda talaılarǵa árip tanytyp, talaılardyń armanyna qanat bolǵan, úlken ómirge baǵyt – baǵdar berip, bıik shyńdarǵa ushyrǵan altyn uıa mektebimiz 1938 jyly shańyraq kótergen eken. Mine, osy qasıetti de kıeli qara shańyraǵymyz da bizder de bilim alyp otyrmyz.
Jas urpaqqa tárbıe besigi otbasy bolsa, sol tárbıeni jalǵastyryp bilim berýshi mektep. Al, mektepte biregeı tulǵa ustaz, muǵalim qyzmet etedi.
Ustaz bolyp, bilim nuryn shashyp, urpaq tárbıelep júrgen aıaýly ustazdar merekelerińiz qutty bolsyn!
1 – oqýshy. Dınara:
Ustazdarym bıik tulǵa baısaldy,
Qushaq jaıyp óz merekeń qarsy aldy,
Merekede jarqyn tilek bildirip.
Quttyqtaımyz, ustazym, barshańyzdy!
2 – oqýshy. Erjan:
Jadyraǵan jazdaı jyly jany bar,
Jaqsylyqtyń shyraǵy bolyp jaǵylar.
Qadirli ustaz, aıaýly ystyq mektebim.
Shákirtińniń syı – qurmetin qabyl al.
Hor: « Qońyraý»
II – bólim. « Ustazym uly máńgilik,
Jadymda qalar jańǵyryp»
Oqýshylardyń jyr – shýmaqtary.
Hormen: Qýanyshty kernegen,
Júrek qalaı jasyrsyn,
Bar balanyń baqyty,
Ustazdarym asylsyń!
III – bólim.
« Aldyńǵy býyn aınamyz,
Qadirli ustaz jaınańyz!»
- Búgingi úlken merekemizge zeınetker ustazdarymyz qatysyp otyr. Olardyń ónegeli isteri, júrip ótken joldary keıingi urpaqqa ónege. Oqýshylar ustazdar týraly syr shertedi.
1. «Mekteptiń jany - muǵalim» Myrzahan Erjan.
2. «Mekteptiń júregi – ustaz» -------
3. «Ustazdyq etken jalyqpas, úıretýden balaǵa» ------------
4. «Ustazǵa qarap shákirt ósedi» ------------
5. «Ustazy jaqsynyń – ustamy jaqsy» ------------
6. «Ustaz – urpaq maqtanyshy» -----------------
Hor: « Ustazym»
IV – bólim. « Bári sizge arnalady»
« Aq tilegim aq arman!»
Bul bólimde Árbir oqýshy sabaq berip júrgen ustazdaryna arnap óleń – jyrlar arnaıdy. Qabyl alyńyzdar!
Hor: « Jarqyn júzdi ustazym»
V – bólim. « Saýal – bizden,
Jaýap – sizden»
1. Esińizde qalǵan eń qyzyqty sátińiz?
2. Alǵashqy shákirtterińiz neshede?
3. Shákirtterińizden alǵan eń qymbat syılyǵyńyz.
4. Shákirtińizdiń kúlkili qylyǵy esińizde me? Qandaı qylyǵy bolyp edi?
5. Ustaz bolýdyń qıyndyǵy men qyzyǵy.
VI – bólim. « Mekteptegi qyzyqty shaqtar – aı»
Kórinisterdi tamashalaıyq.
«Aǵarǵan shash»
«Arman bolǵan pensıa»
- Qoshemetterińizge rahmet. Qyzyqty oqıǵalardyń ordasy – bilim oshaǵy mektebimizge – « Mektebim» ánin joldaımyz, Qabyl alyńyzdar!
VII – bólim. Hormen:
«Aqtilekter aıtylsyn,
Kóńilimiz sharyqtap,
Aspanymyz aq bolsyn,
Kógershinder qalyqtap.
Qurmetti búgingi keshimizdiń qonaqtary:
Tarqamasyn qyzyqtyń shaǵy qyzǵan,
Jana bersin baq artyp, baǵyńyzdan.
Qurmetpenen usyndyq sizge sózdi,
Aqtarylyp kórińiz aǵyńyzdan. – sóz kezegin usynamyz. Tilek aıtý.
- «Ajyramaı mektepten bir eli siz
Jaqsylyqqa jaralǵan júregińiz.
Sóz bereıin qurmetpen ózińizge
Shyn júrekten arnalady tilegimiz» Zeınetker ustazdarymyzdyń tilegi.
- Sizderge degen alǵysymyz sheksiz, aıtqan tilekterińiz qabyl bolsyn! «Ustazym meniń» áni. Oryndaıtyn bir top oqýshylar.
- Jaqsy shákirt azamat atanady,
Halqynan, ata - anadan bata alady.
Urpaǵyna aıtsyn dep aq tilegin,
Ortaǵa shaqyraıyq ata – anany. Ata – analardyń tilegi.
Hormen: Jaqsylyqqa bizderdi baptaǵan,
Ustazym, ózińmenen maqtanam.
İzgilik syılaǵan bizderge,
Myń alǵys, myń alǵys sizderge!
- Muǵalimniń sózi: Kelgenderińizge kóp rahmetimizdi aıtamyz:
Kóńilderińiz jaınap turǵan baý bolsyn,
Bilim – teńiz, eńbegi eren taý bolsyn.
Shákirt úshin aıamaıtyn bar janyn.
Ustazdarym!
Árqashanda denderińiz maý bolsyn!
Kórnekiligi: Interaktıvti taqta, sharlar, gúlder, slaıdtar, ardager ustazdardyń prezentasıasy, plakattar, naqyl sózder.
Barysy: I - bólim. «Aıaýly asyl mektebim»
- Qurmetti ustazdar qaýymy! Búgingi merekelik keshimizge qosh keldińizder!
Mine, jadyrap jaz ótip, altyn kúzde kelip jetti. Tabıǵattyń osy bir jyl mezgilin árkim – aq syńǵyrlaǵan jez qońyraý únimen mekteptegi muǵalimder men oqýshylardyń qarbalas saǵynysa tabysqan qýanyshty sátterimen elestetedi. Jańa oqý jylymen qatarlas keletin muǵalimder kúni de kúzdiń úlesine tıipti. Mektep qabyrǵasynan áldeqashan alystap ketse de, boıynda jylýy bar árbir parasatty azamat árip úıretip, bilim teńizine jetelegen ustazdarymen balalyq shaǵynyń talaı qyzyqty kúnderine kýá bolǵan altyn uıa mektebin árdaıym úlken saǵynyshpen, qurmetpen eske alyp otyrady. Olaı bolsa qurmetti, mártebeli mamandyq ıeleri, barshańyzdy tól merekelerińizben quttyqtaı otyryp búgingi keshimizdiń qurmetti qonaqtaryn qoshemetpen ortaǵa shaqyramyz. (mýzyka oınap turady)
- Asyl sózdiń qas sheberi atanǵan aqyn Ahmet Baıtursynov « Alty alashtyń balasy jınalsa da, ustazdyń orny tórde» degendeı oryndaryńyz árqashanda tórde bolsyn! Shákirtterińizdiń mereıine bólene berińizder!
Ulylyqtyń uıytqysynan jaralǵan,
Ónegeńnen barlyq shákirt nár alǵan.
Shapaǵatty shýaq sepken ustazdar,
Ózderińnen bastaý alar bar arman, - degendeı barlyq bilim men tárbıeni tek sizderden alyp uly ómirge attanamyz. Barlyq bilimniń oshaǵy, meıirimdiliktiń shýaǵy mektepten bastalady.
- Týǵan topyraǵynan nár alyp, tunyq aýasymen tynystaǵan, bilim nárimen sýsyndap, sulýlyǵyn boıyna sińirgen óz tarıhynda talaılarǵa árip tanytyp, talaılardyń armanyna qanat bolǵan, úlken ómirge baǵyt – baǵdar berip, bıik shyńdarǵa ushyrǵan altyn uıa mektebimiz 1938 jyly shańyraq kótergen eken. Mine, osy qasıetti de kıeli qara shańyraǵymyz da bizder de bilim alyp otyrmyz.
Jas urpaqqa tárbıe besigi otbasy bolsa, sol tárbıeni jalǵastyryp bilim berýshi mektep. Al, mektepte biregeı tulǵa ustaz, muǵalim qyzmet etedi.
Ustaz bolyp, bilim nuryn shashyp, urpaq tárbıelep júrgen aıaýly ustazdar merekelerińiz qutty bolsyn!
1 – oqýshy. Dınara:
Ustazdarym bıik tulǵa baısaldy,
Qushaq jaıyp óz merekeń qarsy aldy,
Merekede jarqyn tilek bildirip.
Quttyqtaımyz, ustazym, barshańyzdy!
2 – oqýshy. Erjan:
Jadyraǵan jazdaı jyly jany bar,
Jaqsylyqtyń shyraǵy bolyp jaǵylar.
Qadirli ustaz, aıaýly ystyq mektebim.
Shákirtińniń syı – qurmetin qabyl al.
Hor: « Qońyraý»
II – bólim. « Ustazym uly máńgilik,
Jadymda qalar jańǵyryp»
Oqýshylardyń jyr – shýmaqtary.
Hormen: Qýanyshty kernegen,
Júrek qalaı jasyrsyn,
Bar balanyń baqyty,
Ustazdarym asylsyń!
III – bólim.
« Aldyńǵy býyn aınamyz,
Qadirli ustaz jaınańyz!»
- Búgingi úlken merekemizge zeınetker ustazdarymyz qatysyp otyr. Olardyń ónegeli isteri, júrip ótken joldary keıingi urpaqqa ónege. Oqýshylar ustazdar týraly syr shertedi.
1. «Mekteptiń jany - muǵalim» Myrzahan Erjan.
2. «Mekteptiń júregi – ustaz» -------
3. «Ustazdyq etken jalyqpas, úıretýden balaǵa» ------------
4. «Ustazǵa qarap shákirt ósedi» ------------
5. «Ustazy jaqsynyń – ustamy jaqsy» ------------
6. «Ustaz – urpaq maqtanyshy» -----------------
Hor: « Ustazym»
IV – bólim. « Bári sizge arnalady»
« Aq tilegim aq arman!»
Bul bólimde Árbir oqýshy sabaq berip júrgen ustazdaryna arnap óleń – jyrlar arnaıdy. Qabyl alyńyzdar!
Hor: « Jarqyn júzdi ustazym»
V – bólim. « Saýal – bizden,
Jaýap – sizden»
1. Esińizde qalǵan eń qyzyqty sátińiz?
2. Alǵashqy shákirtterińiz neshede?
3. Shákirtterińizden alǵan eń qymbat syılyǵyńyz.
4. Shákirtińizdiń kúlkili qylyǵy esińizde me? Qandaı qylyǵy bolyp edi?
5. Ustaz bolýdyń qıyndyǵy men qyzyǵy.
VI – bólim. « Mekteptegi qyzyqty shaqtar – aı»
Kórinisterdi tamashalaıyq.
«Aǵarǵan shash»
«Arman bolǵan pensıa»
- Qoshemetterińizge rahmet. Qyzyqty oqıǵalardyń ordasy – bilim oshaǵy mektebimizge – « Mektebim» ánin joldaımyz, Qabyl alyńyzdar!
VII – bólim. Hormen:
«Aqtilekter aıtylsyn,
Kóńilimiz sharyqtap,
Aspanymyz aq bolsyn,
Kógershinder qalyqtap.
Qurmetti búgingi keshimizdiń qonaqtary:
Tarqamasyn qyzyqtyń shaǵy qyzǵan,
Jana bersin baq artyp, baǵyńyzdan.
Qurmetpenen usyndyq sizge sózdi,
Aqtarylyp kórińiz aǵyńyzdan. – sóz kezegin usynamyz. Tilek aıtý.
- «Ajyramaı mektepten bir eli siz
Jaqsylyqqa jaralǵan júregińiz.
Sóz bereıin qurmetpen ózińizge
Shyn júrekten arnalady tilegimiz» Zeınetker ustazdarymyzdyń tilegi.
- Sizderge degen alǵysymyz sheksiz, aıtqan tilekterińiz qabyl bolsyn! «Ustazym meniń» áni. Oryndaıtyn bir top oqýshylar.
- Jaqsy shákirt azamat atanady,
Halqynan, ata - anadan bata alady.
Urpaǵyna aıtsyn dep aq tilegin,
Ortaǵa shaqyraıyq ata – anany. Ata – analardyń tilegi.
Hormen: Jaqsylyqqa bizderdi baptaǵan,
Ustazym, ózińmenen maqtanam.
İzgilik syılaǵan bizderge,
Myń alǵys, myń alǵys sizderge!
- Muǵalimniń sózi: Kelgenderińizge kóp rahmetimizdi aıtamyz:
Kóńilderińiz jaınap turǵan baý bolsyn,
Bilim – teńiz, eńbegi eren taý bolsyn.
Shákirt úshin aıamaıtyn bar janyn.
Ustazdarym!
Árqashanda denderińiz maý bolsyn!
You Might Also Like
