InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: Úısinder men qańlylardyń materıaldyq jáne rýhanı mádenıeti
Sabaq negizdelgen oqý maqsattary: – ejelgi taıpalardyń qoldanbaly óner erekshelikterin sıpattaý;
– kóshpelilerdiń álemdik órkenıetke qosqan úlesin túsiný.
Baǵalaý krıterııi: 1. Úısinder men qańly taıpalarynyń materıaldyq mádenıetindegi qolónerin sıpattaı alady.
2.. Ejelgi taıpalardyń materıaldyq mádenıetiniń uqsastyqtary men aıyrmashylyqtaryn anyqtaı alady..
Tildik maqsattar:
Oqýshylar: Ejelgi taıpalardyń qolónerin sýretteıdi, mysaldar keltiredi,(aıtylym, tyńdalym)…
Resýrstar: Oqýlyq, sýretter, topqa bólýge arnalǵan kespe qaǵazdar jáne ártúrli zattar, toptyq tapsyrmalar, keri baılanys, stıker.
Ádis - tásilder: Suraq - jaýap, áńgimeleý, túsindirý, oıyn, kórnekilik. Kýbızm, Refleksıa.
Qundylyqtarǵa baýlý: Shyǵarmashylyq jáne syn turǵysynan oılaýǵa baýlý
Pánaralyq baılanys: Beıneleý óneri, eńbek

Bastalýy
4 mınýt
Sálemdesý.
Oqýshylardy túgeldeý. Oqý quraldaryn baıqaý.
Synyp rettiligin qadaǵalaý.
Bir - birimizdi tyńdaımyz desek 1 ret qol shapalaqtaımyz!
Uıymshyl bolamyz desek 2 ret
Belsendilik tanytamyz desek 3 ret shapalaqtaımyz!

Psıhologıalyq ahýal qalyptastyrý:
«Krokodıl Genanyń áni» bı
Topqa bólemin: «Bıletter arqyly» topqa bólinedi. Oqýshylardy kasadan bıletter alyp, 1, 2, 3, 4 vagondarǵa bólinip otyrady.
Bıletterde úı tapsyrmasyna baılanysty suraqtar bolady, sol suraqtarǵa jaýap bere otyryp vagondarǵa otyrǵyzylady.
Maqsaty: oqýshylardyń taqyryptyq sózdik qoryn damytý, pánge degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý.
F:/ «Basbarmaq» ádisi: Óte jaqsy, ortasha, qanaǵattanarlyq

Jańa bilim
Bilý jáne túsiný
Oqýshylarǵa elektrondy oqýlyqtan Úısin taıpalarynyń shyǵys Jetisýda oryn alǵan eskertkishteri: Qalqan - 1, Besshatyr - 4, Aqtasty - 5 jáne t. b., al qańly taıpalarynyń Qaýynshy, Otyrar - Qarataý, Jetiasar mádenıetterine jatatyn zırattardan tabylǵan áshekeı zattar, sý, tamaq quıylǵan qysh - keramıka ydystar, altyn táti, shókken túıe beıneli júzik, monshaqtar jáne t. b kórsete otyryp, oqýshylar osynshama kúrdeli de ásem týyndyny temir dáýirindegi zergerler jasaǵandyǵyna kóz jetkizedi.
«Dıktogloss» ádisin qoldaný arqyly jańa sabaqty meńgertý, ıaǵnı mátinmen jumys jasaý. Dıktogloss sharty: muǵalim mátindi eki ret mánerlep oqıdy, oqýshylar tirek sózder men ıdeıalardy jazyp otyrady. Sodan toptar birigip, mátin quraıdy.
Tapsyrma: Interbelsendi taqtadan sýretterdegi úısinder men qańlylardyń qoldanbaly óner týyndylaryn sıpattańyz.

Altyntóbe qorymynan tabylǵan qańlylardyń qysh ydystary (sýret kóresetiledi)

Qarǵalydan tabylǵan úısinderdiń zergerlik buıymy «Altyn táti»(sýret kóresetiledi)

Kúltóbe qorymynan tabylǵan qańly jazýy(sýret kóresetiledi)

Qarǵalydan tabylǵan úısinderdiń zergerlik buıymy «altyn eki júzik» (sýret kóresetiledi)

D:/ - úısinderdiń zergerlik ónerin sıpattaıdy;
- úısinderdiń zergerlik buıymdarynyń qandaı metaldardan jasalǵanyn ataıdy;
- qańlylardyń qolónerin sıpattaıdy;
- qańly qolóner buıymdarynyń jasalǵan materıaldaryn ataıdy;

Muǵalimniń aty - jóni: Ilásova G. S.
Úısinder men qańlylardyń materıaldyq jáne rýhanı mádenıeti júkteý