InfoHub Logo

Barlyq verbaldy ymdy túsinýge tyrysýdyń qajeti shamaly, sebebi olardyń keıbiri adamnyń basym bóligine emes, tek jeke adamǵa tán dara qımyl-qozǵalystar bolýy  da múmkin. Biz adamdardyń kóbi qoldanatyn, emosıonaldyq máni boıynsha uqsastaryna toqtala ketýdi jón sanadyq.

Jalpy ym neni bildiredi?

Ymdy belsendi qoldaný — kóbine emosıalardyń oń spektrine jatady jáne áńgimelesýshiler ony dostyq qarym-qatynasty kórsetý tásili retinde qabyldaıdy.

Ymdy tym belsendi qoldaný — adamdy birdeńe mazalaǵanda sezimderin qımyl arqyly bildiredi nemese qımyldardy shamadan tys paıdalaný — ózine degen senimsizdigin kórsetedi.

Basqalardyń ymdaryn taldaý kezindegi eń basty erekshelik, olardyń ymdaryn sanaly jáne sanaly emes dep bólińiz, óıtkeni sanaly (ádeıi) jasalǵan is-áreketter adamnyń jaı-kúıi týraly aqparat bere almaıdy.

Ymdardyń neni bildiretinin naqty mysaldardyń kómegimen qarastyraıyq   

Alaqany ashyq jáne sizge baǵyttalǵan — oponenttiń sózine senýge bolady, onyń kóńili pák.

Judyryq túıý — qaýipti qımyl, adam qatty tolqynysta, nemese agressıvti kúıde ekenin bildiredi (judyryqtyń bulshyqeti neǵurlym   jıyrylǵan saıyn, emosıasy da soǵurlym kúsheıe túsedi) 

Sóıleý barysynda aýyzdy bokalmen nemese qolmen qalqalaý — bul qımylǵa baılanysty qarama-qaıshy qorytyndylar jasaýǵa bolady, jaǵymdy tusy — sóıleýshiniń sizge «qupıa» aqparatty senip aıtýy, beıtarap tusy — tańdaný, al jaǵymysz jaǵynan — adam aıtqan sózine senimdi emes nemese múldem ótirik aıtatynyn bildiredi. Al sońǵy nusqa, adam eringe qarap oqıtyndardan aıtqan sózin jasyryp qalý maqsatynda aýzyn qalqalaýy da múmkin.

Saýsaqtaryn murnyna tıgizý nemese jaı ǵana muryndy qasý — aqparatqa baılanysty qandaı da bir kúmániniń bolýyn (ózinen nemese suhbattasýshydan shyǵatyn), sóziniń jalǵan bolýyn, nemese daý barysynda jańa bir dálelder týraly oılaýyn meńzeıdi. 

Qabaqty saýsaqpen súrtý — ótirikti bildiredi, biraq keı jaǵdaılarda áriptesiniń sózderine kúmándanýdyń belgisi jáne suhbattasýshy jalǵan sóılegenin sezýin bildiredi.

Basty qasý (qulaq, jaq, mańdaı, samaı) — bul áreket áńgimelesýshiniń senimsiz pozısıasyn, qobaljýyn nemese uıalýyn kórsetedi.

Iekti sıpaý — oponent máseledegi sońǵy sheshimin anyqtap jatyr.

Qoldyń tynym tappaýy (únemi kıimge janasý, qalamdardy ary-beri aınaldyrý) — bular da ýaıymdy, qorqýdy nemese mazasyz haldi bildiretin ymdar, eger bul kúı sizdiń maqsatyńyz bolmasa, áńgimeni basqa jaqqa burǵan jón bolar.

Tyrnaǵyn aýyzyna aparý — adamnyń bir nárse alańdaýly ekenin kórsetedi.

Alaqandy shymshý prosesi — oponent agressıvti shabýylǵa ótýge daıyn.

Denege kóldeneń, qolmen jasalǵan ár túrli qozǵalystar (jeńilgekti, manjetterdegi túımeni ustaý, saǵatty qozǵaltý) — áńgimelesýshi óziniń mazasyzdyǵyn jasyrýǵa tyrysady.

Kenetten kıimniń túgin terý — oponent sizdi jaratpaýyn, jaqtyrmaýyn bildiredi.

Kedergi keltire bastaǵan kóılektiń jaǵasyn moıynnan tartý — bir jaǵynan, áńgimelesýshi óziniń ótirigi ashyldy dep kúdiktenýi múmkin, al ekinshi jaǵynan, áńgimelesýshini ashý kernep, otteginiń jetispeýin sezingenin bildirýi múmkin.

Kózildiriktiń ımegin aýyzǵa aparý nemese áınekterin súrtý — oılanýǵa birer mınýt berýdi, áńgimeni sál kidirýdi únsiz ótiný.

Kózildirikti birden sheshý jáne olardy qatty bettiń ústine tastaý (mysaly, ústelge) — jaǵdaıdyń tym shıelenisýi, suhbattasýshy úshin áńgime  jaǵymsyz, sáıkesinshe aradaǵy dıalog óte qıyn ári aýyr ekendigin kórsetetin ym.

Temekini shetke qoıý nemese ony sóndirý — suhbattasýshyńyz úshin asa bir qıyn, qym-qýyt sát.

Kúldi turaqty túrde jáne tym jıi qaǵyp tastaý — ishki mazasyzdyqty, jaǵdaıyń qıyndyǵyn bildiredi.

Basty shetke nemese janyna qaraı qarqyndy ıý — sizdiń suhbattasýshyńyzdyń aıtary bar.

Mańdaıǵa túsken kedergi keltiretin-mys shashty únemi artqa qaıtarý — oponenttiń jalpy mazasyzyq jaǵdaıyn kórsetedi.

Qorshaǵan jıhazdardan tirekti tabýǵa degen nıet — suhbattasyńyz úshin áńgimelesýdiń jaǵymsyz ári qıyn sáti, adam jaǵdaıdan qalaı shyǵý kerektigin bilmeıdi (áńgimelesýshi ózine degen senimdilikti arttyrý úshin sanaly túrde aınalasynan tirekti izdeı bastaıdy).

Oqýǵa keńes beremiz:

Emosıonaldyq ıntellekt deńgeıiniń tómendigin qalaı anyqtaýǵa bolady

Tartymdylyǵyńyzdy arttyrýǵa kómektesetin 11 paıdaly keńes

---