InfoHub Logo

Ábilhan bala jasynan sýret salýǵa qumar boldy. Tóńirekke kóz tastap, japadan jalǵyz uzaq otyratyn. Tabıǵat kórinisteri onyń qıalyn qozǵaıtyn. Kórgenderin árnege uqsatady. Aspanda kóship bara jatqan bult túıeli kerýen sekildi. Ireleńdegen qısyq butaq jylan tárizdi. Tastardyń, aǵashtardyń bederinen jan-janýarlardyń músinin tanıdy.

Sýret salaıyn dese qaǵaz-qaryndashy joq. Áke-sheshesi ólip, jetim qalǵan. Jaldanyp, bireýlerdiń qoıyn baǵady. Aýylda eshkim de sýret salýdy bilmeıdi. Úıretetin eshkim joq.

Bala qoı baǵyp júrip qarap otyrmady. Aǵash oıyp, tas qashap, túrli músinder jasady. Bireýi qoıǵa, bireýi jylqyǵa, bireýi dóńgelek kıiz úıge uqsady. Qoly epti eken. Aǵashtan túıin túıedi. Jasaǵan buıymdary jurttyń kózin qyzyqtyrdy.

Balanyń sheberligin tanyǵan Túımebaı usta buǵan ádeıilep kezdik, ótkir biz jasap berdi. «Senen túbinde birdeńe shyǵady» dep, arqasynan qaqty. Bala maqtaý sózge qanattanyp, talpynyp, óz betinshe izdene tústi. «Átteń, qaǵaz, qaryndash, boıaý bolsa» dep, armandady. Sonda kórgenderin qaǵazǵa túsirer edi.

Balanyń sýret salýǵa beıimdiligin ańǵarǵan Saǵymbaı aqsaqal oǵan aqyl aıtty. «Qoıdy tasta da qalaǵa baryp oqy. Sen ónerlisiń,» – dedi. Ábilhan bala bul sózge sendi.

Týǵan aýyly Shejindi qımasa da, Járkent qalasyna attandy. Oqý bastalyp ketipti. Keshigip qalypty. Bireýlerdiń kómegimen óz betinshe oqydy. Bilýge qumartty. Tym zerek boldy. Bir estigenin umytpaıdy. Óleń-jyrlardy tez jattap alady.

Qatarǵa qosylyp, ózin-ózi asyraýy kerek. Sol úshin ol Túrksib temir joly qurylysyna jumysqa ornalasty. Naǵyz bozbala shaǵy. Qurylysta tas tasıdy, jer qazady. Qoly bosta qara maımen jartastyń betine sýret salady. Tapqan aqshasyna qaǵaz, qaryndash, túrli-tústi boıaýlar satyp aldy. Endi jumystan keıin otyra qalyp sýret salýdy ǵana biledi. Erinbeıdi. Kózine kóringenderdi qaǵaz betine túsiredi. Qıalymen jyrdaǵy batyrlardy kóz aldyna elestetedi. Solardyń jekpe-jek urystaryn salǵysy keledi. Qaıta túzep, qaıta salady.

Janashyr bireýler bunyń sýretterin Almatyǵa jiberip, kórmege qoıǵyzdy. Qazaqtan shyqqan tuńǵysh sýretshini Almatyǵa shaqyrtty. Ábilhan Qasteev osylaısha sýret ónerine birjola berildi. Bar ómirin sýret salýǵa arnady. «Meniń qolymnan keletini – sýret salý dep bildi.

Ár nársege qyzyǵýmen, qumartýmen boldy. Tańyrqap, tańdaný, jaqsyny tamashalaý – onyń ádetine aınaldy. Ózi de jaqsy sýretimen eldi tańdandyrǵysy keldi.

Ábilhan Qasteevtiń salǵan sýretteri kógen toptama sýretteri úshin oǵan Memlekettik syılyq berildi. Ol Qazaqstannyń halyq sýretshisi atandy. Eliniń qurmetine bólendi. Óle-ólgenshe sýret salýmen boldy. Almatydaǵy memlekettik óner murajaıyna Ábilhan Qasteevtiń esimi berildi.

---