Sońǵy jańartý

(Ózgertilgen ýaqyty 2 kún buryn)
HİH - HH ǵǵ. basyndaǵy Italıa
Dúnıe júzi tarıhy
8 synyp

Sabaqtyń taqyryby: Italıa
Sabaqtyń maqsaty: HİH - HH ǵǵ. basyndaǵy Italıanyń áleýmettik - ekonomıkalyq jaǵdaıy týraly uǵyndyrý.
Mindetteri:
Bilimdilik. Oqýshylarǵa Italıa memleketiniń birigýiniń aıaqtalýy, elde qalyptasqan aýyr ekonomıkalyq jaǵdaı jáne ony sheshý jolyndaǵy reformalar, «Djolıttı dáýiri» týraly bilim berý.
Damytýshylyq. Oqýshylardy dáris jazýǵa, aýqymy keń málimetterden kerekti tusyn dál anyqtaýǵa, oqıǵaǵa analız jasaýǵa daǵdylandyrý.
Tárbıelik: Óskeleń urpaqtyń boıynda patrıottyq sezimdi jandandyrý, ózge elderdiń ótken tarıhı jolynan bilim bere otyryp, táýelsizdikti qasterleýge tárbıeleý.

Sabaqtyń túri: jańa bilimdi meńgertý
Sabaqtyń tıpi: aralas (dáris, oıyn elementteri, dıskýssıa)
Ádisi: «Altyn kómbe» oıyny arqyly sózjumbaq sheshý, dáris oqý, pikirtalas
Kórnekiligi. Italıa taqyryby boıynsha prezentasıa
Pán aralyq baılanys: geografıa

Sabaqtyń barysy:
İ Uıymdastyrý.
Amandasý,
Kezekshimen dıalog.

İİ Úı tapsyrmasyn suraý.
Aýyzsha baıandaý.

İİİ Úı tapsyrmasyn bekitý.
«Altyn kómbe» oıyny. Bul oıynda oqýshylarǵa jeke - jeke sózjumbaq jasyrylady. Qaı oqýshy barlyq suraqqa durys jaýap berse «Altyn kómbesi» ashylady.
1. 1. German Odaǵynyń Úkimet organy qalaı atalady? 2. German Odaǵyndaǵy erkin qalalardyń biri? 3. Prýssıadaǵy pomeshık? 4. Germanıadaǵy aýqatty sharýa? 5. Prýssıa astanasy? 6. Frankfýrttyq ulttyq jınalys? 7. Germanıanyń «Temir kansleri»?

İÚ Jańa sabaq
Óz birigýin Italıa kedeı el retinde qarsy aldy
1. Avstrıamen eki soǵys.
2. Ásker men flot ustaý úshin kóp qarajat jumsaldy.
3. Memleket ózine monarhıadan qalǵan úlken qaryzdardy júktep aldy.
4. Eldiń aýyr ónerkásibi bolmady.
5. Derevnálarynda feodaldyq qatynastar ústemdik etti.
6. Halyqtyń kóp bóligi saýatsyz boldy.
7. Saıası ómirinde absolútızm, shirkeý men arıstokratıa ústemdik qurdy.
Ú Bekitý.
1. Italıa Týnısti ıelenýge talpynys jasaldy? HİH ǵasyrdyń 1870 - shi jj.
2. HİH ǵ. 80 - shi jj. otarlaýdyń basty baǵyty qaıda baǵyttaldy? Soltústik - Shyǵys Afrıka boldy.
3. 1885 j. – Qyzyl teńizdiń Afrıkalyq jaǵalaýyndaǵy Massaýa qalasyn jaýlap aldy. Onyń nátıjesinde paıda bolǵan Italıanyń alǵashqy kolonıasy? Erıtreıa paıda boldy.
4. Italıa óziniń Somalıge protektorattyǵyn qaı jyly jarıalady? 1888 j.
5. Efıopıa úshin soǵys qaı jyldary boldy (Italıanyń oısyraý jeńilýi – uly ulttyq masqara)? 1895 - 1896 jj.
6. Italıanyń Qytaıdaǵy bokserlik kóterilisti basýǵa qaı jyly qatysty. 1900 j.
7. 1911 - 1912 jj. Italıa qaı elmen soǵysty? Túrkıa (Italıanyń jeńisi: Trıpolı jáne Kırenaıka Lıvıadaǵy ıtalıandyq otarǵa aınaldy).

Úİ Úıge tapsyrma:
1. Italıa taqyrybyn oqý.
2. Italıa mádenıeti týraly slaıd ázirleý.

Úİİ Baǵalaý. Sabaqta belsendi bolǵan oqýshylardy baǵalaımyn.
Úİİİ Qorytyndylaý

Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.

You Might Also Like

Jańalyqtar

Jarnama