Hımıadan kúndelikti sabaq josparlary (10 synyp)
Hımıadan sabaq jospary 10 synyp
Pán muǵalimi Sydyqbekova T. N.
Taqyryptar
§ 2. 6. Atom qurylysy ilimi turǵysynan perıodtyq zań jáne hımıalyq elementterdiń perıodtyq júıesi.
§ 2. 7. Perıodtyq zańynyń jáne hımıalyq elementterdiń perıodtyq júıesiniń mańyzy.
§ 2. 8. Elementterdiń perıodty túrde ózgeretin qasıetteri.
§2. 9. Atomdardyń valenttigi jáne totyǵý dárejesi.
§ 2. 10. Elementterdiń qosylystary qasıetteriniń ózgerýiniń perıodtylyǵy.
Qorytyndylaý.
Bilimdilik maqsaty: oqýshylardyń perıodtyq zań, perıodtyq júıe, HEPJ qurylysyn asha bilý, atom qurylysymen baılanysty jańa anyqtamasyn bere bilý týraly alǵan bilimderin jetildirý;
Damytýshylyq: atomnyń elektrondyq formýlasyn jazyp, toltyra bilý, sózdik qoryn molaıtý, qorytyndylaı bilý, kóńil aýdarý, este saqtaý bilik - aǵdylaryn damytý;
Tárbıelik: sabaq ýaqytyn baǵalaýǵa úıretý, eńbekqorlyqqa jáne pánge qyzyǵýshylyǵyn arttyrý.
Sabaq tıpi: Jańa sabaq túsindirý.
Sabaq ótkizilý túri: frontaldy áńgimelesý, qorytyndy jasaý, jattyǵýlar oryndaý, kitappen ózbetinshe jumys isteý, 10 - ETJ - 1,
Uıymdastyrý kezeńi: (Sabaqtyń maqsaty men kezeńderin anyqtaý.)
- sabaqta qalypty jumys isteýge múmkindik jasaý;
- oqýshylardy psıhologıalyq daıyndaý.
Amandasý. Oqýshylardyń sabaqqa daıyndyǵyn tekserý. Oqýshylardyń kóńilin sabaqqa aýdarý. Sabaqtyń jalpy maqsatyn ashý, ony ótkizý josparyn kórsetý.
Úı tapsyrmasyn tekserý kezeńi: Sabaqtyń bilimdilik maqsaty:
Bilimdilik mindetteri:
- oqýshylardyń bilim alýǵa degen ynta - yqylasyn jumyldyrý.
- oqýshylardy bilim alýdyń maqsattaryn anyqtaýǵa;
- oqýshylardyń materıaldy bir mezgilde qabyldaýy, oı qorytyndylaryn jasaýy, jalpylaı jáne júıeleı bilýi.
2. Oqytý problemalary:
Atom qurylysy ilimi turǵysynan perıodtyq zań jáne hımıalyq elementterdiń perıodtyq júıesi
3. Bilimdi jańǵyrtý. (Aktýalızasıa)
1. PZ ashylýy qandaı boljaýlarǵa múmkindik berdi?
2. Trıada jáne oktava zańyn salystyryńdar.
3. D. I. Mendeleevtiń qandaı eńbekteri bar?
4. PJ qurylysy qandaı?
5. Atom neden turady?
6. Paýlı prınsıpin aıtyńdar.
7. Energetıkalyq deńgeılerdiń toltyrylý tártibin túsindirińder.
8. Perıodtyq zańnyń jańa anyqtamasy.
4. TM - 3 boıynsha birneshe oqýshy jumys isteıdi (nashar úlgeretinder kitap kómegimen jumys isteıdi)
Jańa sabaq túsindirý kezeńi:
Bilimdilik mindetteri:
- oqýshylardyń ótilgen materıaldy qabyldaý, este saqtaýyn qamtamasyz etý;
- naqty qorytyndylaýǵa, júıeleýge ákeletin ádistermen tásilderdi meńgerýine jaǵdaı týǵyzý;
- oqýshylardy ótilgen materıaldy qaıta jańǵyrtyp, eske túsirý ádisterimen qamtamasyz etý;
- túsinikter, zańdar, erejelerdi fılosofıalyq turǵydan túsinýge, taldaýǵa kómek etý;
- oqýshylardyń oqý materıalyn óz ádis - tásilderimen betinshe qabyldaýyn qamtamasyz etý.
Oqý
1. Berilgen taqyrypty kitappen óz betinshe oqý – paragraf 2. 6 oqý ( 69 - 70)
2. Frontaldy áńgimelesý. Suraqtar:
1. Myna ashylǵan jańalyqtar neni dáleldedi? Radıoaktıvtilik (Bekerel, 1896), sáýlelerdiń tabıǵatyn ashty (Rezerford, 1899 - 1903), atomnyń ıadrosyn anyqtady (Rezerford, 1909 - 1911), elektronnyń zarádyn anyqtady (Mıllıken, 1909). Atom qurylysynyń kúrdeliligin anyqtap, Rezerfordqa atom qurylysynyń planetarlyq modelin jasaýǵa múmkindik berdi.
2. Atom qurylysynyń planetarlyq modeliniń máni.
Bul modeldiń máni – atomnyń neden turatynyn kórsetti. Hımıalyq elementtiń rettik nómiriniń fızıkalyq máni nede?
3. Atom qurylysynyń protondyq - neıtrondyq teorıasy:
Izotoptar, ıadrolyq kúshter, ıadrolyq reaksıalar
Sabaq qorytyndy syn shyǵarý kezeńi.
Refleksıa kezeńi:
§2.6, 2.7, 2.8, 2.9, 2.10 júkteý
Tolyq nusqasyn qaraý
Pán muǵalimi Sydyqbekova T. N.
Taqyryptar
§ 2. 6. Atom qurylysy ilimi turǵysynan perıodtyq zań jáne hımıalyq elementterdiń perıodtyq júıesi.
§ 2. 7. Perıodtyq zańynyń jáne hımıalyq elementterdiń perıodtyq júıesiniń mańyzy.
§ 2. 8. Elementterdiń perıodty túrde ózgeretin qasıetteri.
§2. 9. Atomdardyń valenttigi jáne totyǵý dárejesi.
§ 2. 10. Elementterdiń qosylystary qasıetteriniń ózgerýiniń perıodtylyǵy.
Qorytyndylaý.
Bilimdilik maqsaty: oqýshylardyń perıodtyq zań, perıodtyq júıe, HEPJ qurylysyn asha bilý, atom qurylysymen baılanysty jańa anyqtamasyn bere bilý týraly alǵan bilimderin jetildirý;
Damytýshylyq: atomnyń elektrondyq formýlasyn jazyp, toltyra bilý, sózdik qoryn molaıtý, qorytyndylaı bilý, kóńil aýdarý, este saqtaý bilik - aǵdylaryn damytý;
Tárbıelik: sabaq ýaqytyn baǵalaýǵa úıretý, eńbekqorlyqqa jáne pánge qyzyǵýshylyǵyn arttyrý.
Sabaq tıpi: Jańa sabaq túsindirý.
Sabaq ótkizilý túri: frontaldy áńgimelesý, qorytyndy jasaý, jattyǵýlar oryndaý, kitappen ózbetinshe jumys isteý, 10 - ETJ - 1,
Uıymdastyrý kezeńi: (Sabaqtyń maqsaty men kezeńderin anyqtaý.)
- sabaqta qalypty jumys isteýge múmkindik jasaý;
- oqýshylardy psıhologıalyq daıyndaý.
Amandasý. Oqýshylardyń sabaqqa daıyndyǵyn tekserý. Oqýshylardyń kóńilin sabaqqa aýdarý. Sabaqtyń jalpy maqsatyn ashý, ony ótkizý josparyn kórsetý.
Úı tapsyrmasyn tekserý kezeńi: Sabaqtyń bilimdilik maqsaty:
Bilimdilik mindetteri:
- oqýshylardyń bilim alýǵa degen ynta - yqylasyn jumyldyrý.
- oqýshylardy bilim alýdyń maqsattaryn anyqtaýǵa;
- oqýshylardyń materıaldy bir mezgilde qabyldaýy, oı qorytyndylaryn jasaýy, jalpylaı jáne júıeleı bilýi.
2. Oqytý problemalary:
Atom qurylysy ilimi turǵysynan perıodtyq zań jáne hımıalyq elementterdiń perıodtyq júıesi
3. Bilimdi jańǵyrtý. (Aktýalızasıa)
1. PZ ashylýy qandaı boljaýlarǵa múmkindik berdi?
2. Trıada jáne oktava zańyn salystyryńdar.
3. D. I. Mendeleevtiń qandaı eńbekteri bar?
4. PJ qurylysy qandaı?
5. Atom neden turady?
6. Paýlı prınsıpin aıtyńdar.
7. Energetıkalyq deńgeılerdiń toltyrylý tártibin túsindirińder.
8. Perıodtyq zańnyń jańa anyqtamasy.
4. TM - 3 boıynsha birneshe oqýshy jumys isteıdi (nashar úlgeretinder kitap kómegimen jumys isteıdi)
Jańa sabaq túsindirý kezeńi:
Bilimdilik mindetteri:
- oqýshylardyń ótilgen materıaldy qabyldaý, este saqtaýyn qamtamasyz etý;
- naqty qorytyndylaýǵa, júıeleýge ákeletin ádistermen tásilderdi meńgerýine jaǵdaı týǵyzý;
- oqýshylardy ótilgen materıaldy qaıta jańǵyrtyp, eske túsirý ádisterimen qamtamasyz etý;
- túsinikter, zańdar, erejelerdi fılosofıalyq turǵydan túsinýge, taldaýǵa kómek etý;
- oqýshylardyń oqý materıalyn óz ádis - tásilderimen betinshe qabyldaýyn qamtamasyz etý.
Oqý
1. Berilgen taqyrypty kitappen óz betinshe oqý – paragraf 2. 6 oqý ( 69 - 70)
2. Frontaldy áńgimelesý. Suraqtar:
1. Myna ashylǵan jańalyqtar neni dáleldedi? Radıoaktıvtilik (Bekerel, 1896), sáýlelerdiń tabıǵatyn ashty (Rezerford, 1899 - 1903), atomnyń ıadrosyn anyqtady (Rezerford, 1909 - 1911), elektronnyń zarádyn anyqtady (Mıllıken, 1909). Atom qurylysynyń kúrdeliligin anyqtap, Rezerfordqa atom qurylysynyń planetarlyq modelin jasaýǵa múmkindik berdi.
2. Atom qurylysynyń planetarlyq modeliniń máni.
Bul modeldiń máni – atomnyń neden turatynyn kórsetti. Hımıalyq elementtiń rettik nómiriniń fızıkalyq máni nede?
3. Atom qurylysynyń protondyq - neıtrondyq teorıasy:
Izotoptar, ıadrolyq kúshter, ıadrolyq reaksıalar
Sabaq qorytyndy syn shyǵarý kezeńi.
Refleksıa kezeńi:
§2.6, 2.7, 2.8, 2.9, 2.10 júkteý
Tolyq nusqasyn qaraý
You Might Also Like
