- 05 naý. 2024 01:54
- 200
I, I áripteriniń jazylýy
I, ı áripteriniń jazylýy
Sabaqtyń maqsaty: I, ı áripteri bar sózderdi durys jazýǵa úıretý.
Olardyń daýysty nemese daýyssyz ekenin ajyrata bilý. Saýattylyqqa tárbıeleý.
Túri: Jańa sabaq.
Ádisi: Túsindirý, suraq - jaýap, izdený
Kórnekiligi: Interaktıvti taqta.
Sabaqtyń barysy:
I. Uıymdastyrý kezeńi:
a) Amandasý, túgendeý.
á) Úı tapsyrmasyn tekserý.
- Ý dybysyn qaı kezde daýysty, qaı kezde daýyssyz bolatynyn, olardyń jýan ne jińishke bolyp aıtylýy nege baılanysty ekenin suraý. Ý dybysy bar sózderdi býynǵa durys bólýlerine erekshe kóńil aýdarý.
II. Jańa sabaq.
Barlyǵymyz dápterdi ashamyz búgingi kúndi jazamyz. Búgingi sabaqtyń taqyryby: I, ı áripteriniń jazylýy.
Kórkem jazý.
Iı
Iı
E R E J E:
• I árpi sóz basynda jáne daýyssyz dybystan keıin jazylady: ıkemdi, kıik, qıyn. Daýysty dybystan keıin ı árpi jazylady: úı, aına, qaımaq, oımaq.
• I – daýysty, ı – daýyssyz dybys.
Oqýlyqpen jumys.
42 - jattyǵý.
Sýretterge qarańdar, attaryn jazyńdar
Sáıkestendirý testi:
1. tı... n t
2. ı... o
3. kıi... a
4.... ınaý k
5. Kit... p i
6.... lgish y
7. ad... m m
8. Tı... n a
Shyǵarmashylyq tapsyrma.
Óleńdi qurastyr.
Abaı atam.
Jatqa aıtyp beremin,
Abaı ata óleńin.
Sergitý sáti:
• 1, 2, 3
• Al qanekı ush,
• 4, 5, 6, 7
• Bul aýyldyń sheti,
• 8, 9, 10
• Al qanekı qon,
• Asyqpa da, saspa,
• 1 - den qaıta basta.
Berilgen sózderden sóılem qurastyryp jaz.
Hat jazdy Nazym. Beısen kómktesti apasyna. Pisirdi tamaq Gúlnur. Keste Anar tikti. Saırady bulbul. Qarqyldady qarǵa.
Kóp núkteniń ornyna ı, ı áripteriniń tıistisin qoıyp, sóılemderdi kóshirip jaz.
Aýyl shetindegi Tastóbe alystan kórinedi. Balalar osy jerde ártúrli o... yndar
oına... dy. Aq shaǵalada... ú... ler alystan kóz tartady. Tóbe basynan qyzylsha t... egen mash... nalar anyq kórinedi.
Kórý dıktanty.
Mánshúk apaı - batyr qyz!
Ardaqtaımyz atyn biz.
Uqsap Mánshúk apaıǵa,
Ósip kele jatyrmyz.
Osy sózderge sóılem qurap jaz.
Aına. Tıyn. Ine. Bıshi. Alaqaı!
Qorytyndy, bekitý:
jazylady árpi ı keıin dybystan Daýysty. jazylady keıin dybystan daýyssyz jáne basynda sóz árpi I
Durysy:
I árpi sóz basynda jáne daýyssyz dybystan keıin jazylady. Daýysty dybystan keıin ı árpi jazylady.
Úı tapsyrmasy:
4 - jattyǵý. 49 bet. I dybysy jýan estiletin sózderdi bir bólek, ı dybysy jińishke estiletin sózderdi bir bólek jazý. I dybysynyń keıde jýan keıin jińishke estilý sebebi.
Sabaqtyń maqsaty: I, ı áripteri bar sózderdi durys jazýǵa úıretý.
Olardyń daýysty nemese daýyssyz ekenin ajyrata bilý. Saýattylyqqa tárbıeleý.
Túri: Jańa sabaq.
Ádisi: Túsindirý, suraq - jaýap, izdený
Kórnekiligi: Interaktıvti taqta.
Sabaqtyń barysy:
I. Uıymdastyrý kezeńi:
a) Amandasý, túgendeý.
á) Úı tapsyrmasyn tekserý.
- Ý dybysyn qaı kezde daýysty, qaı kezde daýyssyz bolatynyn, olardyń jýan ne jińishke bolyp aıtylýy nege baılanysty ekenin suraý. Ý dybysy bar sózderdi býynǵa durys bólýlerine erekshe kóńil aýdarý.
II. Jańa sabaq.
Barlyǵymyz dápterdi ashamyz búgingi kúndi jazamyz. Búgingi sabaqtyń taqyryby: I, ı áripteriniń jazylýy.
Kórkem jazý.
Iı
Iı
E R E J E:
• I árpi sóz basynda jáne daýyssyz dybystan keıin jazylady: ıkemdi, kıik, qıyn. Daýysty dybystan keıin ı árpi jazylady: úı, aına, qaımaq, oımaq.
• I – daýysty, ı – daýyssyz dybys.
Oqýlyqpen jumys.
42 - jattyǵý.
Sýretterge qarańdar, attaryn jazyńdar
Sáıkestendirý testi:
1. tı... n t
2. ı... o
3. kıi... a
4.... ınaý k
5. Kit... p i
6.... lgish y
7. ad... m m
8. Tı... n a
Shyǵarmashylyq tapsyrma.
Óleńdi qurastyr.
Abaı atam.
Jatqa aıtyp beremin,
Abaı ata óleńin.
Sergitý sáti:
• 1, 2, 3
• Al qanekı ush,
• 4, 5, 6, 7
• Bul aýyldyń sheti,
• 8, 9, 10
• Al qanekı qon,
• Asyqpa da, saspa,
• 1 - den qaıta basta.
Berilgen sózderden sóılem qurastyryp jaz.
Hat jazdy Nazym. Beısen kómktesti apasyna. Pisirdi tamaq Gúlnur. Keste Anar tikti. Saırady bulbul. Qarqyldady qarǵa.
Kóp núkteniń ornyna ı, ı áripteriniń tıistisin qoıyp, sóılemderdi kóshirip jaz.
Aýyl shetindegi Tastóbe alystan kórinedi. Balalar osy jerde ártúrli o... yndar
oına... dy. Aq shaǵalada... ú... ler alystan kóz tartady. Tóbe basynan qyzylsha t... egen mash... nalar anyq kórinedi.
Kórý dıktanty.
Mánshúk apaı - batyr qyz!
Ardaqtaımyz atyn biz.
Uqsap Mánshúk apaıǵa,
Ósip kele jatyrmyz.
Osy sózderge sóılem qurap jaz.
Aına. Tıyn. Ine. Bıshi. Alaqaı!
Qorytyndy, bekitý:
jazylady árpi ı keıin dybystan Daýysty. jazylady keıin dybystan daýyssyz jáne basynda sóz árpi I
Durysy:
I árpi sóz basynda jáne daýyssyz dybystan keıin jazylady. Daýysty dybystan keıin ı árpi jazylady.
Úı tapsyrmasy:
4 - jattyǵý. 49 bet. I dybysy jýan estiletin sózderdi bir bólek, ı dybysy jińishke estiletin sózderdi bir bólek jazý. I dybysynyń keıde jýan keıin jińishke estilý sebebi.