- 21 qar. 2016 00:00
- 296
Iap aralynyń qupıaly tas teńgesi
Iap aralynyń tas aqshalary – álemdegi eń aýyr valúta.
Iap aralyn alyp tas aqshalar mekeni dep ataıdy jáne ony Mıkronezıa memleketiniń dástúrli aımaǵy dep sanaıdy. Iap 4 araldan turady – Iap, Mep, Tomıl-Gagıl jáne Rýmýng.
Ańyzǵa súıensek, ertede Iap aralynyń birneshe turǵyny Iap aralynan 400 kılometr qashyqtyqta ornalasqan Palaý aralynan túsip qalady. Olar ol jerden óte ádemi tastar taýyp alyp, óz araldaryna alyp kelgen kezde turǵyndar bul tastardy aqsha retinde qoldanýǵa sheshim qabyldaıdy. Olar raı dep atalady.
Osyndaı «tıyndardy» shyǵarý úshin, óte kóp kúsh jumsalaǵan. Aldymen tastardy óndirýge jergilikti kósemnen ruqsat alý úshin Palaý aralyna deıin kanoemen júzip barý kerek. Qarapaıym quraldardyń kómegimen olar úńgirlerde tas plıtalardy qoparyp alyp, olardy óńdeıdi. Bul plıtalardy domalaq etip jasap, sodan keıin olardy syryqqa ótkizip, qaıyqqa deıin aparý úshin týra ortasynan tesik jasaý qajet bolǵan.
Qundylyǵy kólemimen jáne de eń bastysy, aralǵa tasty tasymaldaý barysynda qansha adam qaza tapqandyǵymen esepteletin, ejelden qoldanysta bolǵan bul aqshalardy HHİ ǵasyrda da qoldanýdy jalǵastyryp kele jatqandardyń bar bolǵandyǵy tań qaldyrady.
Tastyń ólshemderi qatty erekshelenedi: óte úlkenderiniń dıametri 3,6 metrge, qalyńdyǵy 0,33 metrge deıin bolady, al salmaǵy 4 tonnaǵa deıin tartady. Raıdyń eń kishisiniń dıametri 7–8 santımetr. Iap arhıpelaginde tıyndardyń eń úlkeni kórshiles Rýmýng aralynda ornalasqan.