Iondyq jáne metaldyq baılanys
Sabaqtyń taqyryby: Iondyq jáne metaldyq baılanys
Sabaq maqsaty:
d) Oqýshylarǵa ıondyq jáne metaldyq baılanys jaıynda túsinik qalyptastyrý;
e) Oqýshylardy izdenimpazdyqqa, oılaýǵa, saýattylyqqa, tazalyqqa, qaýipsizdikke, adamgershilikke, ımandylyqqa tárbıeleý;
f) Oqýshylardyń ǵylymı - materıalısik kózqarasyn damytý.
Sabaq túri: aralas sabaq
Ádis - tásilder: qyzyǵýdy oıatý suraqtary, maǵynany taný sergitý oıyndary, testik tapsyrmalar, esepter shyǵarý, jańa sabaqty túsindirý, kitappen jumys, hımıalyq dıktant, venn dıagramsy.
Kórnekiligi: perıodtyq keste, esepter jınaǵy, úlestirme qaǵazdar.
Pán aralyq baılanys: matematıka
Sabaq barysy:
6. Uıymdastyrý kezeńi;
7. Oqýshylardy túgendep, synyp tazalyǵyna kóńil aýdarý;
8. Psıhologıalyq jaǵdaı týǵyzý;
9. Suraq - jaýap jattyǵý oıyny.
Úı tapsyrmasyn qaıtalaý:
1 - kezeń. «Qyzyǵýdy oıatý»
1. Alǵashqy perıodtyq júıeni kim, qaı jyly ashty?
2. Perıodtyq júıede qansha top bar?
3. Perıodtyq júıede qansha perıod bar?
4. Ár top qandaı topshalarǵa bólinedi?
5. Perıodtar neshege bólinedi jáne qalaı?
6. Atom quramy qandaı?
7. Atom qurylysynyń ıadrolyq modelin kim usynǵan?
8. Perıod neni kórsetedi?
9. Top neni kórsetedi?
10. Neıtron sanyn qalaı anyqtaımyz?
Sergitý jattyǵýlary. Hımıalyq elementter.
6 - kezeń. «Iá - joq» oıyny
1. Ottegi kúshti beımetall? (Iá)
2. Ftordyń elektr teristiligi tórtke teń? (Joq)
3. Qosymsha topshalarda beımetalldar ornalasqan? (Joq)
4. Perıodtyq júıeni Ernest Rezerford ashty? (Joq)
5. Bir orbıtaldy spınderi qarama - qarsy eki elektron ornalasady. (Iá)
6. Element proton sany elektron sanynan artyq? (Joq)
7. Ortaq elektron juptary arqyly baılanysqan hımıalyq baılanys ıondyq dep atalady? (Joq)
8. Kovalentti baılanys polústi, polússiz bolyp bólinedi? (Iá)
7 - kezeń. «Árkimniń ózi shyǵar bıigi bar?» deńgeılik tapsyrmalar.
1. Atomdyq ıadro zarády +28, +35 bolatyn elementterdi perıodtyq júıedegi ornyn tap.
2. Magnıı jáne kúmis atomdaryndaǵy elektrondar taralýynyń elektrondyq jáne grafıkalyq taralýyn jaz.
Jańa sabaq.
Iondyq baılanys kezinde atomdar elektrondaryn berip jiberý nemese qosyp alý arqyly oń ne teris zarádtalady. Mundaı zarádtalǵan atomdar - ıondar dep atalady. Demek, qarama - qarsy zarádtalǵan ıondar arasyndaǵy baılanys ıondyq baılanys dep atalady.
Óziniń syrtqy valenttilik elektrondaryna saı elektron bultyn bergen atomdar oń zarádti katıondarǵa, al, osy elektrondarǵa saı bultty qosyp alǵan atomdar teris zarádti anıondarǵa aınalady.
Elektrondardy berip metaldarǵa, elektrondardy qosyp alý beımetaldarǵa tán qasıet.
Sonymen, qoryta kele elektr teristilikteri alshaq ornalasqan elementterdiń arasynda ıondyq baılanys túziledi.
Sabaq maqsaty:
d) Oqýshylarǵa ıondyq jáne metaldyq baılanys jaıynda túsinik qalyptastyrý;
e) Oqýshylardy izdenimpazdyqqa, oılaýǵa, saýattylyqqa, tazalyqqa, qaýipsizdikke, adamgershilikke, ımandylyqqa tárbıeleý;
f) Oqýshylardyń ǵylymı - materıalısik kózqarasyn damytý.
Sabaq túri: aralas sabaq
Ádis - tásilder: qyzyǵýdy oıatý suraqtary, maǵynany taný sergitý oıyndary, testik tapsyrmalar, esepter shyǵarý, jańa sabaqty túsindirý, kitappen jumys, hımıalyq dıktant, venn dıagramsy.
Kórnekiligi: perıodtyq keste, esepter jınaǵy, úlestirme qaǵazdar.
Pán aralyq baılanys: matematıka
Sabaq barysy:
6. Uıymdastyrý kezeńi;
7. Oqýshylardy túgendep, synyp tazalyǵyna kóńil aýdarý;
8. Psıhologıalyq jaǵdaı týǵyzý;
9. Suraq - jaýap jattyǵý oıyny.
Úı tapsyrmasyn qaıtalaý:
1 - kezeń. «Qyzyǵýdy oıatý»
1. Alǵashqy perıodtyq júıeni kim, qaı jyly ashty?
2. Perıodtyq júıede qansha top bar?
3. Perıodtyq júıede qansha perıod bar?
4. Ár top qandaı topshalarǵa bólinedi?
5. Perıodtar neshege bólinedi jáne qalaı?
6. Atom quramy qandaı?
7. Atom qurylysynyń ıadrolyq modelin kim usynǵan?
8. Perıod neni kórsetedi?
9. Top neni kórsetedi?
10. Neıtron sanyn qalaı anyqtaımyz?
Sergitý jattyǵýlary. Hımıalyq elementter.
6 - kezeń. «Iá - joq» oıyny
1. Ottegi kúshti beımetall? (Iá)
2. Ftordyń elektr teristiligi tórtke teń? (Joq)
3. Qosymsha topshalarda beımetalldar ornalasqan? (Joq)
4. Perıodtyq júıeni Ernest Rezerford ashty? (Joq)
5. Bir orbıtaldy spınderi qarama - qarsy eki elektron ornalasady. (Iá)
6. Element proton sany elektron sanynan artyq? (Joq)
7. Ortaq elektron juptary arqyly baılanysqan hımıalyq baılanys ıondyq dep atalady? (Joq)
8. Kovalentti baılanys polústi, polússiz bolyp bólinedi? (Iá)
7 - kezeń. «Árkimniń ózi shyǵar bıigi bar?» deńgeılik tapsyrmalar.
1. Atomdyq ıadro zarády +28, +35 bolatyn elementterdi perıodtyq júıedegi ornyn tap.
2. Magnıı jáne kúmis atomdaryndaǵy elektrondar taralýynyń elektrondyq jáne grafıkalyq taralýyn jaz.
Jańa sabaq.
Iondyq baılanys kezinde atomdar elektrondaryn berip jiberý nemese qosyp alý arqyly oń ne teris zarádtalady. Mundaı zarádtalǵan atomdar - ıondar dep atalady. Demek, qarama - qarsy zarádtalǵan ıondar arasyndaǵy baılanys ıondyq baılanys dep atalady.
Óziniń syrtqy valenttilik elektrondaryna saı elektron bultyn bergen atomdar oń zarádti katıondarǵa, al, osy elektrondarǵa saı bultty qosyp alǵan atomdar teris zarádti anıondarǵa aınalady.
Elektrondardy berip metaldarǵa, elektrondardy qosyp alý beımetaldarǵa tán qasıet.
Sonymen, qoryta kele elektr teristilikteri alshaq ornalasqan elementterdiń arasynda ıondyq baılanys túziledi.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
