InfoHub Logo

Ál Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq ýnıversıteti
Dintaný mamandyǵynyń 4 kýrs stýdenti Diltaı J.S.
Jetekshi aǵa oqytýshy Týngatova Ý.A.

Neke degenimiz erli- zaıyptylar arasyndaǵy múliktik jáne múliktik emes jeke qatynastardy tuǵyzatyn, otbasyn qurý maqsatymen zańdarda belgilengen tártippen taraptardyń erikti jáne tolyq kelisimi jaǵdaıynda jasalǵan erkek pen áıeldiń arasyndaǵy teń quqyqty odaq. Al otbasy dep nekeden, týystyqtan, bala asyrap alýdan nemese balalardy tárbıege alýdyń ózge de nysandarynan týyndaıtyn múliktik jáne múliktik emes jeke quqyqtar men mindetterge baılanysty jáne otbasy qatynastaryn nyǵaıtý men damytýǵa járdemdesýge tıisti adamdar tobyn aıtamyz.Neke azamattyq hal aktilerin tirkeý (AHAJ) organdarynda resimdelgende zańdy dep tanylady jáne belgili bir quqyqtyq saldarlar týǵyza alady. Shirkeýlerde, meshitterde nekeni qıýǵa zań tıym salmaıdy, biraq olardyń quqyqtyq kúshi joq.Nekege turý úshin zań nekege turýdyń jaǵymdy jáne jaǵymsyz jaqtaryn belgileıdi. Neke turýdyń jaǵymdy jaqtaryna: nekege turýshy erkek pen áıeldiń ózara erikti kelisimi jáne olardyń neke jasyna jetýi jatady.Áıelder taza bolýy kerek. Azǵyndyq pen zınaqorlyqqa qatysy bar áıeldermen nekege turýǵa tyıym salynady. Buryn aıtylǵandaı, áıel bul adammen Mahramdar sanatyna jatpaýy kerek, olardyń ómiriniń sońyna deıin úılenýine tyıym salady. Sondaı-aq, er adamǵa bir ýaqytta ákesiniń nemese anasynyń áıelimen jáne onyń ápkesimen nemese tátesimen nekege turýǵa tyıym salynady. Allanyń elshisi (oǵan Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn): "Eger bireý sizge kelse jáne siz onyń dini men minezine rıza bolsańyz, oǵan (áıelge) úılenińiz",-dedi (Tırmızı, 1084; Ibn Maııa, 1967). Nekege turýdy sheshken erkek pen áıel ıslamda kámeletke tolýy kerek jáne onyń sebepteri bolýy kerek, ıaǵnı eresek ómirge sanaly túrde daıyndalý jáne otbasylyq ómirdi er adamǵa júkteıtindeı bolý kerek. Úılený – sharıǵatta bar dúnıe.

Islam nekeni jaramdy dep taný úshin oryndalýy kerek belgili bir sharttardy alǵa tartady. Islam boıynsha nekeniń birinshi sharty-kúıeý jigittiń qalyńdyqqa berýi kerek úılený toı syılyǵy  nemese mahr. Mahrdy Orta Azıalyq dástúr boıynsha qalyńdyqtyń otbasyna tólenetin qalyń malmen shatastyrýǵa bolmaıdy. Mahr Kalım sıaqty ákesine nemese týystaryna emes, qalyńdyqqa syılyq. Mahr syılyqtary mindetti túrde aqshalaı syılyqtar emes, qundy syılyqtarda bola alady. Muhammed paıǵambar da «Eı, jastar qaýymy! Kimniń múmkindigi jetse dereý úılensin. Sebebi úılený kózdi haramnan, abyroıdy joıylýdan eń jaqsy qorǵaıtyn nárse» dep otbasyn qurýdyń jeke adam úshin de, qoǵam úshin de paıdaly nárse ekenine, adamdy jaýapkershilikke tárbıeleıtinine nazar aýdarady. Bul jaǵdaıda Qurannyń qasıetti kitabynyń súreleri mahr retinde áreket ete alady. Quranda nıkahty shynaıy dep sanaý úshin mahrdy saqtaý kerek delingen. Nekeniń ekinshi sharty-musylman qalyńdyqtary "Kıeli kitap adamdaryna", ıaǵnı evreılerge nemese hrıstıandarǵa tıesili bolýy múmkin, biraq musylmandar putqa tabynýshylarmen nemese polıteıstermen nekege tura almaıdy. Musylman áıelder tek musylmandarǵa úılene alady. Nekeniń úshinshi sharty: kýágerler neke qıý kezinde qatysýy kerek. Hanafı mazhabynyń aıtýynsha, bul eki er adam nemese bir er adam jáne eki áıel bolýy múmkin. Hanafı teologtarynyń pikirinshe, eger kýágerler retinde tek áıelder bolsa, onda mundaı neke jaramsyz dep tanylady.

---