Zat esim
Sabaqtyń taqyryby: Zat esim
Bilimdilik: Zat esimniń maǵynasy týraly jalpy túsinik berý. Ol qandaı da bir zattyń, uǵymnyń ataýy ekenin túsindirý.
Damytýshylyq: Oqýshylardyń oı - órisin, sózdik qoryn, dúnıetanymyn, belsendiligin arttyrý.
Tárbıelilik: Saýattylyqqa, durys mádenıetti sóıleı bilýge, jyldamdyqqa tárbıeleý.
Tıpi: Aralas
Túri: oıyn sabaq
Ádisi: túsindirmeli, suraq - jaýap, oı qozǵaý, oıyn.
Kórnekiligi: sýretter, topshamalar, qıma qaǵazdar, slaıd.
Barysy: İ. Uıymdastyrý kezeńi:
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý:
378 – jattyǵýdy oqytý arqyly tekserý.
İİİ. Ótken sabaqty pysyqtaý.
Balalar « Bul kim?», « Bul ne?» oıynyn oınaıyq. Myna sýretterge qarap suraq qoıa otyryp qaı sóz tabyna jatatynyn aıtyńdar.
- Ne? - Qoıan
- Neler? - Sábizder
- Kim? - Qyz
- Kimder? - Balalar
- Bul suraqtarǵa jaýap beretin sózder qaı sóz tabyna jatady?
- Zat esim degenimiz ne? ( erejesin suraý)
- Qazaq tilinde basqa da qandaı sóz taptarymen tanystyq. Sóz taptary degenimiz ne? ( erejesin aıtý)
Olaı bolsa, Sóz taptary týraly bilimderińdi tekserý úshin «Semantıkalyq kartamen» jumys jasaıyq.
r/s ----------- Sóz ----- Sóz taptary ---- Zat esim ---- Etistik ---- Syn esim ---- San esim
1 bes
2 dápter
3 qyzyl
4 Aınur
5 jazdy
İV. Jańa sabaq.
Balalar, endi « Menen suraq, senen jaýap» oıynyn oınaımyz. Myna sýretterden meniń suraǵyma jaýap beretin sózderdi tabasyńdar.
- Kim? - Muǵalim
- Kimder? - oqýshylar
- Kim? - Abaı Qunanbaev
- Kim? - ata, áje
- Neler? - báısheshekter
- Neler? - sańyraýqulaqtar
- Ne? - úki
- Neler? - qoıandar
Osy sýretterge jaýap berýlerińe qaraı ereje aıtyp kórelik.
Adamnyń aty – jónine, mamandyǵyna, týystyq ataýlarǵa, ıaǵnı adamǵa qatysty sózderge kim?, kimder?, janýarlar men zattarǵa ne?, neler? degen suraqtar qoıylady. Mysaly, Kim? - bala, dáriger, kóke, Ulpan. Kimder? – atalar, ushqyshtar, oqýshylar. Ne? - dápter, qus, gúl. Neler?- kitaptar, ańdar, kúrekter.
Kelesi oıynymyz « Kim tapqyr» oıyny. Jumbaq sheship tapqyrlyqtaryńdy kórsetińder.
Shanamen zyrǵyp jeldetip,
Shańǵy, kónkı tebetin,
Aqqala jasap oınaıtyn
Qaı mezgil dep oılaısyń? (Qys)
- Jaraısyńdar, balalar endi jumbaq sheshýine suraq qoıaıyq. ( ne? – qys )
- Bul neniń ataýy?
- Mezgil aty.
Sonda mezgil atyna da ne? degen suraq qoıylady eken.
380 - jattyǵý. Qys aılarynyń attaryn paıdalanyp sózjumbaq shesheıik. Keste boıynsha sheshý.
- Al, endi balalar « Qysta» taqyrybyna sýret boıynsha áńgime quraıyq. Qys mezgilindegi tabıǵat qubylystaryn ata?
- qar, burshaq, qyraý, muz.
- Suraq qoıaıyq, qaı sóz tabyna jatady?
- Durys aıtasyńdar, ne? suraǵyna jaýap bergendikten zat esimge jatady.
Oqýlyqpen jumys: «Bul ne?» oıyny.
Sýrettegi ańnyń terisi asa baǵaly, sý ótkizbeıdi. Terisinen baǵaly bórik, jyly ton, kıimge jaǵa jasaıdy. Kóbine sýda tirshilik etedi.
381 – jattyǵý. Mátindi oqyp, ne?, neler? suraǵyna jaýap beretin zat esimderdi tap. Alǵashqy jáne sońǵy sóılemdi kóshirip jazý. Mátinge at qoıý.
Qundyz.
Qundyz – ǵajap qyzyq ań. Ol jýan aǵashtardy jyǵady. Ózderine keremet úıshikter jasaıdy. Qundyzdyń terisi asa baǵaly.
Sergitý sáti:
«Óz ıesin tap» oıyny. Qıma qaǵazdaǵy sózderdi suraqtarǵa sáıkes qaltashyqqa salady.
Áýen oınap turady. Ár oqýshynyń shapshańdyǵyn, bilimdiligin anyqtaý.
Kim? -------- Kimder? ----- Ne? ------ Neler?
Dáriger ---- uldar ------ aına ------ gúlder
383 - jattyǵý. «Sheberler» oıyny. Sýrettegi zattardy kimder paıdalanady? Sender ózderińdi sol zatty paıdalanýshy retinde, zattyń ataýyn qatystyryp sóılem qurańdar. Zattyń aty qulaqqa qalaı estilip tur? Sózderdiń aıtylýy men jazylýyn salystyr.
Burǵu – Burǵy, Súrgú – Súrgi, Sharǵy
Úndestik zańy ilgerindi yqpal.
384 - jattyǵý. «Bilimdiler» oıyny.
Oqy, ár juptaǵy sózderge suraq qoı. Suraqtyń ár túrli qoıylý sebebin dálelde.
Aǵash – aǵashtar ------------- qyz – qyzdar
Perde – perdeler --------- muǵalim – muǵalimder
Búrkit - búrkitter ---------- satýshy - satýshylar
Sabaqty bekitý:
«Sóz oıla, tez oıla» oıyny. Ereje suraý.
Úıge tapsyrma: 382 - jattyǵý, ereje jattaý.
Baǵalaý
Bilimdilik: Zat esimniń maǵynasy týraly jalpy túsinik berý. Ol qandaı da bir zattyń, uǵymnyń ataýy ekenin túsindirý.
Damytýshylyq: Oqýshylardyń oı - órisin, sózdik qoryn, dúnıetanymyn, belsendiligin arttyrý.
Tárbıelilik: Saýattylyqqa, durys mádenıetti sóıleı bilýge, jyldamdyqqa tárbıeleý.
Tıpi: Aralas
Túri: oıyn sabaq
Ádisi: túsindirmeli, suraq - jaýap, oı qozǵaý, oıyn.
Kórnekiligi: sýretter, topshamalar, qıma qaǵazdar, slaıd.
Barysy: İ. Uıymdastyrý kezeńi:
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý:
378 – jattyǵýdy oqytý arqyly tekserý.
İİİ. Ótken sabaqty pysyqtaý.
Balalar « Bul kim?», « Bul ne?» oıynyn oınaıyq. Myna sýretterge qarap suraq qoıa otyryp qaı sóz tabyna jatatynyn aıtyńdar.
- Ne? - Qoıan
- Neler? - Sábizder
- Kim? - Qyz
- Kimder? - Balalar
- Bul suraqtarǵa jaýap beretin sózder qaı sóz tabyna jatady?
- Zat esim degenimiz ne? ( erejesin suraý)
- Qazaq tilinde basqa da qandaı sóz taptarymen tanystyq. Sóz taptary degenimiz ne? ( erejesin aıtý)
Olaı bolsa, Sóz taptary týraly bilimderińdi tekserý úshin «Semantıkalyq kartamen» jumys jasaıyq.
r/s ----------- Sóz ----- Sóz taptary ---- Zat esim ---- Etistik ---- Syn esim ---- San esim
1 bes
2 dápter
3 qyzyl
4 Aınur
5 jazdy
İV. Jańa sabaq.
Balalar, endi « Menen suraq, senen jaýap» oıynyn oınaımyz. Myna sýretterden meniń suraǵyma jaýap beretin sózderdi tabasyńdar.
- Kim? - Muǵalim
- Kimder? - oqýshylar
- Kim? - Abaı Qunanbaev
- Kim? - ata, áje
- Neler? - báısheshekter
- Neler? - sańyraýqulaqtar
- Ne? - úki
- Neler? - qoıandar
Osy sýretterge jaýap berýlerińe qaraı ereje aıtyp kórelik.
Adamnyń aty – jónine, mamandyǵyna, týystyq ataýlarǵa, ıaǵnı adamǵa qatysty sózderge kim?, kimder?, janýarlar men zattarǵa ne?, neler? degen suraqtar qoıylady. Mysaly, Kim? - bala, dáriger, kóke, Ulpan. Kimder? – atalar, ushqyshtar, oqýshylar. Ne? - dápter, qus, gúl. Neler?- kitaptar, ańdar, kúrekter.
Kelesi oıynymyz « Kim tapqyr» oıyny. Jumbaq sheship tapqyrlyqtaryńdy kórsetińder.
Shanamen zyrǵyp jeldetip,
Shańǵy, kónkı tebetin,
Aqqala jasap oınaıtyn
Qaı mezgil dep oılaısyń? (Qys)
- Jaraısyńdar, balalar endi jumbaq sheshýine suraq qoıaıyq. ( ne? – qys )
- Bul neniń ataýy?
- Mezgil aty.
Sonda mezgil atyna da ne? degen suraq qoıylady eken.
380 - jattyǵý. Qys aılarynyń attaryn paıdalanyp sózjumbaq shesheıik. Keste boıynsha sheshý.
- Al, endi balalar « Qysta» taqyrybyna sýret boıynsha áńgime quraıyq. Qys mezgilindegi tabıǵat qubylystaryn ata?
- qar, burshaq, qyraý, muz.
- Suraq qoıaıyq, qaı sóz tabyna jatady?
- Durys aıtasyńdar, ne? suraǵyna jaýap bergendikten zat esimge jatady.
Oqýlyqpen jumys: «Bul ne?» oıyny.
Sýrettegi ańnyń terisi asa baǵaly, sý ótkizbeıdi. Terisinen baǵaly bórik, jyly ton, kıimge jaǵa jasaıdy. Kóbine sýda tirshilik etedi.
381 – jattyǵý. Mátindi oqyp, ne?, neler? suraǵyna jaýap beretin zat esimderdi tap. Alǵashqy jáne sońǵy sóılemdi kóshirip jazý. Mátinge at qoıý.
Qundyz.
Qundyz – ǵajap qyzyq ań. Ol jýan aǵashtardy jyǵady. Ózderine keremet úıshikter jasaıdy. Qundyzdyń terisi asa baǵaly.
Sergitý sáti:
«Óz ıesin tap» oıyny. Qıma qaǵazdaǵy sózderdi suraqtarǵa sáıkes qaltashyqqa salady.
Áýen oınap turady. Ár oqýshynyń shapshańdyǵyn, bilimdiligin anyqtaý.
Kim? -------- Kimder? ----- Ne? ------ Neler?
Dáriger ---- uldar ------ aına ------ gúlder
383 - jattyǵý. «Sheberler» oıyny. Sýrettegi zattardy kimder paıdalanady? Sender ózderińdi sol zatty paıdalanýshy retinde, zattyń ataýyn qatystyryp sóılem qurańdar. Zattyń aty qulaqqa qalaı estilip tur? Sózderdiń aıtylýy men jazylýyn salystyr.
Burǵu – Burǵy, Súrgú – Súrgi, Sharǵy
Úndestik zańy ilgerindi yqpal.
384 - jattyǵý. «Bilimdiler» oıyny.
Oqy, ár juptaǵy sózderge suraq qoı. Suraqtyń ár túrli qoıylý sebebin dálelde.
Aǵash – aǵashtar ------------- qyz – qyzdar
Perde – perdeler --------- muǵalim – muǵalimder
Búrkit - búrkitter ---------- satýshy - satýshylar
Sabaqty bekitý:
«Sóz oıla, tez oıla» oıyny. Ereje suraý.
Úıge tapsyrma: 382 - jattyǵý, ereje jattaý.
Baǵalaý
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.