InfoHub Logo

Macherata ýnıversıteti. Ýnıversıtetti ashýǵa papanyń ruqsaty 1290 jyldyń qyrkúıeginde alyndy. Macherata qalasynda (Italıa) ornalasqan. Qazir munda 9,8 myń stýdent bilim alýda.

 

Koımbra ýnıversıteti – Portýgalıadaǵy kóne ýnıversıtet. Ýnıversıtetti ashýǵa papanyń ruqsaty 1920 jyly tamyzda alynǵan. Koımbra qalasynda ornalasqan. Qazir munda 40,5 myń stýdent, magıstrant pen aspıranttar oqıdy.

 

Valádolıd ýnıversıteti. 1241 jyly Valádolıdti qazirde joq bolyp ketken Palensıa qalasyna kóshirý kezinde turǵyzylǵan. Eki qala da Ispanıanyń shekarasynda ornalasqan. Qazir Valádolıd ýnıversıtetinde 24,7 myń adam oqıdy.

 

Sıena ýnıversıteti. 1240 jyly Italıanyń Sıena qalasynda turǵyzylǵan. Qazir munda 17,3 myń stýdent oqıdy.

 

Frıdrıh İİ atyndaǵy Neapol ýnıversıteti. 1224 jyly 5 maýsymda Frıdrıh İİ patshanyń dáýirinde Sısılıa patshalyǵynyń bilim ordasy retinde turǵyzylǵan. Neapol qalasynda (Italıa) ornalasqan. Qazir munda 80 myń stýdent oqıdy.

 

Padýıa ýnıversıteti. Italıanyń Padýıa qalasynda 1222 jyly turǵyzylǵan. Qazir munda 118,6 myń stýdent, magıstrant pen aspırant oqıdy.

 

Salamanka ýnıversıteti – Ispanıanyń eń kóne ýnıversıteti. 1218 jyly negizin qalaǵan. Qazir munda 31,6 myń adam oqıdy.

 

Kembrıdj ýnıversıteti. Ýnıversıtet Kembrıdjde (Anglıa) 1209 jyly oksfordtyq stýdenttiń, qalanyń bir turǵynyn óltirgeni úshin Oksfordtan ketýge májbúr bolǵan ǵalymdarmen turǵyzyldy. Qazir munda 37 myń adam oqıdy. Kembrıdj ýnıversıteti álemniń úzdik ýnıversıtetter reıtıńinde 5-shi orynda jáne eýropalyq ýnıversıtterdiń ishinde 1-shi orynda. 
Urany - Hinc lucem et pocula sacra (lat. Bul orynnan biz aǵartý men qundy bilim alamyz).

 

Oksford ýnıversıteti. Álemdegi aǵylshyntildi kóne ýnıversıtetterdiń biri sanalady, sonymen qatar Ulybrıtanıadaǵy eń kóne ýnıversıtet. Ýnıversıtettiń naqty qashan turǵyzyla bastaǵana belgisiz, onda tipti 1096 jyly sabaq ótken degen dálelder bar. Ýnıversıtet Oksford qalasynda ornalasqan, qazir onda 44 myńnan astam adam (stýdentter, magıstranttar men aspıranttar) oqıdy. 
Ýnıversıtettiń urany - Dominus Illuminatio Mea (latynshadan aýdarǵanda Qudaı – aǵartýshym meniń). Álemniń úzdik ýnıversıtetteri reıtıńinde 9-shy orynda.

 

Bolon ýnıversıteti. 1088 jyly negizi qalanǵan. Bul Italıanyń jáne Eýropanyń eń kóne ýnıversıteti. Qazir munda 77,6 myń stýdent oqıdy.

 

---