InfoHub Logo

(hıkaıat)

Ýaqytqa moıynsunbaıtyn asqan sulý, ıa qaharly patsha, ıa degdar danyshpan bolmaıdy.

Aqshanyń sońyna sham alyp túsip túptiń-túbinde «bar adam» atanýǵa bolar; jaratqan ıe boıyńa darytqan daryndy úzbeı jetildirip, beınetke batyp, ataqtylarǵa salysyp júrip atyndy shyǵarýǵa bolar; kóńiliń aýǵan sulýdyń sońynan qalmaı qoısań-kúnderdiń-kúni álgi urǵashyǵa qushaǵyń tolar; qarajatyń jetip jatsa, jaqsy emshi tapsań-saýshylyqty túzetip alýǵa bolar. Dúnıede aqshamen, ataqpen, baq-dáýletpen satyp alýǵa, ornyn toltyrýǵa bolmaıtyn jalǵyz nárse bar, ol-ýaqyt.

Sol ýaqyt-shirkinmen saıysqa túsken astrofızık Aıtýar Maǵzumulynyń júregi búgin, tún ortasynda oqystan syr berdi. Ia qysyp, ıa shanshyp aýyrmaıdy. Aýa jetpeı tunshyǵyp bara jatqan sekildi me, qaı-qaıdaǵy qubyjyq kózine elestep, saǵym bop kele qalatyndaı ma, júrek soǵysy jıilep... sýyq ter shylqyp aǵyp... qınalǵan soń...ezi esepte turatyn Prezıdenttik emdeý Ortalyǵynan jedel járdem dárigerin shaqyrtty.

Jetip kelgen bilgish dáriger qan qysymyn ólshep, júrek soǵysyn tyńdap otyrdy-otyrdy da basyn shaıqady. Qalyń kitabyn ashyp qarady. «Sizdiń júrek soǵysyńyzda sáıkessizdik bar, aýrýhanaǵa alyp ketemiz», — dedi. Basy bir qısaısa-qulamaı tynbaıtyn naǵyz qyrsyqtyń ózi eken. «Aý, kúni erteń úlken ǵylymı sımpozıýmda sóıleıtin sózim bar»... «Aý, kókeshim, tura qal!.. Sársenbi kúni Prezıdenttiń qabyldaýyna jazylyp qoıǵam, ondaǵylar: «Sizdi úlken kisi saǵat 15.00-de qabyldaıdy, ázirlenińiz, tezirek ne másele kóteretinińiz jóninde túıindeme jazyp ótkizińiz!.. — degen», endi júrek yrǵaǵy buzylǵan eken dep jyl boıyna saryla kútken mártebeli ushyrasýdy keıinge ysyra almaımyn ǵoı, kókeshim!...»

Qaýyn bas, osylaı kelip súzilip qaraǵany-aq kisiniń óńmeninen etkizip jiberetin qarasur qaıystaı dáriger muny tóseginen julqa kóterip kıindire bastady. Báıek bolyp júgirip jetken kútýshi qyzǵa myna jaqtan zildeı etip daýystaıdy. «Kisini ishi bosaǵan qaptaı qylmaı, býyp-túıip jeńil kıindirińiz... as-aýqattyń qajeti joq... qoltyǵynan demeńiz!.. úndemeńiz!..» — dep dedektetip, ıkemdep ala jónelgeni. Endigi ashshylysatyn adamym osynaý qaýyn bas bolsyn dep bul kókeń ishteı zyǵyrdany qaınap kijinedi-aı.

«Sizdiń saýshylyǵyńyz úshin biz jaýap beremiz, Aıtýar Maǵzumuly, búlk etpeńiz, esh saspańyz».

«Aý, aptanyń aıaǵynda Londonǵa, Kembrıdj ýnıversıtetinde baıandama jasaýǵa shaqyrý kútip otyrǵam, habar kelse, shabadandy jınastyrý ǵana qalǵan».

«Esh saspańyz, búlk etpeńiz!... Jeńil máshınege minińiz!»

Sonymen emdeý Ortalyǵynyń sańǵyraǵan sary qyshtan órip, túnikesin aq qańyltyrmen japqan, kúnshyǵys alapty túgel alyp jatqan aýrýhanasynan bir-aq shyqty. Jalǵyz kisilik palataǵa jatqan. Aıaq asty túkti kilem, aspaly sham, keń ekrandy teledıdar, aýa rettegish, salqyndatqysh, tońazytqysh, janǵa qajettiniń bári bar. Aq tósekke kósile ketip, aspaly shamǵa qarap jatyp oıǵa shomady, tań bozy bilinip qalǵan ba, kóshe jaryǵy bersin-bersin óshe bastady. Medbıkeniń aıaq tyqyry estiledi. Álgi qaýyn basqa sózi ótpegenge Aıtýar ishteı yzaly áli.

«Qyrsyqqanda qymyran irıdi degenniń keri osy. Myna aq halattylar áýleti endi tutymynan esh shyǵarmaıdy, janalǵysh ázireıli perishtesine uqsap, tóńirektegeni tóńirektegen. Kembrıdj ýnıversıtetine ázirlegen baıandamasy aǵylshyn tiline aýdarylyp, kompúterge terilip, qaltasyna dısket bolyp túskeli qashan! Qara qurdymnyń taqaýda tabylǵan formýlasy ol — daǵy dıskette. Endi kelip mynalar aq tósekten turyp ketpe, tyrp etpe, jazý jazba!.. Úlken kisiniń qabyldaýyna esh asyqpa! — deıdi-áı»...

«Júrek soǵysyńyzda sáıkessizdik bar!»

«Oı, bar bol, bar bolǵyrym!.. júre-bara sáıkestendirip alarmyz. Eń táýir dári-dármegińdi sal, qoly jeńil medbıkeni jetkiz!... Sársenbiniń sátti kúnine deıin aıaǵyma mineıin!..»

Qaýyn bas, túsi sýyq, kórinen turyp ketken arýaq sekildi jedel járdem dárigeri munyń sózine kelgende-kıiz qulaq, kóp nárseni qalyń qaǵazyna uzaq shuqylap jazyp, osyndaǵy qıqymdaı kóp dárigerdiń birine tapsyryp, pápkesin qoltyqtap ol-daǵy sytylyp joǵalady. Aıtýar keń palatada óz oıyna ózi kómilip jalǵyz qalady.

Esik tyqyldady. Aıtýar jastyqtan basyn kóterip aldy. Talshybyqtaı buralǵan boıjetken sypaıy syzylyp ishke enip keledi. «Emdeýshi dárigerińiz bolamyn, taqaýda Almatydan aýysyp keldim, aty-jónim Dosova Ásem»,-dep tanystyrdy ózin. Úni rúmke soǵystyrǵandaı syńǵyrlap estildi. İshki álemi qyz únin estigende kádimgideı jylyp qaldy.

Kózi aqyq tasyn qondyrǵan tanadaı móldirep, kirpigi qımyldap súzilip qaraǵany-aq kisini arbap alatyndaı. Kúlimsirep sóılegen kezde tanaýy jelpildep, qulyndaı typyrshyp, bir ornynda tura almaıdy. Júzi tis tıgen kezde appaq súti shyǵatynshirep pisken aport almadaı. Jańa súttene bastaǵan júgeri sobyǵy sekildi, kisiniń janaryn magnıtshe tartyp, ýyljyp, ishińdi maı ishkendeı eljiretip jiberetini keremet endi! «Asyl qazyna salǵan qumyra ǵoı mynaý, — dep oılaǵan Aıtýar,-átteń... átteń... sendeı asyldy abaılap ustasa ǵoı! Qosaǵyń ózińdi erkek kindikten qyzǵanyp júrip, qum salǵan qumyradaı ǵyp, ár nársege bir uryp, aqyrynda qıratyp túkke alǵysyz etip tynbasa jarar edi-aý!».

— Kúıeý bala bar ma, qaraǵym?

Boıjetken janaryn mólt etkizip tómen saldy, qudaı biledi, qumyra ishi shaıqaldy.

— Ony neǵylasyz, aǵaı.

— Bile júreıik degenim ǵoı.

— Basym bos. Júregińizdi tyńdap jibereıin, — deı salyp, jalma-jan fenandoskopty keýde tusyna, arqasyna qoıyp aınaldyryp tyń tyńdaǵan syńaıly. Bes tal kekil shashy kóz aldyna túsip, álgi saýaldan ishteı sekem alyp, boıjetken óz-ózinen shyndap sasyp, oıyn bir núktege jınaı almaı qysylǵanyn sezdi. Lám dep úndemeıdi. Syr bermeıdi. «Qumyra tasqa túsip shaǵylmasa qanekeı», — dep tiledi Aıtýar. Óz oıymen ózi alysyp jatyp, dáriger boıjetkenniń qalaı bir izben syzyp shyǵyp ketkenin bilmepti. O, qudanyń qudireti degen!

Sol eki arada medbıke jetip kep: «Ehokardıogramma aspabyna aparamyn, arba alǵyzaıyn ba, álde aıaǵyńyzben júrip barasyz ba»,-dedi. Aıtýar namazsham kóleńkesindeı solbyraıyp, uzaryp turǵan medbıkeniń júzine ańtaryla qaraıdy. «Arba alǵyzaıyn ba, álde júrip barasyz ba?».. «Óz aıaǵymmen baramyn», — dedi Aıtýar. Sóıtti de shıyrshyqtap esilgen jibek jipteı pisende, pysyq qyzdyń sońynan jaılap basyp ilesti. Júrek tyńdaıtyn bilgishter tómende, birinshi qabatta, solǵa burylǵan jerde eken. İshke enip sheshindi. Aq suryp shymyldyq dir ete túsip: «Enińiz, sáki ústine shalqańyzdan jatyńyz!»-dedi manaǵy Ásem boıjetkenniń tanys úni. Uzyn sáki ústine sýlatyp salyp úıirsektep, ıkemdep alyp barady. Súırik saýsaq júrek tusyna sýly maqtany lyp-lyp júrgizip, jalańash keýdege rezeńke tútik túımesin syrt-syrt qondyryp shyqty. Átir ıisti tynys alǵany sezildi.

— Sabyr saqtańyz!

— Qyz kórsem júregi qurǵyr atqaqtap ketetin ádeti.

— Shynymen solaı sekildi, mana álgide júrek soǵysyńyz basqa edi, endi múlde basqasha, túsinbedim, qyzyq eken...

Ásem boıjetken kardıograf tetigin iske qosty. Dabyl dóńgelegi syr, dir etip jyljyp jóneldi. Súti shyqqan aport almasy ıilip kep tóbesine tónedi. Janaryn jýmady. O, toba degen! Júrek soǵysy kardıograf aspabynan kádýilgi qalpynan on, júz ese kúsheıip estildi.

Julqyna, bulqyna soqqan tirshilik ıesiniń dybysy tar bólmeni jańǵyrtyp jiberdi. Endi birde dıirmen tasynyń zyr aınalǵan saryny sekildi. Shýyldaǵan qan aǵysy ózen qulamasyna keledi. Keleside gúr-gúr etken doly úndi ashýly jolbarys dybysyna uqsap ketedi. Keýde toryn buzyp shyǵyp, bostandyqqa, uly dalaǵa yrǵyp jónelgisi bar ma, kim biledi. Sheri, muńy, ýaıymy osylaısha dúrliktirip, dúrildep keýdeni uryp mazalaǵany mazalaǵan. Keýdesin jaılap alǵan munshalyq uly dúbirdi alǵash estýi!

Keýde qýysynda esh damylsyz julqynyp týlap jatqan shirkindi tyńdaǵan saıyn qaıdaǵy-jaıdaǵy oıǵa tizgin beredi.

Dúleı júrektiń jumysy esh tolassyz, ári tym qaýyrt. Kúndiz-túni, jyldar boıy bir páske kidirmeı, damyl tappaı tirshilik ıesine jaratqan ıeniń pármenin jetkizip álek. Sabyla jortqan uly joryq sarbazyna uqsaıdy. Sabyla jelip kúndi batyrady, tańdy atyrady. Qaltyldaǵan qyl kópirdiń ústimen júrip kele jatqan darshydaı. Múlt ketse — shyńyraýǵa taıyp qulardaı, máńgilikke iz-tússiz joǵalardaı. Lúpil qaqqan uly joryq ıesiniń dúbirine qulaq salyp qaıdaǵy-jaıdaǵy oı keshedi sabazyń. Ehokardıograf úni kúsheıgen ústine kúsheıip barady. Tóbeden dúrligip nóser kóship jatqandaı ǵoı.

Keýde qýysyndaǵy judyryqtaı bulshyq et-tirshilik ıesi uly qudiret!

Sol qudiretke laıyqty ómir súrip júrmiz be? Maqsattyń mejesi qandaı? Álde ishkenge, jegenge, kúlgenge, lázzat oıynyna, dáýlet jıǵanǵa máz bolyp ýaqytty tekke ótkizip júrmiz be? Iman atty ystyq sezimge, yntyq lebizge jete aldyq pa? Álde ómir súrgenniń jobasy osy ǵoı dep aıdalaǵa tekke laǵyp júrmiz be? Tarazynyń aldyndaǵy ant mezgilge, jaratqan ıege amanatyn qaıtaryp bererde — júrek basyna shúkirshilik sezimi tolady ma? Myń saýalǵa — bir jaýap. Et júrektiń jaýaby: lúp-lúp, dúrs-dúrs, lúp-lúp...dúrs-dúrs!.. ózinen-ózi til bitip sóılep jónelgen dúldúl sheshen sekildi.

Júrek: sharshamaıtyn shaıtan emespin. Kóktegi jaratqan ıe men jerdegi tirshilik ıesiniń jalǵastyrar antenasy, sezim symy, uıat qyzyly bolamyn.

Aıtýar: tirshilik kózi óziń endeshe!

Júrek: jandy týǵyzǵan jaratqan ıe judyryqtaı pármenime senip: «Jannyń qaby bol!» dep tapsyryp ketken. Áıtse de jerdegi pendeler-sender — ózimdi dúnıeniń kúnási, lasy, ıtyrǵyljyń, urys-kerisi, yzasy, nalasy, jalasy lastaıdy ǵoı dep taza ustaýdyń ornyna-qulsha jumsap qadirimdi ketirdińder!

Aıtýar: kóktegi qudirettiń kózi ekenińdi bilmedik qoı! Adamshylyqty myna pendeler aıdaladan izdep alaqtaı, jalaqtaı bergenshe-aınalyp kep ózińe júginsekshi, jaryqtyq! Dúm-dúnıe álemindegi úzilissiz uly yrǵaq pen óz qımylyńnyń arasynda janǵa sezilmeıtin uıqas, unasym, jarasym bar degeni ras shyǵar.

Júrek: shyndyǵy sol!

Aıtýar: ulylyq pen pendeshilik qatar ezińde. Dúnıeni búlinýden, azǵyndaýdan saqtaıtyn shyndyqty ózińnen izdesek adaspaıtyn shyǵarmyz.

Júrek: ustaz sózi esińde me? «Aýrý júrek aqyryn soǵady jaı, óz dertin tyǵyp ishke, bildire almaı; Keıde ystyq taǵy da qan basady, keıde bir sát tunshyǵar ún shyǵarmaı» Júrekti tyńdap tálim alyp, úırenetin ýaqyt jetti emes pe, pendeler-aý!

Aıtýar: apyrmaı, bir mınót bir kisiniń ómirine uqsas degen ras eken-aý.

Júrek: dúnıedegi eń qymbat qazyna — ýaqyt. Sol ýaqyttyń parqyn, narqyn sezine túsý úshin biz beısharadan jamanshylyq — qara qurdym izdep júrsiz be, álde jaryq sáýle túsirip jaqsylyq izdep júrsiz be, sony baǵymdap, ólshep-piship alǵanyńyz jón áýeli.

Aıtýar: sonda ómirden aldamshy bola almaısyń, ol bildirmeı urlamaq qyzyǵyńdy degen ustaz sózi rasqa shyqty.

Júrek: qaıǵy kelse-qarsy tur, qulaı berme; qyzyq kelse-qyzyqpa, ońǵaqqa erme. Jalǵany joq bir táńirim, keńshilik qyl, degen ustaz sózin kúbirleı qaıtalap, álem keńistigine, uly garmonıaǵa meniń kózimmen úńile tús, pendem!

Aıtýar: quldyq urdym ózińe!

Osy mezet — ehokardıogramma aspabyn qalt jibermeı qadaǵalap, lúpil qaqqan júrek únin, táńir pármenin qaǵaz taspaǵa jazyp ap turǵan Ásem dáriger munyń, keıipkerimizdiń júzine úńildi. «Óz-ózinen kúbirlep sóılep jatqany nesi» dep oılaǵan bolýy kerek. Janary móldiredi. Erini ýyljyp pisken shıedeı úzilip, eze tistegennen qany shyǵa úlbirep, jáýdiregennen jáýdirep tóbesine tóne túsedi. Lebinen jyly jaýyn jupary esedi. Qarap jatyp eltip qaldy.

Sulý bıkesh sybyrlaı til qatty. Áýelgide ne dep turǵanyn estimeı, qan qysymynan qulaǵy qurǵyr birde ashylyp, keıde kıiz qulaq bop bitelip, ersi ańtarylǵany. Jany shyrqyrap súmek bop terlep qysylǵany. Qulaǵy páske dyńyldap ashylǵany, estigen sózi:

— Júrek soǵysyńyz durystaldy. Álgide ǵoı atsha týlap qaradaı shoshytqan.

Aıtýar tap osy jańa ǵana óz júregimen ezi ishteı shúıirkeleskenin búgip qaldy. Syryn aıta berýdi yńǵaısyz sezindi. Taǵy úndemeı jata almady. Úzilip pisken aport almadaı sóli syrtyna tepken kórikti boıjetkenniń qıylyp qaraǵany-aq ishin órtep alaı-túleı etkeni.

— Óz júregimdi ózim tyńdap bir jasap qaldym. Myna tepsingen tegeýrinmen áli biraz is tyndyratyn sekildimin!

Boıjetken syńq etip kúldi. Betiniń sút shuqyry oıyldy. Ehokardıogramma tetigin syrt óshirdi. Bólmeni jaılaǵan lúpildegen, dúrsildegen dybys, ensiz tar aryqqa sımaı ytyrylǵan taý sýyndaı qan aǵysy sap tıyldy. Qarakóleńke bólmeni salbyraǵan tynyshtyq basty. Dáriger boıjetken dirildegen qobaljyńqy únmen sózin sabaqtady.

— Alys galaktıkadan dybys tartqan qabyldaǵysh sekildi júregińiz, aǵataı.

«Aǵataı» degen sózdi tosyn daýys yrǵaǵyna salyp, qubyltyp aıtqany. Diril aralas pa, qoıý muń bar ma, kim bilgen. Áıteýir buryn-sońdy estip bilmegen tosyn sóz syrly áýendeı sezilgeni. Boıjetken júrek soǵysy jazylǵan ashshy ishekteı shubalǵan qaǵazdy kótere ustap úńile qaraıdy, ıroglıf oqyǵan bitikshi ǵulamaǵa keledi. Óz oıymen ózi áýre.

— Qaıran qalamyn! Sizdiń júrek jazbańyz eshkimniń júrek soǵysyna uqsamaıdy. Aıǵa shapshyp atqaqtap turady-daǵy bir páske yrǵaǵy báseńsip nasharlap qalady. Aıaq astynan úrkek asaýdaı typyrshyp shyǵa keledi. Qalyby joq. Qan qysymy jasyńyzǵa saı emes. Qapelimde júz jasaǵan kárige uqsap jer baýyrlap báseńsip qalady. Túsinbedim. Uly yrǵaqpen jalǵasa, úndese soqqan biz bilmeıtin syr bar ma deýim sodan...

Aıtýar dáriger boljamyna qapelimde ne desin. Keýdesin kóterip, sákiden sypyrylyp túsip, kıine bastady. Qaı-qaıdaǵy tosyn oı ıektedi. Tájirıbeli dáriger tegin aıtpaıdy. Asaý júrektiń qalyby ózgergen, júrek qaby ulǵaıǵan, alys álemdik garmonıadan syr tartatyn lokator ustaǵysh antenaǵa uqsap, áldebir tosyn kúsh, syrttaǵy yqpalǵa úreıdi alyp ishteı baǵynǵany baǵynǵan.

Dáriger boıjetken jibek perdeni syr ashyp jiberdi. Kún nury kirsiz áınekten laq ete quıyldy. Janary qaryǵyp kibirtiktep qaldy. Urǵashy boıynda kisini shyrmap, matap alatyn magnıt órisi bar ma, Aıtýar kibirtik qaǵyp óz-ózinen ketkisi kelmeı tosylǵany.

— Júre berýińizge bolady, profesordyń pikirin qosa jazyp jetkizip beremiz.

— Úniń káýsar tolqynyndaı sonshalyq taza, júziń hat jazatyn appaq qaǵaz, ózindeı perishteni alǵash kórýim.

— Áldekim sezip qalar...

— Imandaı shynym, myna aǵańnyń júregin mana antenaǵa teńegen óziń emes pe ediń. Sol antena qabyldaǵan áser-sezimdi aıtamyn!

— Shynymen be? — dep dáriger qyz janaryn keń ashyp burylyp qarady. Áppaq júzine alaý júgirip, eki betiniń sút shuqyry taǵy oıyldy, tańdanǵany syńaıy keremet endi.

— Búgin úıyqtaı almaıtyn shyǵarmyn. Kóp uzamaı aýrýhanadan shyǵamyn. Shyǵar aldynda taǵy tekserip kórmeısiń be? Nendeı minez ben sezimdi qabyldaǵanyn anyqtap bileıik, qaraqat kózim!..

Ańyryp qarap qalǵan dáriger boıjetken esin endi jıǵandaı bolyp, kózine qulaǵan ulpa shashyn súırik saýsaǵymen lyp serpe tarap, eńsesin tiktedi. Esikke jylystady. Esik syrtynan aıaq dybysyn estip elikshe eleńdedi.

— Tekseremiz.

— Júregimmen tildestirgenińe rahmet, qalqam.

— Aǵataı, — dedi Ásem boıjetken áldebir qupıany jetkizgisi kelgen syńaımen, syńq etken synyq úni oqys shyqty. Uzyn kirpigin jıi qaǵyp, ári qysylyp, ári asyǵyp: — Sizdiń júregińiz erkińizden tys syrtqy dúnıemen, ózge álemmen baılanysatyn sekildi, alys-alys jer-jıhanmen tildese me-aý... Qudaıym-aı! Qalaı aıtsam eken, áıteýir abaı bolyńyz! Júrek álemińiz oqylmaǵan qıyn kitap sekildi...

Myna sózdi estigen Aıtýar aýyr júk arqalaǵan kisige uqsap, dáriger boıjetkenmen qosh aıtysyp, bólmeden teńselip shyqty. Esik syrtynda bulardyń sózine qulaq tósep turǵan dáriger jigitpen soqtyǵysyp qaldy. Álgi qyzaraqtap keshirim suraıdy kelip. Ekinshi qabattaǵy bólmesine kóterilmeı, búıirdegi jarma esikti ashyp, syrtqa sytyldy. Tas alańshada dán shoqyǵan sýyq torǵaıǵa nazar jyǵyp páske kidirdi. Aspannyń shyraıy ashyq. Álgi boı-basyn zil tartqyzǵan magnıt órisi, qyz áseri birsin-birsin boıyn bosata bastaǵan sekildi.

«Dýalap qoıdy» degen osyndaı-aq bolar, sirá, dep oılady. Tabıǵat — ana myna pendesiniń basyna nendeı náýbet tóndirgeli, teksergeli dát qyldy deseńshi, bári-bári bir alladan.

2

Aıtýar aýrýhana terezesinen syrtqa kóz salǵan. Aspan irimtiktenip alasaryp ketipti. Sáýir aıynyń ortasy bolsa da kók kóterilgen joq. Bıyl qys ári qarly, ári yzǵarly bop uzaqqa sozyldy, toń jibimeı, tal aǵashtyń usqyny salbyrańqy. Áınekti ashyp jiberip tańǵy samaldy qunyǵa jutty. Keýdesine qorǵasyn quıǵandaı zil tartqanyn sezdi.

«Árbir tańǵa qýan, ol saǵan keıde qýanysh, keıde renish ákelýi múmkin, áıtse de teńselgen kóńil qaıyǵyńnan bir pás eńse kóterip, jaratqan ıeniń saǵan syılaǵan jáne bir kúnine rızashylyǵyńdy bildir», — degen ákesiniń sózi qulaǵynda qalypty. Dúnıede myń-mıllıon halyq bar. Sonyń bári tań jaryǵymen tóseginen patsha bolyp turyp, kúnkóris qamymen kún eńkeıgenshe qybyrlaǵan tirshiliktiń qulyna aınalady. Bireý buıyrǵan yrzyǵymdy taýyp jesem, joqqa mázir, barǵa qanaǵat dep belin búgedi; kelesi shyqqan taýym budan da bıik bolsa dep, bireýdiń basynan attap, bireýdi baspaldaq qylyp, alysyp-julysyp óńmendep bıikke órmeleıdi; úshinshi — osy istep júrgen qylyǵymmen patshanyń nazaryna iliksem deıdi; tórtinshi-jaratqan ıeniń quzyryna shalynsam deıdi; myń-mıllıon pendeniń umtylǵan mejesi, shyǵar taýy da myń-mıllıon, birin-biri esh qaıtalamaıdy. Áıtse de keýdedegi tátti jandy — Allanyń amanatyn ózine qaıtarar kezde o, jaratqan ıe, alaryńdy-qınamaı al!., dep táýbalaıtyny beker emes.

«Qınalý» degennen shyǵady.

Ózi biletin úlken gazettiń bas redaktory qatty aýyryp tósek tartyp jatyp qaldy degendi esitip, «kóńilin surap qaıtaıyn»,-dep, issapardan orala salyp aýrýhanaǵa kelgen. «Beti beri qaramaıtyn bolǵan soń úıine shyǵardyq», — desti aq halattylar áýleti. Aıandap, kóńil jyqpas joldasynyń úıine burylǵan, bas suqqan. Aýyz úıden janary gúp bop isip ketken joldasynyń zaıyby esik ashty. Saýsaǵymen erinin kóldeneń basyp: «Álgide ǵana tynyshtaldy», — dedi. Eki búktelip otyryp jasyn syǵyp eńkildep kep jylaǵany. «Jarqynym-aý, ne bop qaldy, dári kerek pe, álde emshilik kómek qajet pe?» — dep bul kókeń jigi-japar, tegi shoshyp qaldy. Jaılap basyp aıaq kıimin sheship, as úıge ozdy. Úı ıesi-kelinshek usynǵan oryndyqqa tize búkti. Kelinshektiń ıyǵy kópke deıin basylmaı selkildedi, álden ýaqytta baryp tilge keldi. «Bilmeımin... bilip, bilmeı istegen kúnási kóp pe, álde jaratqan ıeniń tiri jazasy ma jibergen, baýyry ekeýmiz túnimen aýrýmen alysyp shyqtyq. Aıtatyny: — «Ólmeýim kerek!... jazylmaıtyn daýasy joq dertke qalaısha tap boldym!.. Áli jaspyn, áli kórgenimnen kórmegenim kóp, ólgim kelmeıdi!..» — dep tún ishinde tóseginen atqyp turyp, esikke júgirip, dalaǵa qashyp, esimizdi shyǵardy ábden»...

Myna sózdi estigen Aıtýar qaradaı túrshikti. Aıyqpas dertke tap bolǵan joldasyn sumdyq aıady. Tún ishinde, mynadaı asyl jıhaz tirelgen aıpara úıde, sulý jarynyń janynda qulyn daýsy quraqqa shyǵyp, «ólmeýim kerek!» — dep túsi sýyq ajaldan úrkip, esi shyǵa esikke júgirgen joldasynyń jandalbasa áreketin oısha elestetti. «O paqyrdyń osynshalyq qınalǵany nesi» dep ishteı shimirikti.

«Endeshe tynyshtyǵyn buzbaıyn, ókshe izimmen aınalyp keri qaıtaıyn», — dedi Aıtýar. Kóńilin surap janyn qınamaıyn. Onsyz da allanyń pármenine moıynsunbaı jatqan paqyrdy qalaı jubatpaqpyn degen oımen ishki bólmege enbeı, kelgen izimmen keri shyǵyp qaıtyp ketti. Tý syrtynan sharasy shúpildegen jasqa toly kelinshektiń qos janaryn sezdi. Sol joldasy kózi jumylǵansha qasyna taqaǵan kisilerge aryz aıtyp, eńirep: «Ólmeýim kerek!» — dep arpalysyp ótipti desedi.

Shyraıy ashyq, mańdaıy jarqyraǵan appaq tańdy qup alyp ishteı shúkirshilik etti.

Yqtımal shyndyqqa salystyrý arqyly kóz jetkizemiz.

Taqaýda Japonıaǵa, Nagoıa qalasyndaǵy halyqaralyq kórmege qatysyp, issapardan oralǵan. Astanadan kóterilgen alyp ushaq jolaı Seýlge qonyp, kúnshyǵys eline deıin jeti saǵat ushty. Dóńgelengen dúnıeni ozyq tehnologıa, aqparattyq jańalyǵymen tańqaldyra túsip órkenıettiń kósh basynda buldyrap uzap bara jatqan kúnshyǵys eliniń — qorǵasyn qosyp órgen qamshynyń ózegindeı salmaqty salt-dástúri óz aldyna bir tóbe, qıyr daladan kelgen qazaqtarǵa áıteýir bir nársesi oısyrap jetpeı turǵandaı sezilgeni. Dybystyń jyldamdyǵyna parapar, atqan oqsha sorǵyǵan poezyna enedi. Tóbeleri vagonnyń tóbesine tıip, ıa jazylyp otyra almaı, ıa eki aıaqty erkinshe kósile almaı, tarshylyqqa túskeni. Yǵysqan halyqpen ilese enip qonaq úıine jaıǵasqan. Jýynatyn sýy mınótpen aǵady. Mezgilinde beti-qoldy shaıyp úlgerýge umtylasyń. Jeldetkishi azon aralas teńiz aýasyn kúnige eki jarym saǵatqa úrleıdi. Ájethanaǵa enseń — sanaýly mınóttiń ishinde shyǵyp ish bosatyp úlgerýiń qajet. Bes kún júrgen saparynda bir túıir nan jemedi. Ylǵı teńiz ósimdigi, teńiz jándigi jylbysqylanyp aldynan shyǵady. O, toba degen! Aıaǵyńdy sozsań-tapshanǵa tirelip, túregelseń-tóbeń ustynǵa tıip tegi qysylǵan kezde... kóz aldyńa qazaqtyń qıyr dalasy, ýaqytqa syımaıtyn júris-turysy, aqshamen, aqymen ólshenbeıtin kóldeı dastarqany elestegeni. Bir aı júrseń, eki aı júrseń esh túgesilmeıtin, ushy-qıyry kóz jetkisiz uly keńistik perzenti-dalapyqtyń peıilin de jaratqan ıe keńge salyp dalıtqan eken-aý dep oılady!

«Ýaı, jaratqan ıe, ash qylsań-ash bolaıyn, azapqa tússem — azaptanaıyn, jalǵyz suraıtynym: peıilimdi tarylta kórme!» — dep otyrýshy edi júz jasaǵan Jámıla sheshesi. Aıtýar aıtsa-sheshe sóziniń mánisin jańa túsinip otyr. Jastaıynan kitapty kóp oqydy. 12 ǵasyrdyń aıaǵynda Mervten Pekınge jolaýshylap etken qytaı kezbesi Chan Chýn: dúnıede qonaq kelse — qýanatyn, meımanyna qolyndaǵy baryn usynatyn, jambasaqy almaıtyn halyqty kórgenim osy dep jazypty. Marko Polo ıen dalanyń sheti-shegine jete almaı ábden tıtyqtaǵan kezde... kerýenniń túıesi shógip, ógizi shólden qatalap ólip, kózine ajal elestegende... dalalyqtar kelip aýzyna sý tamyzǵanyn tamsana táptishteıdi. Vatıkan kezbesi Plano Karpını jazady: jer shetine jetemiz dep sińirimizdi sozyp, ózegimiz talǵanda as-sýyn aldymyzǵa tartty, qonalqyǵa qonýǵa pursat suraǵanda — jambasymyzǵa jumsaq tósegin saldy. Kóligimiz turalap qalǵanda astymyzǵa bir-bir sáıgúligin syılady... munyń bári sý tegin. Kezbeni aqy-pulsyz sý tegin kútken halyqty kórgenimiz osy dep tamsana jazady... kózin jumyp, aýzyn ashyp qaıran qalady... ákemizdiń úıinde búıtip erkelemeýshi edik dep jer álemge ańyz qylady-áı! Osydan kelip «nege bulaı» degen saýal kóldeneńdeıdi.

18-ǵasyrdyń aıaǵynda Orynbordan Buharǵa qazaq dalasynyń ústinen basyp sapar shekken aǵylshyn monahy Djon Kestler: dalalyqtarǵa orys rýbli, shved krony, nemis markasy, aǵylshyn fýnt sterlıńi júrmeıdi eken, olarǵa júretin-peıil ǵana, peıilińiz ashyq, nıetińiz taza bolsa-dalalyqtar kúndeı jarqyrap tórine shyǵarady, al tymyrsyq las oıdan aryla qoımaǵan kisige kirpideı jıyrylady eken dep tógildiredi. Keıipkerimiz Aıtýar qazaq dalasyn kezip, azdy-kópti iz qaldyrǵan nesheme kezbeniń kitabyn paraqtady, qoljazbasyn súzdi, ǵasyrlar tereńine úńildi. «Osy daladan opa tappadyq, ıt qýǵandaı bezdirdi», — degen bir aýyz sóz oqyǵan joq. Kerisinshe: bal tatyǵan qymyzyn, jýsan ıisi ańqyǵan shubatyn ishtik, domalap jastyq, jaıylyp tósek bolǵan qonaqjaılyǵyna talyp jyǵyldyq, eń ǵanıbeti-peıiline bergen halyq eken; Aı!.. eki jalǵanda tóri de, kóri de tarylmaı óterine bas tigemiz deıdi álgi aǵylshyn monaǵy ári sýretshisi. «Kýálik beremin» demeıdi, «bas tigemin» deıdi. O zamanda jalǵan sóılep, ótirik kýálik bergen kisiniń basyn alatyn bolǵan ǵoı. Jer álemdi jaıaý-jalpy aralaǵan jatjerliktiń «bas tigemin» dep jazýynyń astarynda úlken mán jatyr... Alys qıyr, qus qanaty talatyn sheksizdik, tereń aspan, árádik kókjıekten túıdektelip sorasy aǵyp jetetin nóser bulty, jaz jaılaýǵa údere kóshken aýyl jurtynda qalǵan qaraýyly-balbal tastar; osy dala úshin jan berip, jan alǵan batyrlardan qalǵan myqtyń úıi — oba tastar, saǵanalar; qara kúzde qystaýǵa qulaǵan tórt túlik maldyń kóptiginen — qaraǵan kisi kózine, beıne, sary dalanyń ózi jer baýyrlap jyljyp kele jatqandaı kóriner edi. Keńdik! Sol keńdikke keýde kere tynystap, alshaq adymdap... nesibesin mol qamtyp... bıik oılap... kósile jatyp... qalyń uıyqtap... álemdik garmonıanyń aıanyn júrekpen sezip... daýystap amandasyp... kisiniń júzine tiktep qarap... ǵumyr keshken myna dalalyqtar máńgi ólmeıdi! İlgergi tileýi, úmiti esh úzilmeıdi.

Kisiniń peıili qandaı bolsa-soǵan laıyq yrzyq-nesibe beredi. Jol qandaı bolsa-soǵan laıyq jolaýshy júredi. Halyq qandaı bolsa-Alla taǵala soǵan laıyq patsha beredi.

Dalalyqtardyń tegin adam emestigin joǵarydaǵy kezbeler men monahtar ǵana aıtty deımisiń?! Abaı aqyn 1886 jyly baıaǵydan bergi bıler men qazylar iske asyryp kelgen «Jeti jarǵy» zańyna shuqynyp otyryp biraz ózgeris engizedi. Qun óndirý men jesir daýyn elep-ekshep jón-jobaǵa keltirgendeı bolyp edi. Qaýyrsyn qalamyn syrǵytyp kep qazaqtyń qonaqkáde saltyna kelgende kidirip qalady. Uly ustaz eriksiz: «Apyrmaý! — deıdi qatty keıigen qalyppen, — kezdeısoq kelip túsken qonaqty qudaıyńdaı jaqsylap kútpediń dep aıypqa jyqqan zań dúnıede jalǵyz qazaqta shyǵar! Dalalyqtarǵa jazylǵan zańnyń baptary zildeı, moıynǵa baılaǵan qorǵasyn zákir ispetti. Sol zańdy bylaıǵy tirshilikke kóshirip kózge elestetip kórelikshi.

Sharýaqor qazaq terbelip aqqan darıa jıeginde qosyn tigip qaıyq aýzynda otyrady. Kúzdiń qabaǵy salyńqy, súmetilgen súmelek jaýyny erteden qara keshke esh tolastamaı súmekteıdi kelip. Ia arǵy jaǵaǵa, ıa bergi jaǵaǵa ótýge bel buǵan jolaýshynyń aıaǵy basylyp bolmaıdy. Bireýi namazsham kóleńkesine ilesip, qaıyqqa otyryp álgide qarasy batsa, súmelekshe súmetilip tún jarymy aýa taǵy bir toby kelip jetedi. Sý otyn byqsyp óship kózdi ashytady. Qara qazandaǵy bylamyq otbasyndaǵy qaradomalaqqa ázer jetedi. Jýannyń jińishkerip, jińishkeniń úzilgeli turǵan ýaǵynda, tún ishinde, súmelekke malmandaı sý bolyp, qaıyq kútken jolaýshylar súmetilip kirip kele jatady. Jalǵyz emes, eki-úsheý.

— Qudaıy qonaqpyz!» — deıdi álgiler esikti serpip ashyp enip kele jatyp.

— Qudaıy qonaq bolsań — joǵary shyq, tún ishinde mazdatyp jaǵatyn otyn-sý, mal aıaǵy alys, qazandaǵy bıdaı bylamyqqa aýyz bylǵaısyńdar», — dep otaǵasy syryn jasyrmaıdy.

Álgiler shıdem shekpeniniń sýyn sorǵalatyp, kerege basyna iledi, saptamasyn yńqyldap otyryp ázer sheshedi. «Árirek yǵys-aı!»-dep balalardy úrkitip jiberip, tórge jaıǵasady. Alaqanyn tósep otqa jylynady. Otaǵasy jón suraıdy.

«Qaı el bolasyzdar, tanymadyq qoı!» — deıdi.

Túngi jolaýshylar túnerip qabaǵyn esh ashpaıdy.

— Tómengi jaqtyń qańlysymyz, bazarshylap baramyz, jańa álgide arǵy jaǵaǵa ótkizetin qaıyqqa úlgere almaı qaldyq, erteńgi qaıyqty kútemiz, qaıyq aýzynda otyrǵan soń — qazaqtyń enshisi bólinbegen qonaqasysy osy úıden de tabylar dep úıilip túse qaldyq, otaǵasy».

Myna sózdi estigen otaǵasy qarap otyryp qysylady. Ásirese «qudaıy qonaqpyz» degenderi qaradaı óltirip barady.

— Nesine jasyraıyn, meımandar, qaımana qazaqty kútip alardaı jón-joba biletin orta sharýanyń adamy edim. Kúnara, tipti apta saıyn qaıyq kútken kisiler úıime dúmep kelip úıilip jatyp, «qudaıy qonaqpyz» dep ábden tıtyǵymyzǵa jetti. Búırek maıy bútin jalǵyz eshkini keshe kelgen qonaqtarǵa soıdyq, endi sonyń jetim laǵyn pyshaqqa ilmesek — ózge soıatyn eshteńemiz bolmaı tur, pirádarlar!»

Túnerip, túsin jylytpaı otyrǵan qaıyq kútýshiler tegi shalqaıady, naqa osynaý úıge ótkizip qoıǵan qaryzy hám amanaty bar sekildi. Birazdasyn baryp qaıyq kútkenderdiń úlkeni tilge keledi.

«Qudaıy qonaqpyz» dep kelgen qazaqty qudaıyńdaı kút degen saltymyz bar emes pe. Jerge qarap kúńirene bergenshe álgi tiske basaryńdy soı, eń bolmasa uıqy shaqyrar bolsyn!»

Amal joq, otaǵasy irgedegi shoshalaǵa baryp, ishinde enesin izdep bezildep turǵan laqty pyshaqqa iledi. Áıeli baıǵus qoldy-aıaqqa turmaı tompańdaı júgirip l akty múshelep buzyp qazanǵa salady. Qaıyq kútkender odan-budan áńgime qozǵap otyryp lak etiniń pisýin kútedi. Aqyry sarǵaıa kútken tabaq ta keledi. Kúzdiń súmelegine ushyrap sýsoqty bolǵan qandylar laq shirkinniń etin jep, súıegin mújip, jiligin kemirip, sorpasyn iship, tań aldynda uıqyǵa bas qoıady. Ertesine... qaıyqqa otyryp jónelip ketpeıdi... jolaı, jolaıryqta otyrǵan aýyl bıine soǵady, juqalap, yńyrsyp otyryp sóz byqsytady.

— Osy eldi baıaǵyda qoqannan qorǵap mert bolǵan Qaraman batyrdyń tuqymy edik, darıanyń arǵy betindegi qalaǵa bazarshylap baramyz... keshe túnde... adasyp júrip... áne bir qaıyq aýzynda shoshaıyp otyrǵan jolym úıge «qudaıy qonaqpyz» dep túsip edik... otaǵasy baqyrtyp laq soıdy, eti shıkileý boldy ma? İshimizdi alyp ketti... ońbaı júdedik!.. óstip qazaqtyń qonaq kútý rásimin aıaqasty qyldyq»-de-e-e-ep móńirep sóıleıdi. Myna sózdi estigen aýyl bıi shoq basqandaı shoshyp túsedi, ernindegi nasybaıyn jutyp qoıady.

— Ol kim-áı! Rýymyzdyń súıegine ońbastaı ǵyp tańba salǵan? .. ákelińder aldyma súırep! — dep pármen beredi. Aýyldyń eki ıyǵyn julyp jep júrgen alarman, shabarman, atarman jigitteri qoısyn ba, álgi qaıyq aýzynda otyrǵan beıshara otaǵasyny dedektetip jelkelep jetkizedi. Aýyl bıi qaradaı shatynap sóıleıdi.

— Qudaıy qonaqqa laq soıǵandy qaı atańnan kórip ediń? Joq bolsa-kórshińe júgir, qaryzǵa al, myna Qaraman batyrdyń urpaqtary súıegimizge min sap otyr, sarańsyń, qonaq kútýdi bilmeısiń, sart bop ketkensiń dep, endi neǵylamyz, pádárińe nálet-aý!»

— Aqsaqal, kúzden beri bes-alty tuıaqty qaıyq kútkender jep bitirdi, úıimde únem joq, bar bolyp, bermeı qalsam-aıyp ózimde, joqqa júırik jetpeı qor qyldy ǵoı, aqsaqal-aý!» — dep otaǵasy judyryǵymen mandaıyn toqpaqtap ókire jylaıdy.

— Kún keshkirip qalar, jolymyzdan qalmaıyq, jónimizdi tabaıyq», — dep qańlylar shapanyn qaǵyp, sýsyp ketýge aınalady. Aýyl bıi qyran qussha sańqyldaıdy.

— Myna qudaıy qonaqtaryńnyń qaıtar jolyna bir-bir shapan ázirle, jerden qazsań da taýyp ákelip qoıyńdy soı... «jazdym-jańyldym» dep qonaqasy berip kútip, bas mújitip, ıyǵyna shapan jaýyp shyǵaryp salasyń. Aıypqa keskenim osy!..»

— Áb-bárekeldi, bıiniń sózi-sóz-aq eken, bul qońyrattardyń eli-el-aq eken! Qaıtar jolda, pálen kúni qaıyq aýzyndaǵy jolym úıge túsip, qonaqasysyn jep, shapanymyzdy kıip attanarmyz!.. alla razy bolsyn, áb-bárekelde-e-e-e!» — dep qańlylardyń qarasy uzaı beredi.

Mańdaıyn toqpaqtap boı-boı bolyp úgitilip otyrǵan qaıyq aýzyndaǵy otaǵasy: «Bıdiń pármenin qalaı oryndaımyn?».. qyr sońymnan kóleńkeshe ilesip qalmaı qoıǵan kedeılikten qaıtip qutylamyn?.. álgi qańlylardyń bas-basyna shapandy qaıdan tabamyn-aı?» — dep jer tirep eńirep otyryp qalady... «Qonaqty-qudaıyńdaı syıla, qudaıy qonaqtyń nesibesi egiz jaratylǵan» degen sóz sodan qalǵan... Myna kópti, osynaý oqıǵany, kúzdiń súmelegi sekildi surqaı sýretti kóz aldyna keltirip elestetip otyrǵan Abaı aqynnyń daýysy eriksiz shyǵyp ketedi.

— Bul bolmaıdy! — deıdi, ýaı, páli-aı, jón, josyq, salt, dástúr degenniń ulyǵy, uıatsyzy bolady osyndaı, bıler — dala sýdıasy, aıtty-bitti, úkimi talqyǵa túspeıdi, áıtse de beıshara qazaqty túp etekten ustap keri tartatyn dástúrdiń tozyǵyn silkip tastap, salt-sananyń ozyǵyn alsaq bolmas pa!» Osyny aıtqan Abaı aqyn qaýyrsyn qalamyn sýsyldatyp, jádıtshe jazýdy marjandaı tizip, álgi jarǵydaǵy bapty qaıta jazyp shyǵady. Tómendegishe tógildiredi.

«Qaıyq aýzynda, úlken joldyń jıeginde, bazar mańynda otyrǵan qazaqqa «qudaıy qonaqty durystap kútpepsiń» dep salynatyn at, ton aıyp alynyp tastalsyn,» — dep jazdy, kókirek kózi oıaý aqyn — ózimen tustas, ózinen júz jyl keıingi keletin qazaqtyń jaıyn oılap. Qazaq tórt myń jyldan beri nesheme urpaq aýyssa-daǵy qonaqtan peıilin tartpaǵan. Kókirek kózin, alaqanyn qýshıtpaǵan. Dalasy keńniń-peıili keń, dastarqany keńniń-nesibesi egiz dep; ózge jurt oı baqsa-bul qoı baǵyp, ózge el esigine qulyp salsa — bul jippen baılap, kóńildiń kórkin oılap, dombyrasyn kúılep, sóz saýyp alshań basyp júre beripti ǵoı!

Osy qazaqty qaıtsem jurt qatary el etemin dep úńile oılanǵan Abaı qaýyrsyn qalamyn ólerinen az kún buryn qaıta ustaǵan kórinedi. Kóz jumar kezinde basynda bolǵan Fabıthan molda solaı dep jazady. Qatyrma tor kóz dápterge túsken sóz tómendegishe. «Tóńkerilip qubylǵan jurt-bir saǵym, jalyǵý bar, shalqý bar, ish pysý bar, ar men uıat oılanbaı-tán asyrap, erteńi joq, búginge bolǵan qumar; ańqaý, albyrt, sengish, kórseqyzar qazaǵyn bylaıǵy zamanda saǵymsha qubylmaı, búginge ǵana máz bolmaı, erteńgi kúndi oılańdar» dep ýaǵyz aıtyp, ýaı, páli-aı! .. «aýrý júrek aqyryn soǵady jaı», — degen qalpynda qan qysymy kóterilip, júrek qaby jarylyp baqı jalǵanǵa jónelip júre beripti. Qaýyrsyn qalamy saýsaǵynyń arasynan sýsyp túsipti. Bıdaı qýyryp, úgip, jasaǵan qońyr sıa tizesiniń basyna tógilipti. Fabıthan molda jańa álgide ǵana, sonadaı jerde dáret alyp otyrǵanda Abaı úıiniń syrtyna sary saǵymǵa oranyp kelip kóldeneńdeı kidirgen, tizgin-júgeni túrýli, ústinde ıesi joq aqboz atty kórgen edi.

Kórgen boıda júregi atqaqtaı soǵyp, jamanshylyqty sezgen. «Myna ıesiz aqboz attyń oıqastaýy tegin emes, Abaı aǵanyń janyn alyp kel dep jibergen jaratqan ıeniń elshisi bolmasyn», — dep úıge qaraı týra kelip júgirgen. Kıiz úıdiń túsirýli shypta esigin serpip ashqan. Bir kebisi syrtta qalyp, kelesi kebisi ishke domalap, entigip «allalap, tobalap» jetkeni sol-ustazynyń sýyp bara jatqan, bir jambastap qulaı jyǵylǵan denesin qushaqtaı ókiripti. «Aǵeke-e-em-oı-ı-ı-ı! Bizdi tastap qaıda ketip barasyń, aǵa-ke-em-oı-ı-ı!» — dep zarlaǵan úni jaılaý ústin jelpip, eldi úrpıtipti. «Aǵa-eke-em-oı-ı», — degen Ǵabıthan moldanyń ájeptarqy úni áli kúnge sary dalany kúńirentip jer álemdi kóshirip júrgenge uqsaıdy.

Kúni keshe bastan keshken oqıǵany esine aldy... Japonıanyń Nagoıa qalasynan sharshap oralǵan Aıtýar ásheıinde basy jastyqqa tıse qor ete qalatyn ádetinen jańylyp, arǵy-bergini oılap, tún jarymy aýǵansha kirpigine shóp tirelgendeı kózi ilinbeı qor boldy ǵoı.

Astana tórindegi dalanyń keńdigin oılady, ultynyń kól darıadaı peıilin tarazylady, uly ustazdyń óler aldynda ósıet qyp jazyp qaldyrǵan bes-alty aýyz eleń jolyn kúbirlep qaıtalady.

Turyp kep, terezeni ashyp edi. Qys yzǵary qaıta qoımaǵan ba, denesi tońazydy. «Mazańyz bolmaı ketti ǵoı, aýyryp júrsiz be?» — dep kórshi bólmede qus uıqy bop jatqan kútýshi qyz sybyrlady. «Álde japon sulýlary kóz aldyńyzǵa elestep eske tústi me?» «Qaıdaǵy sulý!.. qaıdaǵy kúnshyǵys eli!.. ushyrasqan, jolbasshylyq etken kileń boıy tapal, búırek bet, támpish tanaý, kekilin qıǵan, qysyq kóz bıkeshter. Astananyń arýlary olardy oı jaǵynan da, boı jaǵynan da on orap alady! Qany taza arǵymaq jylqydaı aıaq tastaǵany, myqyn oınatqany — kózdi arbaǵan tiri jaza». Osyny aıtyp kútýshi qyzdyń qyzǵanysh sezimin seıiltkisi keldi. Áıtse de: «Tún ishinde kútýshi qyzben yzǵysyp jatqanym jón be, báribir tereń túsinbeıdi», — dep, sózin juptady. Terezeni jaýyp jatyp: «Júregim ablyǵyp esh basylmaıdy, erteńgisin dáriger shaqyraıyqshy», — degen.

Júregi qurǵyr buryn munsha atqaqtap aýzyna tyǵylmaýshy edi.

Ertemen, tań bozy beline shaqyrǵan dáriger kóshpeli kardıogram qobdıshasyn qoltyqtap ala kelipti. Qasynda aq úrpek taýyq balapanyndaı orys qyzy bar. Sulata jatqyzyp, júrek soǵysyn tyńdaǵan, onymen koımaı kardıogram lentasyna jazyp alǵan jazýdy oqyp qaýyn bas dáriger biraz oılanyp basyn shaıqady. Kózildirigin alyp súrtkishtep álektendi.

— Stranno! — dedi.

— Ne bolsa da ashyǵyn aıtyp óltirseńshi, — degen Aıtýardy, tósekte sulap jatqan úlken ǵulama jigitti jańa kórgendeı oqtaýly kózimen ata qarady, qaýynǵa uqsas basyn shaıqady.

— Stranno... mundaı... tap bulaısha dúrlikken júrek soǵysyn alǵash ushyratýym.

Jedel járdem dárigerin keıinshe surap bildi, esimi Ospan eken, sózin saǵyzsha sozyp, turdy-turdy da, «aýrýhanaǵa alyp ketemiz», — dep shuǵyl sheshim qabyldady. «Aý, kókeshim, tura qal julmalamaı, dári berip, eptep kórip... qoltyǵymnan demegeniń — jetedi, jumysym shashtan asady, qanshama qaǵazǵa qol qoıýym kerek. Sheteldik is sapardyń esebin jazyp ótkizgenim jon». «Bul sózge qulaq asatyn «stranno» joq!.. qaýyndaı basyn shaıqaı-shaıqaı Aıtýardy jedel kıindirdi, qoltyǵynan demep, syrtqa, tómengi qabatqa jeteledi.

«Stranno» jigit sol jetelegennen mol jetelep ákelip qala tórindegi óńireıgen Prezıdenttik emdeý Ortalyǵyna bir-aq túsirdi. Jeke bólmege jatqyzyp, aq halattylar áýletiniń qolyna tapsyrdy. «Esh aıamańdar, talapaıyn shyǵaryp tekserińder!.. mundaı júrek soǵysyn estisem qulaǵym tas kereń bolsyn!» — dedi Ospan esimdi jedel járdem dárigeri.

Túptep oılasa «stranno!» degen sózdi qaıtalaǵysh Ospan myna jatqan óziniń mańdaıyna jazylǵan elesi, dvoınıgi, sýret-sulbasy sekildi elestegeni.

Dúnıede bári bir-birimen baılanysty, ár adam álemdik garmonıanyń bólshegi. Bólshekten birlik quralady.

Bir kisi ıa oqystan opat bolsa, ıa uly garmonıaǵa nuqsan keletindeı áreket jasasa-yrǵaq buzylady. Ózgeshe polústen erekshe qozǵalys bastalmaq. Kóp kisi sebepti syrttan izdeıdi, óz ishine úńilmeıdi.

Astrofızık Aıtýar Maǵzumuly aq tósekte kósilip jatyp oı ishinen oı teredi. Dostyq -dostyq shaqyrady, jaqsylyq-jaqsylyqqa aparady, árbir adamdy atom dep alatyn bolsaq, ol da ózinshe tartylys kúshine, magnıt órisine baǵynady. Ózi quralpy attas molekýlalar izdeıdi. İzdep júrip ıa sorǵa bastaıtyn, ıa qýanyshqa keneltetin aıryqsha tartylysqa túsedi: adamnyń damyl tappaıtyny-ózi quralpy molekýla izdegennen. Muny qazaqy tilmen aıtsaq: baqytqa aparar jol dep ataıdy.

Baqyt degen bireý úshin úlken laýazym, ádemi kelinshek, ońdy-soldy jumsaıtyn mol-mol aqsha. Kelesige kúni boıǵy súrkil beınetten keıin, oshaǵynyń basyna kelip súrine jetip, bala-shaǵasynyń qasynda jastyqqa shyntaqtaı jatyp ystyq-ystyq shaı ishý ǵana. Degdar sofynyń baqyty-paıǵambar ǵaleıkssalamnyń shapaǵaty sińgen Mekkege jetip minájat qylý. Jas sulý úshin tun tósegine kómilip, esten tanyp, qushtarlyq qushaǵyna jyǵylý, lázzat oıynyn oınaý. Qazbager ǵalymnyń túsine kiretin kemel shaǵy-obalar men molalardy qazyp júrip taǵy bir Altyn adamǵa kezigý. Myń san adamnyń baqytqa aparar súrleýi de myń san túrli. Shetsiz, sheksiz dúnıeniń sheńberinen shyǵyp, jaıbaraqat kóńil kónshitip, jettim... boldym...toıdym... mise tuttym... deıtin kisini ushyratý qıyn, shóp arasynan ıne izdegendeı tekke túgesiletin áreket.

Sonda munyń júregin asaý atsha týlatyp, jón-josyqsyz yrǵaq, uıqasqa salyp alyp bara jatqan ne pále bul?! Kózin súzip qaraǵany-aq kisini tirideı óltiretin baıaǵy ehokardıogrammaǵa salǵan sulý boıjetken kelip, qan qysymyn ólshedi, o jer, bu jerin jyly alaqanymen sıpalap shuqylap kórdi. Aıtýar myna móldiregen dárigerdi aınaǵa uqsatty. Ushyrasqan kisiniń arǵy-bergisi, ne aıtqaly turǵany, qýanǵany, renjigeni tunyq kól betindeı juqa qabaǵyna shaǵylyp, túgel kórinedi eken. Oıy ornyqpaı turǵanyn bilip qoıdy minezdi boıjetken.

— Astrologıaǵa, juldyznamaǵa senesiz be? — dedi syńq etken sypaıy únmen, — búgin kún sáýlesi quıyn bop uıtqydy degendi estigem, júregińizge sol áser etpese — nege bulaı yrǵaǵynan jańylǵanyn bilmedim, túsinbedim.

— Tósegimnen turǵyzyp osynda ákelip salǵan dvoınık-dárigerim Ospan: «stranno, stranno», — deýmen ol ketti, sonda qalaı, júrek-meniki emes, ıa attyń, ıa qasqyrdyń júregin almastyryp alǵan bop shyǵam ba aıaq astynan?

— Kúnniń uıtqýy basylǵan soń bári ornyna keledi, ýaıym etpeńiz.

— Kúni qurǵyr basylar-aý, ózińdeı móldiregen qyzdy kórsem degbirim qalmaı, qoıanshyǵy ustaǵan dertti kisige uqsaımyn!

— Qashannan beri solaısyz, — dedi boıjetken kózin tóńkerip, syńq etip.

— Itim bilip pe. Keshe ǵana Japonıadan issapardan tıtyqtap oralǵam. Kúnshyǵys elinde kóripkel, dýakesh, áýlıe-ámbıler basymdy dýalap jiberdi me deıin desem — barǵannan tentirep, poezdan poezǵa minip, quıryǵymyz qonys tappaı, bir úzim tiske basar nan tappaı, ashqursaq bolyp oralǵanymyz keshe.

— Geıshaǵa massaj jasatyp úlgerdińiz be?

«Myna aına — boıjetken qaıdaǵy-jaıdaǵy nanym, senimge jetelep alyp bara jatqan joq pa osy, sózin ıip keltirýi ersi, jan dúnıemdi kezbedeı erkin aralap seıildeýi jaman» dep ishteı qaýip oılaǵan.

— Geısha qyzmetin kórdińiz be?

— Árıne kórdim!.. Kúnshyǵys eline kúnde soǵyp júrgen joqpyz. Bilegin jylansha ıip quıǵan kók shaıyn ishtik, kómeıden syzyltyp salǵan ánin estidik, azdap qol-aıaǵymyzdy sozyp siresip qalǵan sarysýdy úzgeni esimde...

lázzat oıynyn oınaýǵa baǵasy ýdaı qymbat, jalynyp-jalpaıyp, «belsiz edim» dep ázer qutylǵam...

Dáriger boıjetken kúlgen joq, maıda jymıdy. «Solaı bolǵanyn mana alǵash tildeskende-aq sezgem», — dedi.

Móldirep, kózin súzip qaraǵany-aq ishin órtep barady. Saýsaǵyna saýsaǵyn tıgizip edi, tartyp almady. Úkishe úrpıip tura berdi. Osy mezet esik tyqyldap artynsha: «Stranno-stranno», — dep bólmege entigip alqyn-julqyn Ospan endi. Ózine, aıaq astynan júzi qyzaryp órtenip shyǵa kelgen boıjetken dárigerge kezekpe-kezek ańyraıyp qaraıdy kelip. «Keshirersizder!.. Mana aıtýdy umytyp ketippin, esime jańa tústi, bul pasıenttiń júrek soǵysy jylqyǵa keledi. Ákem at ustaıtyn atbegi edi, ermek úshin stýdent kezimde, sol attyń alqymyna basymdy qoıyp júregin tyńdaýshy edim», — deıdi Ospan dáriger. «Stranno!» Bul sózdi qasyndaǵy ýyljyp pisken úrpıip turǵan boıjetkenge qaratyp aıtty.

«Geısha qyzdyń dýasynan aman sekildi... Kún sáýlesiniń quıyny janap ótti me! Álde, myna Ospan daýdyraq aıtqandaı jylqynyń júregi abaısyzda almasyp ketti me!? Qudaıym-aý, osy men ne dep sandyraqtap kettim»... dep bet-júzi sharaınadan aýmaıtyn ádemi boıjetken aspabyn jedel jınap, bólmeden ata jóneldi. Sońynan esik sart jabyldy. Myna kóz aldynda qoıylyp jatqan qıyn spektáklge qarap, qaıran qalyp, ańyraıyp turǵan Ospan dáriger yrjıyp kep kúledi. «Aǵasy, oqys kirip kelgenime aıyp etpeńiz! Qaıdan bileıin, bulaı bolaryn»,-deıdi tanaýynyń astynan mińgir etip. «Bul ózi oıda joq oqys oqıǵa! Aıyp etpeńiz endi! Stýdent kezimde attyń júregin tyńdap tańdanyp júrgen beıbaq basym... qaıdan bileıin... oıyma oralǵan jaıdy aıtyp shyǵa qoıaıyn dep aıaq astynan kirip kelippin...» dep mińgir etip, shegine basyp, bólmeden shyǵyp izi suıyldy.

Aıtýar Maǵzumuly qaıran.

Osyndaı da oıda joq oqıǵalar bolady eken-aý bul fánıde dep aq jaımaly tósegine sylq qulady. Aıaǵyn sozyp kósilip jata ketti. Basyna kelgen áýelgi oı keńdik týraly edi. «Keńdigińnen aıyra kórme, jabbar ıem», dep ishteı bas ıege eljireı táýbalady.

3

Júrek bekerge týlamapty. Aýrýdyń «sebebin tappaı qoımaımyz» desip, Bas dáriger zamanyna saı jetilgen san túrli aspap arqalaǵan mamannyń basyn qurap konsılıým... keńes... máslıhat... dóńgelek ústel degendi topyrlatty-aı kelip. Ózi de sharshady, ózgeniń de silesin qatyrdy.

Mynaý degen bilgish maman: «Osylaı bolar», — dese, bul joba kelesi mamannyń oıymen úılespeı, ol-daǵy basy qısaıyp basqa jaqqa qulamaı tynbaıdy. Kelesi kezektegi qalyń sómkeli kardıolog profesor dóńgelek ústelde kósile sóılep jurtty qaradaı esinen tandyrdy. Ol az bolǵandaı-aq jınalystan soń bul jatqan palataǵa bultsha túıilip enip, basyna kelip, tize búgip kózildirigin tóndire kıip, kóp qaǵazdyń ishinen aıtýy joq asyl zat izdegendeı sarǵaıyp ketken dápterin shyǵaryp, uly emshilerden dáıek pen dálel oqydy. Baıaǵy júrek soǵysyn jazyp alǵan Ásem dáriger: «Bul júrektiń kosmostyq uly garmonıamen baılanysy bar, dúnıe ózgerse-júrek te ózgeredi», — dep sóz qozǵasa boldy, álgi sómkeli profesor qalshyldap-dirildep shyǵa keledi. «Mıstıka mıyma kirmeıdi!.. zalaldy sýsyn, zárli sharapty kóp ishken, aqyrynda óstip tyrapaı asqan», — dep óre túregeldi. «Endeshe kúnige las sý iship, shańǵa, tútinge shashalyp júrgen Temirtaý domnashylary nege aýyryp domalap jatpaıdy», — dep qasarysady Ásem sulý. Daý órship, qyrǵıqabaq órti tutanady.

— Bári jaratqan ıeden, bireýdi sopaq, kelesini tompaq etip jaratqan da bir alla! Bul jigitimiz urǵashynyń sońynan kóp súmeńdep, kúnáǵa belsheden batqan!

— Ony qaıdan bilesiz? — dep shyrt synady Ásem.

— Nege bilmeımin? Meniń biletinim kóp, — deıdi tas keneshe qadalǵan jerinen qan alǵan kelesi saqaldy ekolog profesor.

Konsılıým-dóńgelek ústelge emshilikpen aınalysyp júrgen ekolog dindar profesordy qıylyp otyryp shaqyrǵan bolatyn.

— Kisiniń syrtynan ǵaıbat aıtý kúnániń aýyry, — deıdi Ásem.

— Omaı degen! Aıtsam-shyndyqty kózge shuqyp aıtamyn. «Oınasqor» degenim — jigittiń janary tanasha jarqyrap esh ornynda turmaıdy-áı.Osyndaǵy qyz-kelinshek mańaıyna magnıtshe tartylady. Myna jasqa deıin erkekqos, kisikıik bolyp neǵyp júr endeshe! Bul jigit týraly ósek sózdi kóp estımin. Til-aýyzym tasqa. Aspan álemine tereńdep úńile bergenshe-jerge, aıaǵynyń astyna qarap otbasyn qurap alsa ǵoı... musylman tynysh, kápir toq bolar edi.

Az aıt, kóp aıt, endigi bir jobada shetkerileý otyrǵan Ospan dáriger shyǵady tilin tóseı sóılep.

— Ekolog dindar profesordyń sózi jobaǵa keledi. Áıtse de bul pasıenttiń júregi oń jaǵyna qaraı aýysyp bitken. Bálkim, jatyrda áýel basta qos uryq qatar jetilip, kele-kele biri ekinshisin jep joıyp jibergen bolar. Saqaldy ekolog dindar profesordyń aıtqany bir jobaǵa soǵady ma, qalaı.

— «Saqaldy» emes, kádimgi «ekolog profesor», — kádimgi tabıǵat-ananyń nasharlap adam aǵzasyna keri eser etip jatqanyn zerttegen ǵalym, — dep Baıpatshaev túzetý jasady.

— Dopler effektisine salyp teksersek qaıtedi, profesor-eke?

— Sen nemene, «saqaldy, saqaldy» dep ózimdi keketip kemsitesiz, jigitim! Álgi aıtqan Doplerińdi de alla taǵala jaratqan. Myna qasqa bas qalyń sómkeli kardıolog profesor dúnıeniń tarylǵanyn naryq zańyna tirep birdemeni qurastyryp jaza salǵan. Tilin tósep sóılegen seni de alla jaratqan!

Ásem arý ústelge eńsesin salyp, alaqanymen bir páske qulaǵyn basyp oı ishinen oı tergen. «Ýaqyt keıde-jubanysh, keıde-jendet. Qalaı ustaý kisiniń ózine baılanysty. Qarteıip óletinder sanaýly ǵana, kóp adam ózi jasaǵan kúná, júrekke túsirgen salmaq, ishki janǵan otynan opat bolyp jatady. Ózińniń áldekimnen bıik, aqyldy ekenińdi seziný — kemeldenýdiń basy. Minez-qynaptaǵy qylysh, ıa kisiniń basyna is túskende, ıa qatty qınalǵan kezde jalańashtanady. Ózim osy kúnderi ústimdegi lypamdy sypyryp jalańashtanyp júrgen sekildimin, kim kóringen úńilip kep qaraıdy. Dárigerler kóp qaraǵan saıyn — ımenýdi, uıatty jerimdi jasyrýdy umytyp ketetin aýrý sekildimin. O, qudanyń qudireti!» Qulaǵynan qos alaqanyn alyp, mańaıyna kóz salyp qaraǵan edi. Myna jurt qalaı-qalaı desteleıdi deseńshi! Dóńgelek ústelge aıtysýǵa bas quraǵan sekildi.

«Mundaı pátýasyz jıynnan bóstegimdi kóterip shyǵyp ketemin. Biriń ólip, biriń qalyńdar», — deıdi ekolog dindar profesor.

— Aý, myrzalar, allanyń sózin aıtyp talasatyn bul dintaný úıirmesi emes qoı. Qysyr sózdi qoıyp, áýeli ana tósek tartyp jatqan azamattyń halin oılaıyq, aqyldasaıyq, myrzalar, — dep Baıpatshaev ústeldi tyqyldatty. Aldyndaǵy qumyradan sý quıyp ishti. Áıtse de aldamshy tynyshtyq kópke sozylmady. Jedel járdem dárigeri Ospan nege ekenin kim bilgen, atynyń basyn Ásem boıjetkenge buryp sóılegeni.

— Aptadaı ýaqyt ótti, naýqastyń dıagnozyn qoıa almaı áli yrǵasyp júrsińder. Shetelden maman kardıolog shaqyraıyq. Ásem qaryndas kózin tóńkerip qaraǵannan ózge óneri qalmapty. Bir amalyn qarastyralyq!

— Meniń kózimde neńiz bar? — dep shart ketti boıjetken.

— Álgi astrofızık aýrýhanaǵa túskeli muqym ózgerdiń, mineziń, júris-turysyń baıaǵy sezimtal sekemshil syrshyl boıjetkenge múlde uqsamaıdy, júz seksen gradýsqa ózgergensiń.

— Myna kisimen bir ujymda isteı almaımyn, — dep Ásem arý betin basyp, jasyn syǵyp otyryp qaldy.

— Dıagnozǵa Dopler áseri dóp keletin sekildi, — deıdi sómkeli kardıolog profesor qaǵazyn sómkesine toǵytyp salyp jatyp,-áıtse de myna saqaldy dindar profesordyń tabany tıgen jerge ekinshileı attap baspaımyn. Dúnıeni alaquıyn qylyp búldirip júrgen osylar, nashar men momynnyń kózine saǵym perdesin tutýdan taıynbaıdy bular. Maımyl-bir zamanda azǵyndaǵan adamzat urpaǵy, jerdiń domalaq bolmaǵy, taýlardyń bult sekildi kóship júrmegi bir alladan dep kóldeı-kóldeı maqala jazatynyn qaıtersiń qarap júrmeı!

— Seniń domalaq basyńa mı ornyna qaǵaz qıqymyn toltyryp qoıǵan jaratqan ıe sol!

— Myrzalar, osy jerden kergilespeı, ashylaspaı bitimge kelip shyǵýǵa bolmas pa! Prezıdenttik emdeý Ortalyǵy degen atymyz bar, kúni erteń Dosaıuly estise shańymyzdy qaǵyp, shómishten, qarjydan qysatynyn esterińizden shyǵarmańyz, myrzalar. Óstip qaltamyz teńgege tolyp, taırańdap, góláıttap júrgenimiz sol kisiniń arqasy!

Joǵarǵy laýazym ıesiniń esimin estigen zıaly qaýym sý sepkendeı basyldy, qaraptan-qarap jaltaqtap qaldy. Shynyn aıtsa, myna úlkendi-kishili bilgishterdiń qaradaı qampıyp óz býyna ózi pisip, qaǵaz jolbarysqa uqsap otyrǵany sol — Ámirshi Dosaıulynyń, myna Baıpatshaevtiń pármeni men ústeliniń arqasy. Solar sheshken qaptyń aýzy keń bolmasa — bul myrzalar múlde báseńsip, kóptiń biri, ánsheıin momynnyń sury bop qalar edi. Biri oıǵa, biri qyrǵa tartyp suńqyldamas edi. Bul shirkinder tús aýa bastalǵan dóńgelek ústel jıynyn-konsılıým keńesin ári ıterip, beri jyǵyp, pátýaǵa kele almaı kúndi eńkeıtti. Yrǵasýmen eki saǵat lezde óte shyqty. Ekolog dindar profesor: «Aýrýdyń tamyryn taǵy birde ustarmyn, quptan namazym qaza bolyp bara jatyr», — dep táspisin shubaltyp syzyp joǵaldy. «Mundaı konsılıýmǵa shaqyrmańdar meni, Dopler áseri mıyna kirip-shyqpaıtyn álgi dindar ekolog ápendimen ákelip yrǵastyryp... mazaq qyldyńdar... qorladyńdar... Prezıdent ákimshiligine áli-aq qulaq qaǵys qylamyn osy oqıǵany», — dep nán sómkeli kardıolog profesor qaǵazyn jınap qaıtýǵa bet aldy. Bas dáriger Baıpatshaevty profesordyń: «Prezıdent ákimshiligine aıtamyn» degen sózi qaradaı úrpıtti... dereý jeńil máshınesin, shoferin shaqyryp alyp ǵalym kisini úıine jetkizip salýǵa permen berdi.

«Máshıne kerek bolsa aıtyp turyńyz, aǵasy!.. Sizdeı ǵalymdy ary-beri tasyǵannyń ózi bizge bıik dáreje», — deıdi qalbań qaǵa járkelenship. «Jaıaý-aq jylystaı beremin, seniń máshıneńe qarap qalǵan kúnim joq, osy kúni kári-jastyń bári meshit jaǵalap, quran qoltyqtaıtyn bolypty. Aý, jetpis jyl boıyna meshitke barmasaq ta jyn-shaıtan bolyp ketkenimiz joq qoı!.. kitap jazdyq, shákirt ustadyq, ǵylymdy ilgerilettik, men bilsem: rýhy álsiz, dúnıege taban tireri joq qýyskeýde adamdar ózderiniń múskin shalajansar halin búrkeý úshin jaratqan ıe jolyna burylady. Sondaǵysy: «kináli biz emes, óstip mıǵula bolyp júrgenimiz, bas dese — qulaqty kórsetkenimiz, bári-bári-bir alladan, sańlaýy bar kisi sekildi edik», dep sebep aıtyp qutylý. Osy kúni kileń jatyp isher jalqaý men kitap ıisin sezbeıtin mıǵula dindar kóbeıdi. Ekologıany zerttep mıy ashyǵan álgi saqaldyny qoıshy, ana joǵarǵy oqýdy úzdik bitirgen Ásemge, orysshany qosyp sóılemese-ishi kebetin jedel járdem dárigerine ne josyq! Omaı degen, saqaldymen aıtysyp otyrýǵa ýaqytym joq, bir gram ýaqytym joq».

«Oı, páli-aı! Bylaı tartsań arba synady, bylaı tartsań ógiz óledi. Myna keýdesine bir-bir ózimshildik qabyn baılap alǵan órkókirek... óktemsigen... ózim bilemder-qyrǵa qaraı móńirep; ana jer álemniń betaldy domalap ketpeı, qalypty yrǵaǵymen dóńgelegen taǵy bir zańyn ashtym dep, saý adamnyń basyna saqına baılap siresken sypaıy astrofızık Aıtýar-oıǵa qaraı meńirep; tegi basymdy qatyrdy. Tozǵan júıkeni tynshytyp, bosaǵan shegesin bekitip alýǵa esh múmkindigi joq. Bylaı qarasań: bildeı bastyq, Prezıdenttik aýrýhanany alaqanynda ustap, buıyrǵan nesibesin bir kisideı terip jep júr, al, ishine úńilip kórseń-jáı ánsheıin «jaý qaı jaǵymnan kelip qalady» dep sybyrlap sóılegen, kúni-túni «osy qyzmetten inshalla taıyp ketpesem ıgi edi» dep, ishi byqsyǵan tútin, syrty bútin «qaǵaz jolbarys ánsheıin. Elden kelgen aǵaıyny: «Bir balamdy qaǵaz jazyp kún kóretin qyzmetke ilindirseıshi», «bir balamdy qala qujatyna tirkeýge qol ushyn berseıshi», — dep aptasyna telefon soǵady, «maqul-maqulmen» sary ezý bolady ábden. Aǵaıyny oıbaılaýmen sharshaıdy. İstemeıin demeıdi, istete almaıdy. Bul kúnginiń adamy-túlkiniń quıryǵy. O zamannyń arystan minez aıbattylary túgesilip quryǵan. Kórmeımisiń — álgi sómkesi salaqtaǵan, túski shaıy men tiske basaryn qaǵazǵa orap ózimen birge alyp júretin, bóten jerden jalǵyz sháshke shaı ishpeıtin, jan balasyna jadyrap otyryp syryn ashpaıtyn, qaǵazbasty, kitap sózi ótip ketken qasqa bas kardıolog profesordyń qaradaı qoqanloqysyn».

«Prezıdent ákimshiligine aryz aıtamyn, toz-tozyńdy shyǵaramyn»deıdi. «Qaraı gór, másele qaıda jatyr. Montanysyp júrgenimen bul shirkinder aıaq astynda buǵynyp jatqan bir-bir bomba, abaılap sóılemeseń — abaısyzda jaryp alasyń!»

Osyny oılap ishinen jıdip otyrǵan ortalyqtyń Bas dárigeri oqys dybystan selk ete tústi. Esik tyqyldady, ashyldy, tabaldyryqtan hatshy qyzdyń sulbasy kólbeń etti.

— Ekolog profesor kirýge ruqsat suraıdy.

— Joq!... qazir apparat bas qosýyna shyǵyp ketýim kerek, bir mınót te ýaqytym joq!.. aıtylar sóz álgide aıtyldy emes pe!.. — dep ornynan ytyryla túregelip, keri burylyp, tórgi demalys bólmesine enip jeńil plashyn alyp, jeńin júre suǵynyp keri burylǵany sol edi. Jyn ba, shaıtan ba, qalaı jylp etip enip úlgergeni belgisiz, álgi saqaldy dinder bólmesiniń ortasynda betpe-bet ushyrasa ketkeni. Shoshyp ketti. Kóz janary shatynap keri shegindi. Álgi ıeginde shoshaıǵan bes tal saqaly bar, jymsıǵan, áıel pishindi ekolog dindar profesor suq saýsaǵyn ernine kóldeneń basyp:

— Úndemeńiz!.. Qupıa kepti sybyrlaǵaly keldim. Demińiz ishińizde bolsyn, ana júrek qaby ózgeshe soqqan ǵalym jigit pen dáriger bıkesh ámpaı sekildi. Men birdeme bilsem lázzat oıynyn oınap úlgergen!

— Ne deıdi!

— Aıqaılamańyz, aptyqpańyz, baseke! Oınap qoımasa da oınap qoıǵaly júr.

— Qudaıdan qoryqpaı qalaı aýzyńyz barady, pirádar? Ásem tańdaǵan teńin taýyp, taqaýda turmys qurǵaly júr, úılený toıyna shaqyrǵan qaǵazy mine jatyr. Kúıeý balanyń jibi túzý, kitap qorǵaǵan, ǵylym jazǵan esi durys kisi. Aıtýar sekildi aspanǵa alaqtaǵan astrofızık emes ol!

— Demińiz ishińizde bol syn. Aıtpady demeńiz. Búgingi jastar lázzat oıynyna shegara, shekteý qoımaıdy. Keleshek kúıeý bala qaıdan bilip jatyr-bolar istiń bolyp qalǵanyn.

— Ne deıd?!

— Álgide siz shyǵyp ketken soń... tamyryn ustap baıqaıynshy dep... aýrýdyń palatasyna enip, dertti jigitti shuqylap qaraı bastaǵam... tamyryn ustaǵam. Dáriger bıkesh enip kózimen bozbalanyń kózin osy-la-a-aı ustaǵan edi. Júrek soǵysy shala búlindi, «oınap qoıdyq!.. oınap qoıdyq!».. dep belgi berdi jigit júregi.

— Ne deıdi! Baryńyz-baryńyz, qarańyzdy batyryńyz!

Bas dáriger naqa sýǵa batyp bara jatqan adamdaı qos qolyn sermelep, ekolog dindardy ıtermelep bólmesinen shyǵaryp jiberdi. Jedel kıinip syrtqa sytyldy. Tabaldyryq túbinen buryla salyp: «Apparat jınalysyna baramyn, búgin kelmeımin», — dedi. Esikti qatty japty. Tómengi qabatqa túsip, uzyn zalmen jedeldete basyp kele jatyp: «Bul dúnıe ne bolyp bara jatyr», — dep oılady, — aýrý, kesel baıaǵy oqyǵan, jattaǵan kitaptaǵydaı emes, myń-mıllıon jyldan bergi ǵylymǵa belgili júrek lúpili múlde ózgergen be... bireý kosmos yrǵaǵynan deıdi... bireý kúnáǵa belsheden batqannan deıdi... kózi bozaryp, aýrýdyń kebin kıip, saýdyń tamaǵyn iship, shirengen, astrofızıktiń júrek tereńine úńilip kór bilgish bolsań!».. Jedel járdem dárigeri betpe-bet ushyrasyp qaldy. Tanaýynyń astynan mińgir etip: «Stranno, — dedi janasa berip-bul pasıenttiń júregi ózgeshe jaratylǵan, baseke!».

— «Ózgeshe jaratylǵany» qalaı?

Asyǵys bolsa da eriksiz kidirdi.

— Ǵalym jigit sábı kezinde.. anasynyń jatyrynda jatqanda... toıys, uryq adam aǵzasyna uqsaǵanda... áýel basta egiz jaratylǵan. Uryq óse kele myqtysy álsizin jep qoıǵan. Egizdiń syńary qalǵan. Baıqaısyz ba, júrek te jurttyki sekildi sol búıirde emes, aýytqyp baryp, baýyrdyń astyna ornaǵan. Kólemi de úlken. Qos júrek óse kele bir júrekke aınalǵan. Metamorfoza! Úrdis, ózgeris, tóńkeris, Bas dáriger myrza!

— Esiń durys pa ózińniń? — dedi Bas dáriger.

— Delquly ǵyp turǵan ózińiz emes pe!

— Delquly bop júrgen ózderiń bet-betińmen aýa jaıylyp, bura tartyp. «Eki júrek kele-kele bir júrekke aınalǵan» degen ne sóz ol? Joǵal.. .jónel... demal!..

Dedi de jedel basyp syrtqa shyqty. Ala bult jelge jaıǵan jańa shaıylǵan kir sekildi.

4

Jeńil máshınege otyrǵanda bildi, qolynan, qoltyǵynan túspeıtin Prezıdenttik emdeý Ortalyǵynyń esebi, keleshegi, baǵdarlamasy salynǵan pápkini umytyp, ústelinde qaldyryp ketipti... qaıtyp barýǵa mursha qaıda... «Ýaqyt tapshy, jyldamdyqqa bas!» — dep pármen jasady. Júıke tamyry shirep buralǵan dombyra ishegindeı me, kóńil qulaǵy burala tússe — dyń etip úzilip ketýi kádik. Máshıneden túskende baıqady-plashynyń jaǵa túımesi úzilipti, jedel basyp, esik qaptalynda turǵan kúzetshige kýáligin kórsete salyp, joǵarǵy qabatqa kóterildi. Entigip qaldy. İs basqarmasy bastyǵynyń kómekshisi esik aýzynan kútip aldy. «Aý, qaıda júrsiz?.. Apparatnyı májilis bastalyp ketti», — dedi, naqa «poezd júrip ketti» degen vokzal kezekshisine uqsap. İshke sumdyq qobaljyp endi. Laýazymdy kisiler basy quralyp, áldebir shuǵyl sharaǵa bas shulǵysa qalypty. Basqarma bastyǵy ala kózimen ata qarady buǵan. Shetki oryndyqqa tize búkkeni sol: «Baıpatshaev myrza, apta buryn aýrýhanaǵa túsken astrofızıktiń dóp dıagnozyn qoıa almaı, em qonbaı jatyr dep estidim be? Úlken kisi surap jatyr. «Dıagnozyn qoıa almaı... taba almaı...» degen ne sóz ol? Túsindirińizshi?» — dep tótesinen keýdesine tiregendeı ǵyp saýal qoıdy. Bastyqtyń murty kózine kirpishe tikireıip turǵandaı kórindi. Bul kókeń seltıip ornynan turegelgen.

— Búgin mártebeli konsılıým shaqyrdyq. Pikir bir arnaǵa toǵyspaı tur, Ámirshi Dosaevıch!

— Túsinip turǵanym joq. Siz osy úlken emdeý Ortalyǵynyń bas dárigerisiz be, álde meshittiń mázini bolyp isteısiz be. Molda, múftı, kóripkel, táýip, balger, baqsy, qumalaqshy, jaýyrynshy degenderdi shaqyryp jınap alyp aqyldasatyn kórinesiz. Sıgnal tústi ústińizden. «Bir arnaǵa toǵyspaı tur» degen ne sóz ol? Álgide aıttym. Naýqastyń halin úlken kisi surady dep. Estip turmysyz? Úlken kisi! Prezıdent! Respýblıkada mańdaıymyzǵa ustaǵan asa daryndy astrofızık, ashqan jańalyǵy Nobeldik syılyqqa usynylyp jatyr. Emdeý Ortalyǵyna pil tússe de kórer kózge kishireıtip...búrgedeı etip... túkke alǵysyz ǵyp... sý aıaǵyn qurdymǵa jiberetinderiń qalaı osy?! Keshegi kúni uly jazýshymyz Áýezovty durystap emdeı almaı, Máskeýge, Kýnsevo aýrýhanasyna jiberdik... álgi aýrýhanada profesor tabylmaǵandaı, pyshaǵy sholtańdaǵan tájirıbesiz jas hırýrg alyp soıdy da tastady; geologıa korııfeıi Sátbaevtiń qalaı dúnıeden ozǵanyn bilesiz be... tymaý ma, qabyný ma, asqynyp júrekke shapqan dep senimsiz dárilerdi ýystap ishkize bergen, gemodezdi shólmektep qýıa túsken... aqyry dári metostazyna ushyrady!.. Keshegi qyzyl bólshevık Smaǵul Sádýaqasov oıda joqta qalaı qaza tapty? Bilesiz be? Bilmeısiz. «İsh súzegi» dep asqazanyna laı sý aıdap qabynyp turǵan soqyr ishegin jarǵan da jibergen! «Al dúnıeniń tolaıym myqty qural-jabdyǵyn ýdaı qymbatqa satyp áperdik, Ortalyqty taǵy bir sondaı ortalyq salǵandaı qarjyǵa qaıta qurastyryp jóndep berdik, mynaý degen yǵaı men syǵaı prossorlardy qol astyńyzǵa tarttyq... Sonda qalaı? Mańdaıymyzǵa ustaǵan astrofızıkti «dıagnozyn tappadyq... emdeı almadyq...» dep baıaǵy góı-góıdi qaıtalap Kýnsevoǵa jibereıik endeshe! Olar ár kúngi emdegeni úshin on myń dollar suraıdy... berermiz-aý, tólermiz-aý!.. aýrýdyń arty qandaı bolaryn taǵy oılanyp kórdińiz be? Sonsha qarjy shyǵaryp Izraılge jiberip emdetken bilikti senatorymyz Qarataev mamyr aıynda elge ázer jetip, tabaldyryǵyna súrine jyǵylyp, apta ishinde o dúnıelik bolǵany esińizde shyǵar. Baıpatshaev myrza, neǵylamyz!

Bas dáriger sý bop aǵyp súmek bop terlep turǵan.

— Jóndeımiz, Ámirshi Dosaevıch!

— Adamdy jóndemeıdi, emdeıdi, Baıpatshaev myrza. Kúni erteń emdeý esebińdi myna ústelimniń ústine qoıasyń, osy kúnge deıin ári baı, ári patsha bolyp erkelegeniń jeter endi! Úlken kisige ústińnen dokladnoı jazamyn. Baryńyz!

Bas dáriger — Baıpatshaev basqarma keńsesinen teńsele basyp esinen tanyp shyǵyp bara jatyp: «Ólgen jerim osy bolar» dep oılady.

Osy laýazymǵa iliný-muhıtta júzgen kemege qaıyqpen qýyp jetkendeı, taý basyna arba súırep shyǵarǵandaı asa aýyr soqqany ras. Bul kúnde tastaǵan taıaq dárigerdiń tóbesine tıedi. Ońtústik jaqtan at basyn burǵan mamandardyń qaltasy tompaq, tildesip, ushyrasty degenshe-mynaý degen nebir myqtymen jeń ushynan jalǵasyp shyǵa keledi. Soltústikten kelgen maman dárigerdiń qaltasy juqa bolsa da orysshaǵa aǵyp tur, sóılese ketseń-kitap sózi qaısy, óz sózi qaısy, aıyryp bilý qıyn-aq. Bul kókeń keshegi osynaý Aqmola medısınalyq ınstıtýtyn bitirip, kileń, keýdesine nan pisken orys, evreı bilgishterin panalap, solardyń qolyna sý quıyp júrip, áýeli sanıtarlyq-epıdemıologıalyq stansaǵa bastyq boldy. Ondaǵy orynbasary-evreı kelinshek joqtan-bardan kiná izdep, basqan aıaǵyn ańdyp ústinen kompromat jınap tońqalań asyrýǵa shaq qalyp edi. Qudaı qoldap, qalalyq aýrýhananyń orynbasarlyq orny bosap, soǵan aýysqan. Jyl jarym istedi me, istemedi me, jardaı bolyp semirgen qasqa bas orys Bas dárigeri aıaq astynan kiná izdep munyń astyna sý jiberýge aınaldy. Astyrtyn estýinshe, bul kókendi «qazaq ultshyly... bilimi shala-sharpy... qazaq medbıkelerine ish tartady...» dep astyrtyn aqparat jınap, munyń ornyna ashyna kelinshegin qoıýdy oılap júripti. Sol eki arada Aqmola-astana huzyryna ıe boldy. Laýazymdy kisiler kóship kele bastady. Orys Bas dárigeri qalanyń syrtyna sańǵyratyp salǵan eki saıajaıyn, qala ortalyǵyndaǵy balasyna, jıenine alǵan úsh úıin satyp, «Máskeýge kóshe qalamyn», — dep aıaq astynan shala búlindi. Bir jazda bar jıǵanyn satyp kóship izi suıyldy. Qulaǵy tynshyp, quldyrańdap, orynbasarlyq qyzmetti dóńgeletip júrgen. Almatydan jeltoqsannyń qaqaǵan boranynda kóship kelgen bilgish mamandar á degennen syr berdi, arqanyń aq boranyn, salqyn, syzdy, tizeden batpaq kóshelerin jersinbedi; biriniń astmasy asqyndy, biriniń búıregi syzdady... sóıtip aıaq astynan jańadan shańyraq kóterip jatqan Prezıdenttik emdeý Ortalyǵyna Bas dáriger qajet desti. Sarapshylarǵa qujattaryn ótkize salǵan edi. Oıda joqta osy otyrǵan Ámirshi Dosaıuly shaqyrtypty. «Áı, aty-jónińe kelsek, osy eldiń ári baıy, ári patshasy sekildisiń, qysqy soǵymdy kertip jep aıýǵa uqsap inińde uıyqtap jatqanyńdy bilemin, Ortalyqqa bastyq bolsaıshy!» — dedi. «Qolymnan kele me, joq pa, esh bilmeımin», — deıdi bul júreksinip. «Úırenip ketersiń, jaýapkershiligi aspantaýdaı árıne, munda árbir tıynyń esepteýli, joǵarydan ańdyp otyratyn kóz bar, eń bastysy-shen-shekpendilerge qajet dárini, qural-jabdyqty jerdiń astynan taýyp kel dese de taýyp kelesiń!» «Bilmeımin ǵoı jón-jobasyn», — dep júreksinip alakóńil bolyp júrgende osy orynǵa bekitti de jiberdi. Bildeı Bas dárigerlikke. Qudaı basqa salmasyn! Qaraýynda úsh júzden astam aq halattylar áýleti, esepshotyna quıylyp jatqan aqshanyń esebi joq. Baıqamasa bolmaıdy. Baıaǵy jardaı semiz Bas dárigerdiń aılasyna kóshti. Kadr bóliminiń bastyǵyn jińishkelep bólmesine shaqyryp aldy.

«Jumysqa alynǵan, kelisim-shartqa otyrǵan barsha kisiniń bas-basyna kompromat jına búginnen bastap».

Kadr bóliminiń bastyǵy túsinbeı qaldy.

«Basqan aıaǵyn andyp, jumysqa keshigip kelgenin, erterek suranyp ketkenin... ókshesi qısyq bolsa... aýrýdan áldeneni dámetse... tipti ájethana qaǵazyn jónsiz paıdalansa... qoıshy áıteýir, qalyń dápter ashyp, jaza ber, jaza ber. Áıelimen ajyrasqany, ajyrasaıyn dep júrgeni bolsa-túrtip qoı. Aýrýhanada ne kóp-basy bos boıjetken kóp, solarmen ázildesken, myqynyn mytyǵan, lázzat oınaǵan dárigerdi kózden tasa qylma. Perishte bolyp júrgen biri joq, birde bolmasa-birde jańsaq sóıleıdi, laýazymdy kisilerdi syrttaı ósekke tańady, birin qaldyrmaı qaǵazǵa tógildir. Kúnderdiń kúninde keregi bolady».

«Baıpatshaev myrza, aıtyp turǵanyńyz quldyń sózi ǵoı. Aıdyń-kúnniń amanynda birge istesip júrgen kisilerdiń ústinen qalaı donos, ósek, kir, qoqys jınaımyn? Prezıdent Ortalyq klınıka degen atymyzǵa laıyq pa osymyz?».

«Bul zamannyń kisileri bireýge or qazbasa, ósek aıtpasa-júre almaıdy. Esil-derti bastyqty orǵa omaqastyryp qulatý. Ózimnen burynǵy bastyq ylǵı kompromat dese dúnıeni umytyp, ishken asyn jerge qoıýshy edi. «Jóni bylaı ǵoı» dep joba úıretseń -jaý bop shyǵa keledi. Bir kitaptan oqyǵanym bar: jumaqta júrgen pendeler bir kúni balshárbat tamaq, tegin lázzattan ábden jalyǵyp ishteri pysyp jınalys ashyp: «Qoı, bul jumaqqa jarylǵysh qoıyp qırataıyq», — desip jaratqan ıege jazyqty bolypty».

«Baıpatshaev myrza, kóringenniń basqan izin ańdyp, tyrnaq astynan kir izdep ústerinen pále jınaýǵa arym jibermeıdi».

Bul kókeńniń qarap otyryp kózi bozardy.

«Shynymen aıtyp tursyń ba, kadr bóliminiń bastyǵy?»

«Shynym, jurt ústinen kákir-shúkir, maıda sóz, ósek-aıań, gazet qıyndysy, túsinikteme, aryz, shaǵym jınaýǵa arym barmaıdy.

Jurttyń esiginen qalaı syǵalap júremin? Ájethanasyna qalaı kiremin! O, toba! Osy jasyma deıin «qol astyndaǵy kisilerdiń ústinen bildirmeı kompromat jınap pápkige sala ber, kúnderdiń kúni kerek bolady» degen bastyqty birinshi kórýim!.. Saqtaı gór, jaratqan ıe! Jaratpaı júrgen qyzmetkerdi álgideı etip qorlamaı-aq «shyraǵym, istese almaımyz», — deseń-ózi-aq bóstegin kóteredi. Bári sotqa shaǵynyp jarytpaıdy».

«Endeshe aryzyńyzdy jazyńyz! Búginnen bastap bossyz!».

Kadr bóliminiń bastyǵy-osy mekemede on jyldan beri istep, shashyn aǵartyp, kóz maıyn taýysyp eńbegin sińirgen densaýlyq saqtaý isiniń úzdigi-jańa bastyǵynyń júzine súzilip kep uzaq qarady. Baıpatshaevtiń janary jeldi kúngi teńiz betindeı munartyp, birtúrli bozǵyl tartyp, irip turǵan. Aınadan kórdi. Baıpatshaevtiń ózi de oqys tiksinip qaldy. Aldynda jatqan qaǵazdyń birin alyp, «óz erkimmen bosanamyn» dep ótinish jazǵan kadr bóliminiń bastyǵynyń betine júzi kúıip qaraı almaı, únsiz túnerip otyryp-otyryp, aryz buryshyna soıdaqtatyp qolyn qoıdy...

Prezıdenttik emdeý Ortalyǵynyń Bas dárigeri Baıpatshaev joǵarydaǵy oqıǵany óz quzyryndaǵy aýrýhanaǵa jetkenshe kóz aldynan táspiniń tasyńdaı tizip ótkerip shyqty. «Sonda qalaı?» — dep oılady. Qaıyry bolmaı bastalǵan, jurttyń nalasyn arqalaǵan qyzmettiń arty óstip suıylyp kete me? Nalasy emeı nemene? Jumysqa kirisken kúnnen kóp ýaqyt ótpeı júreginde ıman-tarazysy bar-aý dep senip júrgen kadr bóliminiń bastyǵyn qyzmetten qýdy. «Tapsyrylǵan mindetti júrdim-bardym oryndaısyń... janyńdy salmaısyń»... dep júrip beti jyltyr terapevt kelinshekti, ýrolog jigitti bosatty. Jeteǵabil ózgeris, aýys-túıis jasady. Ústinen aryz aıtqan, ádiletsizdik kórdik degen dárigerlerdi júre tyńdady. Ózinen joǵary basshylary: «Bul qalaı, Baıpatshaev?» — dese... qulashyn keń ashyp, qos alaqanyn qanatsha jaıady... «Qaıt deısiz, baseke!.. Elde buryn bolmaǵan soıqan reforma júrip jatyr, bul ortalyqqa joǵary aılyq alý úshin emes, reforma jasaý úshin keldim», — deıtin ýáji daıyn.

— Bas dáriger bola salyp, sútteı uıyp istep jatqan ujymdy quıyn soqqandaı qyldy deı me! Júrektiń qan tamyryna shýntırovanıe serdse... mı qabyǵy isigi... metabolızm derti kúrt ósip, shetelge joldama jazyp jóneltý jıilepti!.. — dep Ámirshi Dosaıuly eskertý jasaǵan.

— Sútteı uıyp istep jatqan ujym degeni shylǵı ótirik. Dardan qashqan, qyrdan qashqan óńkeı ózge ult ókilderi jaılap alypty.

— Baıqap, til tabysyp isteseńizshi, Baıpatshaev.

— «Qazaq kadryn kisi qataryna qospaıdy, astyrtyn shettetedi, turaqtatpaıdy burynǵy basshylar» degen ózińiz emes pe edi.

— Endi ujymmen til tabysyp istegen jón ǵoı. Jumystan jibergen kemshiliktiń bárin álgi kóp aıtylyp júrgen ult arazdyǵynan kórip, uıtqyta berseńiz, bárimizge qater. Aıtar edim: adam janynyń ınjeneri bul kúnde jazýshy emes, dáriger.

— Reforma júrgizbesem taǵy bolmaıdy. Eski ádis — aýzy bitpeıtin jara sekildi.

— Baıqańyz, kóringendi jaý kóre bermeńiz!-degen Ámirshi Dosaıuly.

Osymen joǵarǵy laýazymda otyrǵan basshynyń sózi tamam. Bul kókeń bilip, bilmeı istegen barsha kúnásin, baıqamaı jasaǵan qateligin, jańsaq basqanyn úıip-tógip ákelip «reforma» degenge súıep sol jolym qutylyp ketken. Qazir esep jazsa da, sóılese de sóziniń aıaǵyn reformaǵa ákep tireıdi. «Reformasyz» tamaq ishpeıdi. «Reforma» degen sózdi san qaıtalap júrip qalalyq máslıhatqa depýtat bolyp saılandy. «Reforma» degendi túbin túsirip aıta bergen soń Astanadaǵy medısınalyq akademıaǵa bir mezgil profesor esebinde dáris beredi. Budan bylaı «reforma» dep júrip elbasynyń qabyldaýynda bolyp shyqpaqshy, Prezıdent ákimshiliginiń jigitteri qabyldaý tizimine engizip qoıdy. Jatsa da, tursa da aıtatyny — reforma, tún ishinde shoshyp oıansa-reforma dep túregeledi. Tanaýynyń astynan jáı yńyldap: «reforma» degendi tiliniń úshyna ustap aýrýhanaǵa jetti. Máshıneden súıretilip sharshap tústi. Keńsesine burylmady. Búıirdegi klınıkalyq aýrýhanaǵa endi, esik aldyndaǵy kezekshi jigitke: «Kim kóringendi kirgize beresiń, túnde medbıkemen lázzat oıynyn oınaısyń, máseleńdi qaraımyn áli», — dep yzǵaryn tógip sumdyq shoshytty. Ana baıǵustyń sasqanynan tili kúrmelip qaldy. Ekinshi qabatqa kóterilip, ońǵa burylyp, Aıtýar jatqan bólmege endi.

Ataǵy jer dúnıeni dúńkildetken zerdeli ǵalym, ári fızık, ári astronom, jer álemniń jarty syılyǵyn alyp úlgergen mıly jigit aq tósekte uzynnan túsip súlelenip jatyr ǵoı dep oılaǵan. Bá-áli! Bólme tórindegi shaǵyn ústeldi ıemdenip búgilip birdeme jazyp otyr. Ústine eskertýsiz engen bas dárigerdi áýelgide tanymaı qaldy. Júzin kóterip, basyn ızep, sálem meziretin jasady.

— Aý, Aıtýar Maǵzumuly, neǵyp otyrsyz? — degen daýsy eriksiz shyǵyp ketti.

— Otyrsam da, jatsam da basym bos bolmaıdy ǵoı meniń. Úlken jarylys osydan neshe mıllıard jyldar buryn bolǵanyn eseptep basym qatty túnimen.

— Aý, galaktıkadaǵy úlken jarylysty neǵylasyz? Búıte berseńiz óz júregińiz jarylyp tynady ǵoı! Soǵysy da bóten, ornalasýy da ózge, kádýilgi júrekke múlde uqsamaıdy.

Aıtýar ornynan solbyraıyp túregeldi. Jaǵy qyrlanyp jymıdy. Naqa aıdan aıaǵy salbyrap túsken perishte keıipte.

— Qaıtsem de úlken jarylys qaı shamada, nendeı jobada ótkenin boljap bilýim kerek.

— Aý, ózderiń emes pe, Eınshteın esimdi ǵulama esepteıtinin eseptep, boljaıtynyn boljap kitap jazyp tyndyryp ketti dep júrgen. Jalpy bylaı! Dos jylatyp aıtady: qoıyńyz... saýshylyqty saqtańyz... ǵylymnyń túbine jetemin degen nesheme ǵalymdar men ustazdar qıalı bolyp, jyndyhana turǵynyna aınalǵan. Siz de myna túrińizben kóp uzamaı bir joba bolyp qalarsyz.

— Kádege aspaǵan saýshylyqty neǵylamyz salmaqtap.

— Túsinbedim, Aıtýar Maǵzumuly!

— Túsindireıin. Osynshalyq sheteldik qymbat dárilerdi salyp, sheteldik bilgishterdi shaqyryp qorǵap qalǵan saýshylyqty bylaıǵy ómirimde laýazymdy ústeldi kúzetip, sol ústelden tas qyp ustap aırylmaýdyń qamyn oılasam, bastyǵyma baǵynyshty kórinsem... jalynyshty júrsem... ózimnen tómengi kisilerdi yqtyryp jeksenbige ańǵa shyqsam... monsha jaqtyrsam...bádendi urǵashyny ońashalasam... qonaqqa baryp karta oınasam... kórshimmen saǵattar boıyna shahmat básekesine tússem... ishsem... ondaı saýshylyqtyń qajeti qansha! Arzan saýshylyqpen-aq tyrbanyp, jyǵylyp-súrinip ómir súre bersemshi! Ózińiz eseptep aıtyp edińiz, esińizde me: «ár emdelý kúnim, densaýlyǵym memleketke asa qymbatqa túsip jatyr», dep, sol qymbatqa kelgen saýshylyqty qymbat nársege jumsaǵanym aıyp pa!

— Báli degen! Osyǵan deıingi ashqan jańalyǵyńyz memleketke mıllıardtaǵan paıda túsiripti. Sol da jetedi bir ǵumyrǵa.

— Túsinbedińiz. Meniń jaratqan ıeden surap alǵan ýaqytym asa qymbat. Ol óz basymnyń ıgiligine jumsala ma, ózgeniń ıgiligine jumsala ma-báribir, árbir mınótim, saǵatym altynǵa parapar dedim ǵoı sizge! Sol sebepten saýshylyq alladan, kútimim dárigerlerden, iship-jemim memleketten dep, «ah, qudaıa» dep, shaljaıyp, alańsyz jatyp jan baǵa almaımyn!

— Sizge daýa joq, — dep Bas dáriger Baıpatshaev ókshe izin aınalyp palata esigin sart jaýyp shyǵyp ketti.

Bólme ishin qońyr tynyshtyq jaılady.

5

Aıtýar Maǵzumuly oryndyǵynan turyp, qos qolyn qaıshylap, sermep qanyn júrgizdi. Aıańdap áınek aldyna taqady, aýla sypyrýshy shal kire beristi sypyryp búksheń qaǵady. Ótip jatqan bazbir kisiler álgi shaldy basyp óte shyǵatyndaı, aınalyp qaramaıdy. Kileń menmen, tákappar sheneýnikter. Qaıta aınalyp kelip, zil tartqan basyn ustap, tósegine qısaıdy. Qor ete týspedi.

Ýaqyt sýbstansıasy týraly oı keshti.

Ýaqyt-jandy, jansyzdyq barshasyna yqpal etedi, birine keri áserin tıgizedi, ıaǵnı tozdyrady, qulatady, qartaıtady; kelesige oń áserin tıgizedi, dúnıege jańa urpaq ákeledi, jańa jaryq aǵynyna joıqyn josyq beredi; qyzyldy-jasyldy tosyn spektr sáýlesin syzady. Al, kerisinshe, jandy-jansyz ýaqytqa yqpal ete almaıdy. Ustaz aıtqan: saǵattyń shyqyldaǵy emes ermek, ıa, aldy úmit, arty ókinish aldamshy ómir ánsheıin. Ýaqytty óz yrqyna baǵyndyryp kidirtken, ıa bolmasa yqyraryn, pármenin júrgizgen dúnıede ǵalym bolǵan emes. Eınshteın, Núton, Stıven Hıng korıfeıler saǵattyń shyqyldaǵan únine áserlenip qana, dúnıeni tóńkergen surapyl zańdardy oılap taýyp qana ómirden zar keship ótti. Kóz jumarynda sol shirkinder kókjıekke qyzara sińip bara jatqan kúnge qarap jaryqty qımaı kemseń qaǵyp jylaǵan shyǵar-aý!

Shynnyń júzine úńilip qarasynshy. Ózgeler ıa qarynnyń qamyn qamdap qazy, ýyldyryq jep... ıa baılyqtyń sońyna sham alyp túsip, ıa oraza, namazyn qaza qylmaı, Mekkege baryp minajat qylǵanda... bul Aıtýar patshaǵa uqsap nárli tamaq isheıin, bıznes ıesine uqsap esepshottaǵy aqshany mıllıardqa jetkizeıin, ımandy bop, saýapty oılap alla taǵalanyń muǵjızasyna ilineıin demeı, búkshıip qaǵaz jazyp, seksıip esep shyǵaryp qaradaı janyn qınap toryǵady. Bul da bolsa ýaqyt-opasyzǵa ishteı, syrttaı qarsy shyqqany. Páske bolsa da ýaqytty ýysymda ustasam ba degen dalbasasy, áreketi!

Sonaý... sonaý.. sońynda buldyrap qalǵan stýdenttik shaqta shyqyldaǵan saǵatqa salysamyn, úlgermesem de páske kidirtetin shyǵarmyn dep saıysqa túsipti. Ýaqytqa sál de bolsa pármenimdi júrgizem be dep ǵylym jolyna túsipti. Kandıdattyǵyn 25 jasta, doktorlyǵyn 30 jasta qorǵapty. Ýaqytqa sál de bolsa belgi qalsyn dep kitap jazypty. Ýaqytym tekke ótpesin dep mańaıyna mıly jigitterden joldas-jora jınapty, ózinen jasy kóp kishi ádemi qyzǵa qyryndapty, óstip júrip ata jaýy sekildi ýaqytqa ábden óshtesip, kektesip alypty. Álgi órimdeı boıjetken bir túnde áldekimmen astyrtyn sóz baılasyp qashyp joǵalǵany. İzin suıyltty sóıtip. Ýaqytqa óshi ketkeni sonsha-burynǵy jazǵan kitaby oqýlyq ysabynda jylma-jyl qaıta basylyp oqyrmanǵa jetip jatsa-daǵy, onysyn mise tutpaı, jańa kitap jazsam deıdi, ataǵy aspandap, ashqan jańalyǵy Nobel syılyǵyna usynylsa, elense deıdi, esepshotyndaǵy aqshasy bylaıǵy ómirine jetip jyǵylsa-daǵy, sheteldik alpaýyttan kem bolmasam deıdi, ózgeniń ózimshildiginen ózimdiki basym tússe deıdi, ózge ǵalym mınótine otyz aýyz sóz aıtsa, ózim qyryq bes aýyz sóz saptap úlgersem deıdi.

Sondaǵysy-opasyz ýaqytpen salysý. Mezgilinen buryn oılaý, mezgilinen buryn uıyqtaý, mezgilinen buryn turý. Qolynan kelse-uly garmonıa ıesine jalbaryna ún qatyp qalý. Bul syryn fánı jalǵanda túsinetin de bar, túsinbeıtinder taǵy tolyp jatyr. Álgi Bas dárigerge osy syryn ertegideı etip júz qaıtalap aıtqanmen-murnyna ıis barmaıdy, myń salsa-bir baspaıtyn jaýyr at sekildi.

Júregi shanshyp aýyrǵandaı bolyp, shekesi zil tartyp tósegine qısaıdy. Korıdordan bireý tyq-tyq basyp kelip, esigin tyqyldatty. Kútýshi qyz ekenin sezip, basyn shuǵyl kóterip, shaǵyn ústel ústin tolaımen alyp ketken qoljazbasyn jınady.

6

Musa paıǵambarǵa kelgen Táýratty, Dáýit paıǵambarǵa kelgen Zábúrdi, Isa paıǵambarǵa kelgen İnjildi, Muhammed paıǵambarǵa túsken Qurandy úıindegi kitaphanasynan alǵyzyp, erteńdi-kesh basyna jastap jatyp erinbeı qaıyra bir oqyp shyqty. İnjil men Qurandy buryn da oqyǵan. Erterekte, aspırant kezinde oryssha aýdarmasymen tanysqan Zábúrmen Táýrat jadynda kómeskilene bastapty. Aıtýardyń ózge oqyrmannan ereksheligi — obrazben, beınemen elestetip oqıdy. Qasıetti kitaptyń ishine engen janama keıipkeri bolyp, ıa tańdaıy keýip qıyr shóldi kezip, ıa máýesi malynǵan jemis aǵashynyń túbinde kóleńkelep otyrǵan mashaıyq taqýa kisige uqsaıdy. Jaratqan ıeniń jyraqtan jetken yrǵaǵyn, unasymy men jarasymyn, jupar lebin sezgendeı bolady. Uly ıeniń nur shapaǵaty diril aralas sezilip, júrek túbindegi yza.. ashý...kekesin... qyzǵanysh...kúıinish...jek kórý... astamshylyq, ózimshildik sekildi myń san sezim sanasynan kir sekildi jýylǵan saıyn, boıy jeńildep, beıne teńiz tereńinen kóterilgen jaýharǵa uqsap, nurlana túsetini ǵajaıyp. Mundaıdy aqyndar «nury betine shalqyp» deýshi me edi. Árádik ústine ekpindeı enip júrek soǵysyn tyńdap, qan qysymyn ólsheıtin Ásem dáriger qarap otyryp tań qalady.

— Sizden bir nárse surasam aıyp etpeısiz be?

— Sura-sura, — deıdi Aıtýar «Táýrattyń» sońǵy betin jaýyp jatyp.

— Osy siz bireýge ǵashyq bop júrsiz be?

— Ómirge ǵashyqpyn. Muny qaıdan bildiń, qaryndasym?

— Qazir týlaı soǵyp turǵan júregińiz «endi dári beremin ǵoı» dep qaıta aınalyp soqsam-jaıbaraqat, qaıtqan teńiz sekildi aýytqyp soǵatyn sekildi. Qalaı aıtsam eken... — dep birtúrli daýsy irip júzin tómen saldy.

Sútke tamǵan boıaýdaı aǵy, qyzyly ap-aıqyn bólektenip albyrap órtenip turǵan boıjetkenge lyp ıilip qyzdyń betinen ópti. Ásem «ketári, uıat bolady» degen joq. Kúshti magnıt órisine tap bolǵan qalaıy qasyqtaı qaltyrady, ıkemine kónip, qushaǵyna jutyldy. Iisi tanaý jaratyn átir jaǵynypty, shıedeı erini pisip úzilgeli qalǵan.

Sóli syrtyna tepken shıeni tańdaıyna basyp talmap tura bergisi... máńgilik nárdi sora túskisi kelip... ólip-óship... birazdasyn... boıynyń tabaǵa salǵan sary maıdaı erip bara jatqanyn sezdi. Ásem boıjetken balqyp bara ma-kóz aldynda dúnıe tóńkerilgendeı bolyp aq tósek jıegine tizesin búkti, aq halat óńiri ashylyp, kesedeı tóńkerilgen qos anary kózge qomaqty shalyndy.

Jigit temir kerýet aldyna syrǵyp túsip tizerleı ketip, jalma-jan, qarsy aldynda úrpıip otyrǵan sóldi erindi, jupar ıisti urǵashyny qushaǵyna ıkemdedi, aqyryn jastyqqa qısaıtty. Boıyndaǵy lapyldap tutanǵan órtti sóndire almaı, sóndirip neǵylsyn, Ásemniń appaq sanynyń arasyna jasyrynǵan kúntımesin kórgisi kelip edi. Osy mezet Aıtýardyń qulaǵyna shaıtan sybyrlady.

Shaıtan sybyrlaǵany emeı nemene. Bir dem ary, bir dem beri balqyp bara jatqan urǵashyǵa tosyn sóz, oǵash saýal qoıýǵa bolmaıtynyn biledi... bile turyp shaıtannyń azǵyrýyna ilesip aǵat sóıledi.

— Basyń bos pa? — dedi.

Qushaǵyna kómilip balbyrap bara jatqan jas dene ústine sý shashyp jibergendeı dir etti. Boıyn jınap úlgerdi.

— Basym bos, — dedi demige sybyrlap, — osynsha kórikpen... oqyǵany, toqyǵany jetedi... basynda úıi-kúıi bar boıjetkenniń áli kúnge otbasyn qurmaı júrgenine tańqalatyn adam kóp!...

Aıtýar qolǵa ustasa-úgitilip turǵan pisken shıe — deneni bala sýret salyp shımaılaǵan appaq qaǵazsha ýmajdady. Súmek bop aǵyp terledi. Álgide ǵana kólbeńdegen qytaıy jibekteı úlpildegen appaq san... birte-birte kóz aldynan buldyrap qashyqtaı tústi. Jumaqtyń altyn qaqpasyn aqyryndap ashyp, ot bop janǵan qyzyl shyraǵdandy kótere ustap, eńkeıip, qaqpa ishine enbekshi edi. Álgi sózden jumaq qaqpasy tars jabyldy. Tóńkerilgen appaq san... saǵymǵa aınalyp... kóz aldynan qashyqtaı tústi. Qashyqtatqan — shaıtannyń sapalaǵy!.. álgidegi oqys saýal!.. Boıjetken qystyqqan qalpy solqyldap jylap jiberdi.

— Ásem, janym, kóńilińe almashy meniń sózimdi. Kórik — táńir dáýleti! Táńirden myqty, usta emespiz osynshalyq kórik bergen ózińe!..

— Meni qurtyp júrgen ózimshildik, aǵataı, — dep qyz manaǵydan beter solqyldap jylaǵany.

— Jas tolǵan janaryńnan sadaǵa keteıin!

— Ózimshildik derti ataqty ǵalymǵa, saıasatkerge, mártebeli laýazymdy kisige, aqyn-jazýshyǵa, sýretshige, ózge de tolyp jatqan óner ıelerine jarasar-aý, al shynymdy aıtsam qyz balaǵa, ómirde óz baqytyn izdep júrgen urǵashyǵa kesir bop jabysatyn minez eken!

Aıtýar kózin jumyp, sýǵa aǵyp bara jatyp tal qarmaǵan, jaǵaǵa shyqqan, tapyqqan kisige uqsap biraýqym oılanyp jatyp qaldy.

Álden ýaqytta boıyn jınady.

Jaratqan ıe eń áýeli myń-mıllıon maqulyqqa, sonyń ishinde adamǵa mol-mol etip sezim bergen, oń-solyn tanıtyn, jaýyn aıyratyn, dosyn túsinetin tabıǵı túısik syılaǵan. Sol sezimmen adam balasy ań men qusqa eliktep ishsem... jesem...uıyqtasam...urpaq shashsam... deýmen mıllıardtaǵan jyldar boıy ýlap-shýlap qur tekke topyrlap ǵumyr keshipti. Dúnıege Dáýit paıǵambar kelipti. Qaraıdy, myna eki aıaqty pendeler ózge tórt aıaqty, jer baýyrlaǵan, ushqan, qybyrlaǵan, tyrmysqan tirshilik ıesinen pálendeı aıyrmasy joq; bar bilgeni-ishsem...jesem...urpaq ósirsem... sonda álgi paıǵambar shydamaı ketip, bıik taýdyń basyna shyǵyp:

«Ýa, jaratqan ıe, adamzatty ózge maqulyqtan bólekshe ete gór!» — dep kúńirenip turyp alypty.

«Ýa, jaratqan ıe, adamzat ózge myń san maqulyqpen bytysyp, shatysyp, mıdaı aralasyp aralasyp ketipti, adamdy ózińniń súıgen qulyń ete gór!»

Qasqyrsha ulyǵan qulazyńqy ún uly keńistikte sharlap, shaldyǵyp júrgen garmonıaǵa, bas ıeniń quzyryna emis-emis estilipti. Álgi daýys saı-súıegin syrqyratypty. Sonda jaratqan ıe oılap-oılap paıǵambardyń tilegin qabyl qylypty.

«Zildeı etip aqyl berem, — depti, — sezim — jeńil, aqyl-aýyr, baıqańdar, qoldaryń qaltyrap, qabyrǵań syqyrlap qaıysyp júrip álgi aqyldy jerge túsirip almańdar!».

«Ýa, jaratqan jabbar ıe, bul aqyldy qoıny-qonyshqa, qalta, jeńge jasyrmaı, sanaǵa sińirip ustaımyz, qam jemeńiz!» — depti Dáýit paıǵambar kúńirenip jalbaryna sóılep.

Adam aǵzasyna barsha jan-janýardyń sezgirligi, qushtarlyǵy, ashý-yzasy, ishki ýaıymy, súıispendigi sińgeni baıaǵy sol alǵashqy bolmysynan kórinedi. Aqyl adamǵa keıinshe qonypty. Kóp adamnyń zildeı aqyldy alyp júre almaı, túsirip alyp, umyt qaldyryp, kóbine sezimniń jeteginde ketetini-sol baıaǵy maqulyq tabıǵatyna tartqanynan dep jobalaıdy. Ylǵı sezimniń jeteginde júrý-adamdy maqulyq minezge tartyp ketedi, amalǵa júgindiredi baz birde.

Astrofızık, dúleı daryn ıesi Aıtýar bir páske aqyl aýlynan qashyqtap, sezim oty lapyldaı órship, qushtarlyǵy qosa oıanyp jyn ıektegen baqsydaı aıaq astynan alasuryp ketkeni. Ózin-ózi umytyp úlgerdi. Pisken órikteı ýyljyǵan Ásemdi qushaǵyna qaıyra kómdi. Janaryna jumaq esigi elestedi. Bólme buryshynda masaty japqan dıvan bolatyn. Boıjetken qanaty sýlanǵan torǵaıǵa uqsap dir-dir etip, dıvan jıegine jetip tizerleı ketti. Jumaq esiginiń arǵy jaǵynda doǵasha ıilgen kempirqosaq, torǵaı shyryly, jasyl jota, jupar ıisti samal jel jelpip qaradaı eseńgiretti. Qaqpanyń esigin qatty qaqty ma, kim bilgen! Boıjetken balqyp bara jatqan júzine salqyn sý shashyp jibergendeı boıyn dereý jınap aldy. Qushaǵynan sýsyp shyǵyp, órt bop janǵan júzin jigittiń ıyǵyna asty. Oń qolymen túrilip ketken etegin túsirdi. Bir ysyp, bir sýyndy. Kóp aqyndar jumaqty jer ústiniń kógalyna, burqyraǵan bulaǵyna, máýesine, etegin jel kótermese-erkek túrmegen boıjetkenge teńep, ásirelep qıaldan shyǵarǵan ádebı álem ekenine osy jolym shyndap sezdi, kóz jetkizdi. Úrkek úr qyzy ystyq demimen qulaǵyna sybyr etti.

— Aǵataı, keleside! .. — dedi.

— Órtenip baram...

— Keleside!

Osyny aıtyp qobyraǵan shashyn jóndep, lyp túregelip, qabyrǵadaǵy sharaına aldynan bulań etip bir qaraı sap, palatadan shyǵyp jóneldi. Aıtýar uıpalanǵan tósegine kesken tomardaı gúrs qulady. Jatyp oılandy. Alla taǵalanyń perishte men shaıtandy qosa qabat jaratýynda tereń mán jatqanyn osy jolym shyndap sezdi. Biri zulymdyqqa, asyǵystyqqa súırese, biri sabyrǵa, toqtamǵa shaqyryp shyj-kóbelek bolyp júrgeni. Túkpirlep oılansa: jańa álgide shaıtannyń sapalaǵyna ilesip, joq jerden saýal qoıyp, balqyp bara jatqan, ot bop janǵan sezimniń ústine aqyl uryǵyn shashyp jiberip, boıyn jınap alǵany. Ásem boıjetkenniń-asyldap ustaǵan, osy jasyna deıin jan balasyn esiginen engizbegen altyn qaqpasyna oıda-joqta kirip alyp, talqandap, ishin lastap, saıran salyp rásýa etkende... bylaıǵy qushtarlyqtyń ystyǵy, ińkárlyǵy azaıar edi... bylaıǵy ómiri óz-ózinen jıirkenishti seziler edi... qaıta qudaı saqtady! Grýzın jazýshysy Nodar Dýmbadzeniń «Máńgilik zańy» degen romanynda dindar pop pen jazýshy shyǵarmanyń keıipkeri rolinde aýrýhananyń bir palatasynda jatyp pikir saıysyna túsedi. Adamnyń jany onyń denesinen júz ese aýyr, pende óz janyn ózi kótere almaı, aqyr sońynda basqalar kóterisip júredi deıdi dindar pop. Ushqary oı osy!

Aqylǵa salsa-aýa men aǵashty tarazy basyna qosarlap kirge salǵandaı shendestirýge kelmeıtin nárseler osy. Kisiniń nalasy, yzasy, óshtigi, renishi, ókpesi, jek kórýi-jan álemin aýyrlatatyny, al munyń kerisinshe-jaqsy kórýi, súıispendigi, meıirimi, jaqsylyǵy, shapaǵaty, jymıýy-kisiniń jan álemin jeńildetetini kámil. Kúnaǵa belsheden batqan, júrek basyn kir shalǵan kisini kórip: «myna baıǵusqa obal bolypty-aý!.. kóteriseıinshi... biraz kúnásin ózime bóliseıinshi», — demeıdi pendeler. Pendeniń pendeshiligi sol-jaqynǵa jaqsylyq tileýden góri jamandyq jasaýǵa beıim. «Pálenshe jazylmaıtyn aýrýǵa dýshar bolypty» deseń-aýzymen «obal-aı!» dep turyp, ishteı qanattanyp qalady; jer beti baqtalas, básekeles pendelerge bireý bolsa da kemıdi dep qýanady. Adam óz janyn ózi kóteredi, onyń janyn ózgeler kóterispeıdi. Kerisinshe, janyna jeleý bolýdyń ornyna-sógedi, renjitedi, kúnáǵa batyrady, yzasyn keltiredi, qatelestiredi... orǵa ıteredi... sodan shybyn jan shirkin shyrqyraǵannan shyrqyrap aýyrlaı túsedi. Jany aýyrlaǵan adamnyń denesi tez tozady; jyldam qartaıady, aýrýǵa ushyraıdy, kezdeısoq apatqa beıim bolady.

Dúnıede óz janyn ózi aýyrlatpaı jaqut tasyndaı jarqyratyp ustaıtyn degdar, aqyldy kisiler bolady, áıtse de olar neken-saıaq!

Jan — dáneker, álemdik uly garmonıa pármenin qara jerdegi adam júregimen jalǵastyryp jatatyn antena!

Jaratqan ıeniń jerdegi kózi, júrekke salyp bergen qazynasy. Aqyn aıtqan: júrekte kóp qazyna bar, bári jaqsy. Teńizdiń túbindeı-aq qarap baqshy, degendeı, qazyna baılyqtyń bári júrekten shyǵady.

Jerdegi pende ezgeniń zil batpan aýyrlaǵan, kótere almaı sharshaǵan janyn kóterispeıdi, kóp bolǵanda meıirim shýaǵyn tógip, jyly sóz aıtyp jubatyp jeńildetýge sebepker bolady: kóbine ilik izdep, pendeshilik sharýasyn aıtyp, mazasyn alyp, qarǵap-silep, júregińdi jaralaı túsedi. «Týysqanyń, dostaryń — bári ekiushty, sol sebepti dosyńnan dushpan kúshti».

Adamzat-kórseqyzar,

tán asyrap, erteńi joq,

Búginge bolǵan qumar.

Shynyn aıtsaq, bazarǵa shyǵyp alyp, óz júregin ózi párshelep, shetinen kesip, kirmen ólshep, satyp otyrǵan adamdy alǵash ret óleńge qosyp synaǵan uly ustaz Abaı. Sosynǵy óz janyn ózi bazarǵa shyǵaryp shaıtanǵa satqan pendeni jyrlap, ádebıetke uly «Faýsty» ákelgen nemis aqyny Gete. Jaratqan ıe men jerdegi pendeniń júregin alqyn-julqyn jalǵastyryp arǵy-bergige damylsyz aıan berip turǵan — jan-jaratqan ıeniń radary, sezim yqylasy degen zańdy oılap tapqan dúnıedegi degdar ǵalym Aıtýar. Túptiń-túbinde dúnıeni tóńkerilip qarap bolyp quryp ketýden saqtaıtyn sulýlyq deıdi orys jazýshysy Dostoevskıı. Din tarıhy, aıan berý, telekınez, mıstıka, ıntelekt karta, baqı fılosofıa, adamdardyń ara qatynasy-aýys-túıis bankisi, dittegen oıdyń mejesine jetý ıdeıasyn alyp, odan-budan jamap-jasqap qurastyryp kitap jazyp júrgen Brazılıa jazýshysy Paýlo Koelo: «Dúnıeni qutqaratyn mahabbat, súıý bar jerde kúıý bar, kúıý bar jerde opyq jeý bar», — deıdi.

Bizdiń keıipkerimiz Aıtýar aıtar edi: dúnıeni qutqaratyn jaratqan ıe, ózi qurastyrady, kúl-parshasy shyǵyp kúırep ketýden ózi saqtaıdy, súıgen qýly-adamnyń júregine salyp bergen jan kúnderdiń-kúni bolǵanda, adamzat ózin-ózi qurtyp jiberýge shaq qalǵanda-uly ıege jalbarynyp «qutqara gór!»-dep habar beredi. «Jete kórińiz» deıdi!

Zamannyń zamanynda adam balasynyń azǵyndap, quryp ketýine arashashy bolatyn júrek qana, álgi júrektegi ýly kúsh — qasıetti árippen jazylatyn Jan ǵana.

Ásem boıjetkenniń ystyq qushaǵynan shyǵyp, talyqsyp jatyp oı teńizinde júzgen keıipkerimiz Aıtýar júrek tolqynyn basa almaı, taǵy bir oqys oqıǵaǵa bas tikti.

7

Árbir tań adam balasyna syılaǵan jaratqan ıeniń nesibesi.

Myń, mıllıon kezdeısoq jaǵdaıdan aınalyp kelip ákesi men sheshesiniń lázzat oıyny opaly shyǵýy — jańa uryqqa qybyrlatyp jol ashqan, galaktıka keńistiginen taǵy bir juldyz paıda bolǵan; álgi uryqqa qybyrlap jan bitýi-myń-mıllıon jaǵdaıdyń aınalyp kelip jalǵyz ózine buıyrǵan syıy. Dáp osy jaratylys, dál álgi qubylys tirshilik jatyrynda terbele túsip jaryq dúnıege náresteniń kelýi-taǵy sol allataǵala buıryǵy, sábı nesibesi! Myń-mıllıon jaıbasar, ańqaý, adal, keńqoltyq qazaqtyń biri bolmaı, tegi men tegeýrini myqty perzent bolyp týylýy taǵy sol buıryqtan. Dúısenbaı, Sársenbaı, Beısenbaı esimin almaı, tań aldynda, juldyz jamyraı týdy ǵoı dep «Aıtýar» qoıylýy da tegin bolmas. Domalanǵan dúnıede tarıh kerýenin úzip almaı, ilgergi asýǵa kerýen buıdasyn tartqan ǵylym-bilimde qanshama jańalyq ashylyp jatyr, sol jańalyqtyń julyndysyn zerttep mártebeli syılyqty ıelenýi-taǵy sol kezdeısoqtyq. Dál osy zań kestesin bul emes, basqa bir qazaqtyń qaradomalaǵy oılap tabýy ábden múmkin ǵoı. Óziniń ornynda ózge laýazymdy kisi — júregi ornyqpaı, Prezıdenttik emdeý Ortalyǵyna tússe qaıter edi?! Ýaǵynda mynaý degen seri men sypa jigitke ishin jylytpaı, qabaǵyn ashpaı, «otyrǵan qyz ornyn tabar» dep, turmys qurar ýaqtysyn ótkizip alǵan kardıolog boıjetkenniń jylan arbaǵan torǵaıdaı jigit aǵasy jasyndaǵy Aıtýardyń qushaǵyna oılamaǵan jerden top ete túsýi, bal erniniń dámin tatqyzýy-taǵy sol buıryq pen taǵdyrdan.

Alla taǵalanyń myń bir atynyń biri-buıryq, biri buıyrý.

Qýǵan jetpeıdi, buıyrǵan ketpeıdi. Paıǵambardyń taban izi túsken, shapaǵaty sińgen Mekkege qajylyqqa jylyna myń-mıllıon adam barady, myń-mıllıon kisi alla taǵalaǵa minajat etip sadaqa, pitirin beredi. Sol myń-mıllıonnyń táýbasynyń ishinde bireýiniń ǵana qajylyǵy qabyl bolady. Jaratqan ıeniń qaperine enip, kókiregine jaryq sáýle túsip nazaryna iligedi. Aspan álemindegi galaktıkanyń sheti-shegi joq ıen qıyrynda jalǵyz ǵana juldyzdyń sáýlesi janady, sol sáýle jerge jetkenshe mıllıardtaǵan jyldar jyljyp, alla taǵalanyń «ózim» degen pendesiniń kókiregine jetip sińedi. Muny kóne qazaqta — ǵaıyptyń isi deıdi.

«Adamdar bir-birinen kóredi, bárin jasaıtyn ózim». Muny aıtqan jaratqan ıe desedi.

Sebepten saldar týady, saldar oqıǵaǵa jeteleıdi, oqıǵa minezdi baıytady, baıyǵan minez kúsheıe kele, zoraıa túse bet qaratpaıtyn dúleı darynǵa aınalady. El men eldi yǵysqan qoıdaı úrrıt-soq qyp, qarsy kelip shendeskenin basyn kesip, atqa minip, jaraq ustaýǵa jaraıtyndy ǵaskeri ǵyp jer álemdi jaýlap alǵan Shyńǵyshan: «Oý, bet-betimizben ózimdiki durys dep dúrdıe bersek-ortaq órkenıetke ómiri jete almaspyz...birigeıik...áldini qushaǵymyzǵa alyp, álsizin malaı eteıik», — dep atqa qonypty. Dúnıeni alaqanda ustaý úshin qarjy qajet dep zarlap ótken Napoleon Bonapart; Kremldiń tas qabyrǵasynan shyqpaı-aq pıǵyly teris, mártebeli bılik basqyshyna aıaq salǵan bólshevık-bıshikeshterdi «halyq jaýy» dep bir-birlep kózin joıǵan Stalın; ózge de ózimshil patshalar, ǵadalet sezim ıesi paıǵambar, bári-bári, teginnen-tegin týa qalǵan dúleı emes, halyq nazaryna, sosyn jaratqan ıe nazaryna túsken taıfýn-minez ıeleri!

Aıtýar oılaıdy: júregim qaqty, qan qysymym kóterildi dep jatyp qalmaǵanda úıindegi qyzmetshi qyz jedel járdem shaqyrmas edi, «stranno!..stranno!..» dep basyn shaıqap, ózi bilmese de ózgeni óre turǵyzýǵa sheber jedel járdem; esimin endi esitip otyr, ǵylymǵa úsh qaınasa sorpasy qosylmaıtyn, áıtse de qadalǵan jerinen qan alatyn qatybezer Ospan dárigermen tanyspas edi... sebepten-sebep týyp áldeqandaı ǵaıypqa, tylsym, kıe, dýa sekildi tosyn kúshke ımandaı uıyp senetin, ýyljyp pisip sabaǵynan úzilgeli qalǵan ádemi boıjetken — Ásemge kóz salmas edi... sarǵaıǵan qaǵaz toly sómkesin salaqtatqan kardıolog profesor taqaýda akademık ataǵyn alypty degen jyly habar estidi. Aıtpaqshy «kóz salý» degennen shyǵady.

Senbiniń alakóbeń keshinde bólmesiniń esigi tyqyldap, Ásem kelip kirdi.

— Ásem, kel tórlet, jaryǵym!

Boıjetkenniń júzi órt sharpyǵandaı qyzardy, bul jerde «órt sharpyǵandaı» degen sóz sál artyqtaý, júzinde batar kúnniń qyzyl juqanasy qalqyp qalypty.

— Bul aýrýhanadan ketýim kerek sekildi, aǵataı. Jumystan múldem bosanam dep aryz jazdym.

— Túsinbedim, Ásem. Mynaý degen dárigerler, profesorlar seniń ornyńa jete almaı júr. Esiń durys pa ózińniń!

— Shynymdy aıtsam — esimnen adasyp qaldym.

Boıjetken janarynan mólt etken jas júzinen tómen júlgeledi. Súrtýge shamasy joq. İshteı egilip jylap turǵan jannyń sıqy osy.

— Túneýkúni júregime shoq sap qoıdyńyz. Sol shoq syrtqa shyǵýǵa jol tappaı túnde uıqydan, kúndiz kúlkiden aıyrdy, endi bitti... búlingenimdi búgin bolmasa erteń jurttyń bári biletin bolady. Siz aýrý emes, ózim aýrý sekildimin. Qur júrgen súldermin!

Osynaý kórkem, tákappar, úrip aýyzǵa salǵandaı qulyn músheli boıjetkenniń aıtyp turǵany kúnara aqyndar, ártister aýzyna jıi alatyn kúıdim-súıdimniń úırenshikti áláýlaıy emes, perishteniń aýzyna salǵan sózi ekenin jigit ishki bir tereń túısigimen sezdi. Sezgeni sol, erik jigeri serippedeı serpip túregelip ketti. Jalma-jan boıjetkenniń janyna jetip bardy. Ásemdi qushaǵyna kúrep aldy. Jas shylaǵan kózinen, úlbiregen erninen kóme súıip ot jalynymen sharpydy. Qyz qarsylasýǵa shamasy kelmeı, kózin jumyp, ernin tosyp turdy-turdy da solqyldap óksip jiberdi. Buryn-sońdy erkektiń qushaǵyna enbegen boıjetken alaı-túleı dúrildegen quıyn ishine túskendeı, «quryǵan jerim osy!» — dep ózin beıne qudyqqa qulap bara jatqandaı sezindi. Álgidegi qyz aýzynan shyqqan «búlingenim» degen sóz bárin búldirdi. Shyndyǵynda qyz solqyldap jylaıtyndaı, erkek ólip-óship óńmendeıtindeı qırap búlingen eshteme joq edi. Bir jeti burynǵy, aýrýhana palatasynda, jeke bólmede, ońasha qalǵan kezde... dıvan jıegine sýlatyp salyp... shyǵarma jazylǵan kirsheń qaǵazsha ýmajdaǵany esine tústi. Ýmajdaǵany bolmasa, bóten oqıǵa bolǵan joq. «Keıinshe... keıinshe...» dep úzdikken boıjetken úni, qulaǵyna sybyrlaǵany jadynda qalypty. Apash-qupash keshte sanasy shaıdaı ashylyp, ishki ózegin jalyn órtep, deminen ot jalyn sharpydy. Aıtýar shydap tura almady.

— Ózim órshitken otty ózim óshiremin, — dedi kúbir etip.

— Qalaısha? — dep Ásem janaryn mólt tóńkerdi.

— Búgin bolsyn bolatyn is... úıińe júre ber... jýynyp-shaıynyp alyp eki saǵattan keıin páterińe bas suǵamyn.. shoshyma... arty jaqsy bolady...júre ber...

Ásem únsiz, tilsiz keri sheginip bólmeden sytylyp shyǵyp ketti. Sezim dúleıi qozǵaǵan júregi atsha týlap, ablyǵyp, jigittiń qan qysymy kóterildi me, bilmeıdi, tósegine qısaıdy. Appaq kıingen dáriger boıjetkendi baýyryna qysyp, bal erninen ópkendegi júregi qurǵyrdyń soǵysy... týlasy... julqynysy mynaý! Qudaı basqa salmasyn... eki bólmeli páterde, ońasha, úlde men búldege oranyp tynysh qana tirshilik keshken sulý boıjetkenge barǵanda ǵoı — qan oınaǵan, shaıtan shattanǵan azapty tozaq sonda bastalmasyn. Talyp jyǵylmasynshy! Talyp jyǵylsa-qaıta turý joq onda. Kúlge aýnap kúıi kelgen býradaı tyrapaı asyp, aıaǵy aspannan kelip, anyq masqarasy shyqpasyn!

Bádendi boıjetkenniń aq halatqa malynyp, átir ıisi burqyrap, qushaǵyn ashyp qarsy alǵany... buǵan azdap sharap quıǵany... al alyp qoıalyq, aǵataı!.. dep úni irip buzylǵany — elestegen kezde júregi qurǵyr qaraptan-qarap búlingeni. «Qan qysymyńyzdy ólsheıin», — dep bas suqqan kezekshi dáriger tamyr soǵysyn ólshep kóre sap janary aspandap shyǵa keldi. Medbıkeni júgirtip dári saldy ma, áldekimge uıaly telefon arqyly habarlasty ma... «o-o-o!.. stranno!.» degen daýysy dálizdi kúńirentti. Aıaq asty «konsılıým shaqyrymyn», — dep shala búlingeni túsiniksiz. Attan salǵan Ospandy áketaılap-kóketaılap ázer toqtatty. Saǵatyna qarady, manaǵy boıjetkenge jolaýshyǵa uqsady. Áıgili músinshi Mıkelandjelo Býnarottı erinbeı qashap keltirgen mármár músindeı appaq qardaı quıylyp túsken jumyr san kóz aldyna jarq etken mezette hırýrg-jigit qaljyrap qaldy. Ómir boıyna súrine-jyǵylyp jetsem-aý dep, shólimdi qandyrsam-aý dep armandaǵan qos ańǵardyń arasynda syldyr qaǵyp aǵyp jatqan káýsar jıegine jeter-jetpeste dármeni bitti... álsirep tyndy... Bul kókeń shól qandyrýǵa shamasy joq, appaq jotany qushyp-súıip, jylap aqqan bulaq qabaǵyna basyn súıep... boı jasaǵan aýrý kisige uqsap tereń tynystap, baryp-kelip ábi-tábi kúıde uzaq jatty.

Talaı jyldar sońyna sham alyp túsip, salyspaıtyn jerde salysyp, sanaspaıtyn tusta sanasyp, birde ol, birde bul básin arttyryp taıtalasqan ýaqyt shirkin bir pás kidirip qalǵanǵa uqsady.

«Ýaqytty páske bolsa da kidirttim, jeńdim» dep oılady Aıtýar. Ýaqyt tarazysy — saǵat emes, júrek eken. Ázirge kóz jetkizgen shyndyǵy osy.

Qulaǵyna talyp-talyp tym jyraqtan qyz úni jetedi. «Qaıdasyz, aǵataı!»

8

Adam áýeli mańaıyndaǵy dúnıeni ózgertýdi arman etedi, ol qolynan kelmeıdi. Kele-kele ózim ózgersem dep armandaıdy, ony da oryndaı almaıdy. Ózim qolym jetpegen bıikke balalarym jetse, urpaǵym ózimnen góri myqtyraq bolsa, bıik jerde otyrsa deıdi, onysy da oıdaǵydaı bolmaıdy. Týysqan-tuqymymdy jaqsylyqqa, barshylyqqa jetkizsem deıdi, onysy da oryndalmaıdy. Aqyrynda esik pen tórdiń arasyn júgirip ótkendeı qysqa ǵana ǵumyryn tutamdaı etip, qalaı aıaqtaryn bilmeı qaraptan-qarap sendelip ketedi. Bárine kináli opasyz ýaqyt dep sógedi.

Ózimiz opasyzdyq ettik pe, álde, ýaqyt opasyz ba?!

Aýrýhana tóseginde aıǵa jýyq jatqan Aıtýardyń kózindegi, júregindegi ýaqytty sóıletip kórelik endeshe. Astrofızık jigitimiz oılap-oılap aspan áleminiń asa bir qupıa qulpy-qara qurdymǵa sińetin ýaqyt pen tartylys kúshiniń kiltin ashty. Kiltti tabamyn dep júrip Ulybrıtanıanyń Kembrıdj ýnıversıtetin tamamdady, ǵylym sońyna sham alyp túsip, otbasyn qurýǵa ýaqyt tappady; álgi qupıanyń formýlasyn jazsam, zańyn ashsam dep kóp sharshady. Orys, qazaq, aǵylshyn tilinde «Qara qurdym uly garmonıa da» degen kitaby shyqty. Ózi basshylyq etetin ǵylymı orta álgi eńbegin Nobel syılyǵyna usyndy. Shette júrse de emis-emis mártebeli sarapshylar salmaqtap jatyr dep estıdi. Kózge kórinbeı, jelkesinde turatyn jazymysh perishtesi: «Formýlany taǵy bir tekser!... Laboratorıaǵa júgin!.. teleskopqa úńil!.. uıqyny qoı, kúlkini doǵar, jaza tús!...» dep álme-ál asyqtyra túsedi.

Asyqqanda qaıda barady, baǵytyn ózi de bilmeıdi. Qaı mejege at basyn tireıdi, túkpirlep boljaı almaıdy. Kúni-túni búgilip otyryp, saýsaǵyn súıel etip súıkektete túsedi. «Sonda ǵoı bul Aıtýarǵa ne jetpeıdi? Appaq tósekte kósile aıaq sozyp, qalyń uıyqtap, erteńgilik onǵa deıin manaýrap aýnaqshyp nege jatpaıdy? Ózi qatarly kardıolog profesorǵa uqsap syqata qaǵaz salǵan portfelin salaqtatyp alshań basyp muńsyz, qamsyz nege júrmeıdi? Tań alakeýimnen, torǵaıdan buryn oıanyp, esep shyǵaryp, mıy shaıqalǵandaı bolyp qatty sharshaǵan kezde-Geteniń «Faýst» kitabyn ala sap paraqtap, buryn da pálenbaı ret oqyǵan tustarǵa qaıyra kóz júgirtip, ash kúzenshe búgilip otyrǵanyna jón bolsyn-aı! Osynshalyq ózin-ózi nege azapqa salady? Qınap qoıǵan qaı qudaı!»

Jalǵyz jaýap: ýaqytpen salysý ǵoı.

Rentgen sáýlesi sekildi ýaqyt shirkindi mysqal bolsa da kidirtsem, az da bolsa-ýaqytqa iz qaldyrsam dep pende shirkin tistenip júrip ǵumyr keshedi.

Mańaıyndaǵy ózgeler ne istep jatyr deseıshi: Saqaldy ekolog dindar profesor: «İnshalla, jer betinde kúnákar pendeler azaımasa-sýishkiligim azyǵym taýsylmaıdy», — dep oılaıdy. «Kóbeıse kóbeıe tússini.. Qaıtsek kúnámizdi jýamyz», — dep jylap-eńirep aldyma keledi áli, aıaǵyma jyǵylady bári. «Tirshilikte zına jasama, kúnáli ispen aınalyspa, temeki tartpa, araq ishpe, oınas jasama, jalǵan sóıleme, kisini aldama» dep kúni-túni ýaǵyz aıtyp kópshilikke jekkórinishti bolǵansha, «jaratqan ıeniń jerdegi kózimin, súf-f-f», — dep, duǵa oqyp, baqara súresin san qaıtalap: «Kúnákárdi kúnásinen aryltam», — dep kafedrada shartta júginip otyrsam, gakıl aıattardy san qaıtalasam-ataq-abyroı bıiktep, teńge-tebin ózinen-ózi quralmas pa!» dep oılaıdy saqaldy ekolog profesor.

Salaqtaǵan bylǵary sómkeli kardıolog profesor keshe ǵana akademık bop saılandy, alaqandaı kókshil tysty kýáligin aldy. Eń áýeli sol kýáligin kósteńdetip júrip Prezıdenttik emdeý ortalyǵyna tirkeldi. Bedeldi jýrnaldyń aqyldasar alqasyna múshe bolyp endi. El ishine kóp taraıtyn juqaltań jýrnaldyń Bas redaktory jýrnalıs jigit minezi shadyr, asaý attaı qıqar edi. «Alqa múshesi ete almaımyz, jazǵan maqalańyz bizge kelińkiremeıdi», — dep syltaý aıtyp basy qısaıǵan. Sumdyq daý órship sol arada, redaksıada yrǵasý bastaldy.

«Pálenshe degendi alqa múshesi etipsiń. Kóptiń biri-kandıdat. Doktor bolsa bir sári! Jerlesiń, rýlasyń bolǵan soń engizip otyrsyń!».

«Ol kisi jıi-jıi maqala jarıalap turady».

«Troıbolızmmen aınalysady, azǵantaı qazaqty júzge, rýǵa bóledi dep mınıstrlikke hat jazamyn!».

«Jazsańyz-jazyńyz. Jýrnal úkimettiki emes, JSHS etip barlyq aksıasyn ózim satyp alǵam».

«Ókimetti qulatqan, memleketti qıratqan, halyqty tespeı soryp baıyp otyrǵan kileń súlik sensińder! Súlikten qutylmasaq qanymyzdy, barymyzdy tespeı sorady, súlesoq qylady, qıratady, jalańash qaldyrady, barmysyń arýaq, qaıdasyń jaratqan ıe!.. Aramyzda súlikter qurymaı el bolyp jarytpaımyz!..»

Túbi tereń kól sekildi álgi daýdyń aıaǵy sarqylmaı, ekinshi kúnge sozylyp, úshinshi kúnge aıaq basqanda bıttiń qabyǵyndaı jýrnaldyń Bas redaktory qan qysymy kóterilip, júregi shanshyp aýyryp jedel járdem shaqyrdy. «Aýrýhanaǵa aparamyz ba, qaıtemiz,» — dep jurt shýlasyp jatqan kezde-kardıolog akademık mes qaryn sómkesin salaqtatyp redaksıa bólmesinen syzyp joǵalady. Troıbalızmmen aınalysady, pıǵyly jat, memlekettik tilge jany ashymaıdy, mańaıyna kileń jóıit járkelenshi ámpaılaryn jınap alǵan, myna túrimen qazaqty kógertpeıdi», — degen maǵynada aryz jóneltem dep burqyldap bara jatty.

Oı, páli-aı! Túsiniksiz tulǵa, jedel járdem dárigeri Ospannyń oıy múlde kereǵar polúste. Jurt yldıǵa qarap móńirese, bul kókeń teristikke qarap tanaý shúıiredi. «Reformanyń júrý, júrmeýi-qazaq tilin túsinip, qazaqsha oılaýda jatyr», — deıdi ózinshe joba syzyp.

— Baıaǵy jońǵar shapqynshylyǵy, alqakól-sulama zamany qazaq tiliniń basyna qaıtyp týdy dep tujyrady. — Nanbasańyz-qarańyz, aǵaıyn!»

«Qazaq tilin saqtaý — túptiń túbinde ulttyq qaýipsizdikke kelip tireledi. Jer betinen ultymyz joǵalyp ketpesin desek-qazaq tilin saqtaǵanymyz jón. Qazaqstanda turatyn káriske báribir, tiliniń ustynyn ustap otyrǵan júz mıllıonnan astam Koreıa memleketi bar. Mundaǵy azyn-aýlaq nemiske báribir, uly Gete, Shıller, Gessesin áptıekteı ǵyp shyǵaryp, nemis tilin dúnıege dúńkildetip oqytyp jatqan Almanıa memleketi myqty; Qazaqstandaǵy azǵana evreı, shamaly ázirbaıjan, tazdyń shashyndaı ýkraın «tilimiz quryp bara jatyr» dep muńaıa qoımaıdy, óıtkeni shekaranyń arǵy jaǵynda mıllıon-mıllıon qaraqurym qabyrǵaly — Ýkraına, Ázerbaıjan, ıvrıtshe bulbulsha saıraǵan Izraıl memleketi jalyna qol apartpaıtyn asaý, olar-daǵy ana tilin eshqashan óltirmeıdi. Sorlaǵanda-qazaq tili sorlaıdy, Aral teńizine uqsap jylma-jyl tabany jalańashtana túsedi!».

Keleshek órkenıettiń bas buıdasyn aǵylshyn tili eshkimge ustatpaıdy; ekonomıkanyń bas bıligi-orys tilinde; arab tili-dinimizdiń tuǵyry, rýhymyzdy bir jobada ustaımyz desek-Mýhammed ǵaleıkissalam paıǵambardyń tilinen irge bólip kete almaımyz. Álem tanyǵan órkenıet-aǵylshynsha, ekonomıka-oryssha, rýhanı sana-arabsha, qazaq tili-qoı baǵyp, qurt qaınatatyn aýyl arasynyń ájik-kújigi rólinde júrip, bara-bara, júre-júre on bes-jıyrma jyl ishinde ólip tynady. Bankır, isker, aqshaly alpaýyttar oryssha saırasa; musylman dinin ustaǵan aǵzam kókeler meshit, medresede arabsha quıqyljytsa, elshi, jaýshy, alypkel, shaýypkel, barypkel, el men elge júrip turatyn aqsúıek zıalylar aǵylshynsha sóılese: qazaq tiliniń kimge qajeti bar, ólmegende nesi qaldy?! Ájik-kújik, sybyr-kúbirmen sý aıaǵy qurdymǵa ketedi-daǵy».

«Qazaq tilin óltirmeıik desek: halyqtyń qajetine aınalǵany jón».

«Óltirmeýdiń jalǵyz joly-qazaq tilin ınternetke engizý, kompúter arqyly qazaq tilin oqytý. Ult tilin úırenýdiń ońtaıly ádisi-ózi jasaǵan ınternet álipbıi. 20-ǵasyr basynda jádıtshe — tóte oqý álipbıin engizgen Ahmet Baıtursynov atasyna eliktep, sol kisiniń ádisine úndes etip kúndelikti qoldanysqa laıyq, úırenýge ońaı álipbı jasady myna Ospan kókeń».

Sońǵy bes-alty jyl ómiri kompter álipbıin jasaýǵa ketti. Ózi jedel járdem dárigeri, kúndiz-túni oılaıtyny hal ústinde súlelenip tósek tartyp jatqan aýyr naýqas-qazaq tilin saýyqtyrý, ult rýhyn oıatý. Túsinbegen jurt munyń syrtynan: «O, Ospandy qoıshy!.. basynyń bir sharıgi túsip qalǵan, ıa zamanynan qalyp qoıǵan, ıa ýaqytynan oza týǵan túsiniksiz jan», — dep oılaıdy. Dastarqan basynda, jınalys ústinde eshkim munymen betpe-bet kelip aıtysýǵa qorqady. Bul kókeńdi arǵy-bergi ǵylym jańalyǵynan, memlekettik til jóninen saıysqa túsip, til bezesip jeńe almasyn sezedi, «báleden mashaıyq qashypty», — dep syrt aınalyp bezip joǵalady.

Ospan-ekeńniń kelesi armany: óstip erkekqos, etekbasty bolyp júre bermeı, úılenip alýdy oılaıdy. Kóńil kilti bireýge burylady. Ol — basy bos boıjetken Ásem. Keshegi kúnge deıin sálemi túzý, sózi sypaıy, siz-biz desip syılasyp júrýshi edi. Áne bir astorfızık ǵalym jigit aýrýhanaǵa aýyryp túskeli nildeı buzyldy, minezi 180 gradýsqa ózgerdi. Boıjetkenniń jan álemi janartaýǵa uqsady. Keıingi kúnderi sol janartaý byqsyp óship ıa sónýge bet aldy, ıa ot-jalyny kemigendeı qubyla ózgerip shoshytady. Buryn teatrǵa, Kongres-Holda ótetin konsertke qoltyqtasyp bara salýshy edi, týǵan kún, jańa jyl, naýryz merekesine bastary qosylyp bıge shaqyrsa-burala basyp, denesiniń qyzýy sharpyp kep qushaǵyna lyp enýshi edi. Dúnıeni umytyp qalqyp ushyp bıleıtin. Keıingi kezde Saryarqanyń sirkirep jaýǵan jaýynyna uqsap alystap ketti. Janaryn tómen saldy:

— Joq, bara almaımyn», — deıdi.

— Burynǵy Ásem bolýdan qaldyń, kózińniń asty qalqyǵan kóleńke!.. Ne bop qaldy, janym-aý».

— Eshteme?!»

— Sezip turmyn ǵoı jan álemińnen dúleı júrip ótkenin. Ana aspan álemin zertteımin dep aqyl-esi sýala bastaǵan Aıtýar basyńdy dýalap bir pále istegenin sezip júrmin. Saý sıyrdyń japasy emespin. Qıalıdi qyr astynan túsinem. Onyń júregi ornynda emes, oń jaǵyna aýytqı bitken, Eınshteınniń yqtımal teorıasyn ilgeriletem dep basynyń bir túsip qalǵan «.

— Ony qaıdan bilesiz?»

— Men bilmeıtin nárse joq jer ústinde. Kompúterdiń qulaǵynda oınaımyn, ınternet júıesine qazaqsha álipbı engizdim. Soqyrishekti jarmaı, operasıa jasamaı, qatyryp-semdirý ádisin oılap taptym. Osy Ortalyqtan bóstegimdi kóterip, óz aldyma jeke dara klınıka ashyp alaıyn desem, átteń-átteń ózińdi qımaımyn. Seniń qarańdy bir kún kórmesem júre almaımyn ishqusta bolyp!». « — Meniń kóńilim sýyǵan».

— Kimnen, júregi oń jaǵyna bitken, aspandaǵy qara qurdymdy zertteımin dep qaradaı alaqtap mıy aınalǵan álgi Aıtýarǵa aýdyń ba?.. O, jaratqan ıe, jer ústinde ádilet bar ma, joq pa? Qıalıden qutylatyn zaman qaıda?!»

Ásem boıjetkenniń janarynan tamshy jas mólt tamady. Syrt aınalyp uzyn zaldyń túkpirindegi bólmesine enip, jumsaq dıvanǵa tize búgip, betin basyp al kep jylasyn, al kep solqyldasyn. Kóz jasy saýsaǵynyń syrtyn jýyp ketti. Óksip-óksip kóp otyrdy. «Keshe qandaı edi, búgin qandaı?.. Doktorlyq dısertasıasyn jazyp bitirip, «Adam aýrasyna kosmostyq garmonıanyń uly áseri» degen taqyrypty indete, zerttep, jaqynda jınaq etip shyǵaryp úlgergen edi. Endi az kúnde, shilde túse-akademık jetekshisi «maqul» dese-ǵylymı keńeste qorǵap shyqpaqshy. Endi she?.. Bári byt-shyt, kóńili eli kóship ketken, qulazyǵan jurt sekildi... jym-jylas... tym-tyrys. «Qyz ketken soń aýyldan qyzyq keter» degen sóz rasqa shyqty. Burynǵy buratylǵan, qasy-kózi qıylǵan, kisige ajaryn ashyp kúle qaraǵan boıjetkenniń ornynda qazir ǵoı múlde bóten, eshtemege qyzyqpaıtyn, erteńinen úmit etpeıtin, eljirep, ishi-baýyryńa kirip, elp etpeıtin, qur qaýqar, baqshadaǵy qarǵa úrkiter tulyp sulba qalǵandaı, jumysqa kóńilsiz keledi. Aýrýlardy selsoq otyryp tyńdaıdy, qan qysymyn ólsheıdi, «maqul-maqulmen» basyn ızep jópeldeme shyǵyp ketedi. Bólmesine enip «aýrý tarıhyn» toltyrady. «Qaıtsem eken» dep kúrsine oılaıdy, birinshi bólmege, Aıtýarǵa soǵyp hal-jaǵdaıyn bilip shyqsam ba eken?.. joq, aldymen bas dárigerdiń, orynbasardyń Bas suqqanyn kútsem be eken?.. Aǵa medbıkeni shaqyryp alǵan, qoly epti, kóńili júırik medbıke boıjetken syryn aıtqyzbaı túsinedi. Óz-ózinen kúlmeń qaǵyp turyp: «Sıstemasyn qoıdym, dárisin berdim, baqylaýdy úzbeımin», — deıdi-aı. «Kimdi?»..qalaı?..» dep suraǵan joq.

Osy mezet ishki telefon zyń etedi. Qulaǵyna kóteredi. Ortalyqtyń Bas dárigeri Baıpatshaev yzǵaryn tóge sóıleıdi.

— Ana birinshi palatadaǵy aýrý ıa ekeýmizdiń basymyzdy jutyp tynady, ıa aspanǵa ushyp joǵalady! Qaıtemiz? «Em-domǵa shamamyz jetpeıdi» dep juqalap... jaılap.. kóńiline tımeıtindeı... jan balasy sezbeıtindeı... ǵyp shetelge jóneltip jiberemiz be, álde taǵy bir konsılıým shaqyramyz ba?.. Aı, ana Aıtýar páleden ońaı-ospaq qutyla almaspyz!

— Shaqyrsaq-shaqyraıyq!

— Kimdi? Qaıtip?!.. Álgi saqaldy ekolog dindar profesor men qyzyl kóz akademıktiń basyn qospaıyqshy! Eki ógiz súzisse arasynda júrip biz ólermiz. Ústimnen aryz bar ma, qaıdam. Prezıdent ákimshiliginiń is basqarmasynyń bastyǵy týlaqsha qaǵyp, shańymdy silkip aldy. Aı, Ásem! Nege úndemeısiń? Bir pále boldy ma aralarynda? Aýrýdy o ǵyp, bu ǵyp shetelge jibereıik desem, basyń qısaıyp esh kónetin emessiń!

— Aramyzda eshteme bolǵan joq. Jibersek — jibereıik, emdesek — emdeı bereıik!

— Sóz bolǵanyna! Qýyrdaqsha qýyryp óltirip barady dep aıtyp turmyn ǵoı manadan.

— Ol kisiniń júrek soǵysy kosmos qubylysyna baılanysty dep oılaımyn. «Ekologıa áserinen tıtyǵy quryǵan» degenge senbeımin. «Kúnáni kóp jasaǵan» degen saqaldy ekologtyń sózi sandyraq. Ǵylym qýyp, kitap jazyp oıy eshqashan bosamaǵan ǵalymnyń kúná jasaýǵa ýaqyty qaıda!

— Taǵy bastadyń ba baıaǵy ánińdi, — dep Bas dáriger qaqyldap jótelip, óz-ózine kele almaı, oıbaıyn salyp, telefon qulaǵyn laqtyrady-aı. Ásemniń basyna ystyq qan shapshıdy. Janarynan ytqyǵan jas mólt tamady. Jazyp otyrǵan qaǵazy bylǵanyp, sýlanyp shyǵa kelgeni. Qalamsaby synyp, sıasy tógilgeni. Osy mezet jel kernegen áınek sart ashylyp bólme ishi alaı-túleı dúrildep ketedi. Etegi túrilip jóńkilip kúrkildep kelip qalǵan túıe órkesh bultty terezeden jańa kórdi, yrshyp túregeldi.

Qupıa konsılıýmǵa jóppeldeme shaqyrylǵan saqaldy ekolog dindar profesor qolyn sýǵa shaıyp jatyp ishteı: «O, toba!» — dedi. Qudiretińe bas ıemin alla taǵala! Qazaqsha quranda eń kóp aıtylatyn úsh sóz bar: olar-nur, jupar, kórkem. Allanyń nury shyǵar jer dúnıeni jylytyp turǵan, áıtpese kún degeniń kosmos keńistigine domalaǵannan domalap shok bop janyp sińip ketpes pe edi! Tirshilik ıelerine jaryǵyn, sáýlesin sebý shapaǵat tóresi! Aıtýardyń júzinen nury tógilip tur, kúnákar deýge qalaı aýzy barady. «Tifá-tifá! Áne bir dáriger boıjetkenniń betinen nury tamyp, aıaq astynan kókeıine kúrt túsirgeni ǵoı qaraptan-qarap. Alla taǵala álgi urǵashyny sonshama nurly etip jaratty, erkekter qushyp, súıip maýqyn bassyn degeni bolar. Qar ústine tamǵan qan sekildi, úzilip pisken almaǵa keledi. Sol boıjetkendi kórsem-aq júregim atqaqtap soǵyp, degbirim taýsylyp, demigip shyǵa keletinim nesi eken. Tifá-tifá!..» dep saqaldy dindar óz-ózinen shoshıdy.

«Ekinshi jıi ushyraıtyn sóz-jupar. Bálkim jumaqtyń balamasy bolar, álgi dáriger boıjetkenniń boıynan erekshe jupar ańqyp, Saryarqanyń sary samalyndaı jutqan saıyn esten tandyryp qaradaı óltiredi-aı! Kózine jumaq esigin elestetedi. Quranda jıi ushyraıtyn úshinshi sóz-kórkem. Kórkeıip júrý, kórik-táńir dáýleti deý, jaratqan ıe ýaǵyzynda mol. Kórkem kisini bas ıe ózine uqsatady; unasymy, jarasymy juǵady deıdi. İsh saraıy nurǵa tolyp, kórkemdelip, jupary ańqyp júrgen pendege jaratqan ıe úıip-tógip bere salady».

Saqaldy ekolog dindar profesor tún ishinde, qymtanyp qalyń uıyqtap jatyp tús kóripti. Quddy óńindegideı tegi. Qudaı bereıin dese óstedi: dáriger boıjetken burala basyp kelip namaz oqyp otyrǵan munyń janyna tize búgipti. Tizesi balanyń basyndaı jalańashtanypty. Ekolog dindar qolyn júgirtedi. Álgi boıjetken: «Uıat emes pe!» — deıdi deminen jupar ıisi ańqyp. «Kitapta sulýǵa kóz salǵandy kúná demeıdi. Denesi qyzyp úzdigip bara jatady. Sol eki arada qas qylǵandaı, birer qyzyl jaǵaly jerden ónip shyqqandaı, tap jelkesinen tóne qalǵany. «Taltúste mynalaryń ne?»-deıdi álgiler áńkildep. Alda ǵana, ǵashyǵyma qolym jetti me, bal shekerge erinim tıdi me, tımedi me degende!.. Álgiler: «Profesor aǵaı, saqalyńyz sapsıyp boıjetkendi ońashalap jatqanyńyz qalaı».. turyńyz, mılısaǵa júrińiz», — deıdi sup-sýyq únmen úrpıtip.

«E, mılısasy nesi? Qyzyl jaǵalyǵa jábir kórgen, shpanaǵa jem bolǵan kisi júginedi».

«Dáriger qyzdy taltúste ońashalap jatyrsyz».

«Áı, shyraǵym, býyrshyn kózin súzbese, býra buıdasyn úzedi me! Qushaǵyma qalaı jutylǵanyn ózim de bilmeı qaldym».

«Bultaryp, jaltaryp qylmystan qutyla almaısyz! Jurtty jınap aqyldasamyz», — dep álgi áperbaqan ur da jyq nemeler ózdi-ózi salǵylasyp turǵanda... dindar profesor «keshkisin besti qymyzǵa qanyp jatqan, qushaǵyna kirgen jumyrtqadaı bádendi qyzdy baýyryna tartyp, qushyrlanyp ıiskepti... oı, rahat-aı!..» Oqystan oıana kelse — tósegi ylǵaldanyp, dambaly dymdanyp bolar is bolyp qalypty.

Belin qolymen basyp túregelip, shapanyn júre ıyǵyna ilip, aýyz úıge shyǵyp jýynyp-shaıynýǵa dát qyldy. Túsindegi lázzat oıyny kóz aldynan kólbeńdep esh ketpeıdi; «myqyndy, sóldi erindi boıjetkendi qashan qushyp-súıer ekem, kóntýlaqtaı qatyny qurǵyrdan ábden mezi bop jeridim» dep ishteı irıdi. Krandaǵy tastaı sý qolyn qaryp ketti. Búıirdegi bólmede tastaı qatyp uıyqtap jatqan áıelin maı quıryqtan kelistirip bir tepti. «Dáret sýyn jylytyp qoı dep qanshama qaqsadym», — deıdi kúńirenip. Sol eki arada shákirt bala jetip kelip: «Shaqyryp jatyr», — dedi. Pádárińe nálet-aý, páske kidirip, túsindirip aıtsań-ishiń kebe me seniń!» «Aýrýhanada jatqan ǵalym úlken kisige konsılıým shaqyrtypty, tez jetsin,» — dedi. Páderińe nálet-aý, úlken kisi dep turǵanyń Prezıdent pe, álde bardy-joqty qurastyryp kón kitap jazǵan, aspanǵa qarap ańyryp juldyz sanap, bylaıǵy jurt túsinbeıtin esep-qısap shyǵarǵan Aıtýar ma? Áb-báse, sol qıalı ǵalym deseńshi! «O, toba, sol ǵalym jigit qoly júrip turǵanda ıa baılyqqa, ıa maıly asqa, ıa myqyndy bıkeshke kóńil bólmeıdi, pysqyryp qaramaıdy degen ósek sóz bar; kórgen-baqqany soraıǵan dúrbini kók tereńine kózdep qoıyp juldyz sanaý desedi... Jóneldim endeshe, Prezıdenttik emdeý ortalyǵynyń aýrýhanasynda ótetin mártebeli konsılıýmǵa».

Ekolog dindar profesor jan qaltasynan uıaly telefonyn alyp, jeńil máshınesin shaqyrtty. Lyp lyqsyǵan jeńil júırigi esik aldyna kidirdi. Shofer bala júgirip shyǵyp kabına esigin ashyp, profesor-ekeńdi ishke ótkizdi, esigin aqyryn japty. Máshıneni aınalyp óz ornyna tize búkti, qojasynyń siltegen jaǵyna júıtkip jóneldi.

«Ia, qudaıa, kórsetkenińe shúkir», — dedi ishteı kúbirlep saqaldy dindar, — úlken kisiniń sharapaty tıip, sonaý Mekke-Medıne jaqtaǵy eshkimge belgisiz bir japyraq kishkentaı eldiń qarjylaı kómegimen Nur-Astana meshiti salyndy, ishine kirgen de armanda, kirmegen de armanda, saıyn saharanyń betimen júzgen jelkendi appaq kemege uqsap kóz tartady, ısi musylmannyń tóbesi bıikteıtin ǵajaıyp ǵımarat. Ásirese bes myńǵa jýyq namazǵa jınalǵan jurttyń aldyna shyǵyp qulqýallany eki-ush márte qaıyrǵanda boıynan aram ter shyǵyp, jeńildep qalady, qoltyǵyna ǵaıyptan qanat bitkendeı bolady. Juma namazyn qaza qylmaıdy.

9

Prezıdenttik emdeý Ortalyǵy, nege ekeni belgisiz, búgin ózgeshe dúrligip ketipti. Kezekshi dáriger halatynyń óńiri ashylyp, etegi qus qanatynsha jaıylyp sabylysy qaýyrt, medbıkeler aıaǵynyń ushymen basady, tazalyq saqshylary mármár edendi erteńgisimen beri eki-úsh márte jaltyratyp súrtip shyqqan. Aýyzdaryn ashsa: «Kele jatyr!.. Bárimizdi bir shybyqpen aıdaıtyn kórinedi!..» Ásirese aýrýhana Bas dárigeri Baıpatshaev esik pen tor aldyn jol qyldy, tegi shydamy taýsylǵan soń tómenge túsip úlken bastyqty esik aldynan kútti. «Eń ádemi, kórikti medbıkeni qasyma ilestirip, gúl ustatyp qarsy alsam qaıtedi» dep bir oqtaldy. Qushaǵyn toltyryp gúl shoǵyn alyp shyqqan orynbasary — dáriger kelinshektiń keýde shuqyrynyń kóz qulaǵandaı oıyǵyn kórip: «Omyraýyńdy japsańshy!» — dedi. Aıtyp aýyz japqansha bolǵan joq, qara moıyl «Mersedes» esik aldyna tumsyq tireı kidirdi. Umtylyp jetip-máshıne esigin ıa ózi ashqany, ıa ishindegi bastyqtyń ashqany-esinde joq, degbiri qalmaı qolyn usyndy, sálemdesip basyn ekshedi, orynbasar kelinshek mártebeli kisini gúl shoǵyna kómdi. Túsi sýyq bastyqtyń jýan daýsy gúr etip: «O-o-o!» — dedi. Kelinshektiń kóz súringendeı keýde oıyǵyna qarap turdy-turdy — daǵy júzi jylydy, burylyp ishke attady.

Bas dárigerdiń bólmesine enip syrt kıimin sheshti, aına aldyna taqap suıyq shashyn tarady, aınalyp Bas dárigerge buryldy. «Bastańyz, joq páleni tóndirip uzaqqa sozbańyz!.. Prezıdenttiń baqylaýynda turǵan tulǵa bolǵan soń saýshylyǵyn saraptap anyqtaıtyn mártebeli alqaǵa qatysqaly keldim!..»

Qos alaqanyn bir-birine úıkep, pyshaqsha janydy. Bas dáriger úlken bastyqty bastap jorǵalaı basyp syzyp jóneldi. «Munda júrińiz!» — dedi. Tómengi qabatqa túsip, qarsy bettegi emen esikti ashyp kirip kelgende-kórkem perde tutqan keń zal, emen ústel, bylǵary tysty oryndyq, gúl salǵan ásem qumyra, ústeldegi ushtalǵan qalam, aq qaǵaz, beıne, jas qalyńdyq otaýyndaı kóz jaýyn alǵany. Aq halatty áýleti dúrk kóterilip bas ızesip sálemdesti, oryn-orynǵa lyp jaıǵasty.

Shybyn yzyńy estilerdeı tynyshtyq ornady. Baıpatshaev bir bet qaǵazdy alyp betine taqap, naýqastyń jaı-kúıin, em-domyn sýdyratyp oqyp shyqty. Ustaz aldynda taqpaq aıtqan shákirtke uqsady. Prezıdenttik is basqarmasynyń bastyǵy Ámirshi Dosaıuly qaryndashyn ústelge tyqyldatty, qozǵalaqtap, qoıý únmen sóz sabaqtady.

— Myna memorandýmnan eshteme túsinbedim, — dedi asa yzǵarly naqyshpen, — «jaqsy» deısiz, jaqsy bolsa-sary jambas bolyp nege jatyr? «Qubylmaly» deısiz, nege qubyltpaı-qalypqa túsirmeısiz? Baıandamańda bir sóılem qalyp qoıǵan sekildi. «Qolymyzdan kelmeı jatyr» degen sóılem.

Bas dárigerdiń shybyn jany shyrqyrap ketti.

— Dúnıelik qolda bar em-domdy qoldanyp jatyrmyz, aınyp shyǵa keletin jyn urǵandaı júrek soǵysy demesek, saýshylyǵy qalypqa túsip qaldy, Ámirshi Dosaıuly.

— Bar pále ekologıadan, Astananyń sýy aýyr, tunbasynda aýyr metal kóp, radıasıa mólsheri qalyptaǵydan artyq,-dedi qaqshań etip túregelgen sómkeli kardıolog akademık sómkesin sart ashyp, — aǵaıyndar-aý, óstip ári tart, beri tartpen yrǵasyp júrgende esimi dúnıeni dúńkildetken astrofızıkti tyrapaı asyryp tyndyramyz ǵoı, AQSH-qa, Hústondaǵy Maıkl de Bekı myrzaǵa, júrek klınıkasyna jóneltýimiz kerek, búlingen júrek yrǵaǵyn bir túzese-solar túzeıdi.

— Ári tart, beri tartpen júrgen ózderińiz! Esh pátýaǵa kelmeısizder, ústimizden aryz jazyp, mazamyzdy alyp ábden sharshattyńyz, — dep Bas dáriger sómkeli akademıkke baryssha atyldy, qaıtse de azýyn basyp qalmaq.

— Shyndyqty aıtsa qorqasyńdar. Ol m aryz emes, málimdeme ánsheıin. Málimdemeniń kókesin kórseteıin, — dep qalshyldap, dirildep sómkesin ashyp ishinen ashshy ishekteı shubalǵan qaǵazdy sýyryp jatyr, — osy ortalyqqa bar-joǵy eki júz adam tirkelgen, al aq halat kıgender myńnan asady. Mynaý degen shetel klınıkasynda bir aýrýǵa eki dárigerden keledi, senderde bir naýqasqa bes dárigerden. Bul-bul ma? Shetelden qyp-qyzyl altynǵa satyp alyp kelgen, qan tamyry arqyly júrekke operasıa jasaıtyn aspaptar nege qańtarylyp tur, istetetin maman joq! Bul — bul ma. Hırýrgteriń baıaǵy zemskıı feldsher deńgeıinde qalǵan... Bilimi bary-joǵy belgisiz terapevt she?

Záreni ushyryp, tas tóbeden talaı sumdyqty tóndirip sarnaı berer me edi, myna tusta otyrǵan minezi aýyr, túsiniksiz maman Ospan atqyp turdy ornynan.

— Qanymdy qaraıtpa qaqbas, tuspaldap turǵanyń men be ekem! Zemskıı vrach bolsam da akademıkten artyqpyn!

— Aǵataılar, qoıyńyzdar, — dep myna tustan Ásem shyr etti, — emdeýshi dáriger — ózim, bar jaýapkershilikti óz moınyma alamyn. Aıtýar Maǵzumulynyń júregi qalypqa keledi áli. Shetelge jiberýge qarsymyn. Baıaǵy klasık jazýshy Áýezovtiń polıp isigin lezde sylyp-aq tastaıdy dep, shetelge jiberdik, aıaǵy óligin qarsy aldyq. Keshegi memleket qaıratkeri Smaǵul Sádýaqasovty shetelge jiberdik, aıaǵynda ý berdi me, ish súzegi ótti me, tipti molasyn da tappaı qaldyq. Qanysh Sátbaev aǵany Máskeýge Kýnsevo aýrýhanasyna asyǵys aparyp tyǵatyndaı alyp bara jatqan aýrýy joq edi, asqazan ragy asqynyp ketken dep, artynsha «alyp ketińder óligin» dep habar jiberdi. Qazaqtyń mańdaıyna bitken birtýary Shoqaıdy, Aımaýytovty o ǵyp, bu ǵyp belgisiz sebeppen sý aıaǵy qurdymǵa jiberdi, shetinen tizip jer jastandyrdy sóıtip. Aıtýardy shetelge jóneltýdiń qajeti joq, júregim jamanshylyqty sezedi!

Shyrqyrap sóılegen ǵajaıyp sulý boıjetkenge Ámirshi Dosaıuly arbalyp qaldy, qyms etýge murshasy joq. «Jer ústinde osynsha kórkem, nurly urǵashy bolady eken-aý, qalaı baıqamaı kelgem... kózime qalaı kórsetpegen?..» dep ash ózegine ashy dári túskendeı tebirenip, teńselip, qos qolymen basyn qumyrasha sheńgeldeı ustap shaıqap-shaıqap jibergeni.

— Beý dúnıe-aı! Myna boıjetken beker shyryldap turmaǵan shyǵar.

— Ámirshi Dosaıuly, aýrýdy shetelge De Bekı myrzaǵa jóneltken lázim, — deıdi sómkeli kardıolog.

— Jiberýge bolmaıdy, memlekettiń qyrýar qarjysyn jelge shashyp. Ol klınıkanyń táýlik emi-on myń dollar turady, tespeı sorady.

— Jiberý kerek, aqsha artyq pa, azamattyń basy artyq pa?

— Jiberýge qarsymyn!

— Kúni erteń ushaqqa salyp AQSH-qa jóneltken jón, shyǵyndy memleket moınyna alady. Urysta turys bolmaıdy, myrzalar, — deıdi kardıolog.

— Osy bizdi jyn ıektedi me, álde Allanyń pármenin umytyp úlgerdińder me? — dep túkpir jaqtan, tereń buryshtan saqaldy ekolog dindar profesor kúńirenip túregelgen kezde, bylaıǵy yǵaı ma syǵaı mamandar ishteı tiksinip, úrkip qaldy. Beıne jer astynan saqaldy saýdyraǵan arýaq tirilip shyǵa kelgendeı sezildi, qatty shoshyndy. «Myna páleni konsılıýmge shaqyrǵan qaı jyndy?» — degendeı Ámirshi Bas dárigerge oqty kózben zárlene qarady. Atqaqtap soqqan júrek tusyn alaqanymen sıpalady, sorǵalaǵan samaı terin súrtýge murshasy bolmady.

— Iá, myrzalar, jaratqan ıeni eshkim aýyzǵa alar emes qoı. Men bilsem: bul betpaq jas kezinde kúnáni mólsherden tys kóp jasaǵan, júrekti zil tartqyzǵan sol kúnálary. Dárimen jazylmaıdy, Buqardaǵy Kókiltash medresesin taýysqan qarı kisige oqytyp, boıyn bosatyp eńsesin kótergen soń Mekkege kishi qajylyqqa jiberip alǵanymyz jón. Bir túzelse-kúnádan arylyp baryp túzeledi.

Jurt tym-tyrys mólıisti, saqaldynyń sózi tóbeden tas túskendeı eseńgiretti. «Bul ne sonda?» Mártebeli bilgish maman bas qosqan ǵylymı konsılıým be, álde ár jerden bas quraǵan óńkeı sharıgi aýysqan, qalybyn joǵaltqan, qıalıdiń, áperbaqan ápendiniń jıyny ma? Qyryq rý qaıdaǵy-jaıdaǵyny jınaǵan Bas dárigerdiń basyndaǵy bes gram mıy azaıǵan! Amal joq kónesiń!.. kóngen soń ár tarapqa móńirep sóıleısiń!».. Osyny oılap ábi-tábi kúıge túsken, part bolyp qyzarǵan mártebeli laýazymdy bastyq Ámirshi Dosaıuly ornynan túregelip ketti.

«Ońasha aıtatyn sharýam bar edi, bylaı shyǵyńyzshy», — dep Ásem boıjetkendi saýsaǵymen ilip syrtqa shyǵaryp áketti.

Bylaıǵy otyrǵandar ań-tań. İs basqarmasy bastyǵynyń kórer kózge osynaý ersileý qylyǵy myńdaǵan jyldar súıekke sińgen qazaqy kisilik saltqa jatqyzaıyn dese-oǵan kelmeıdi; burynǵy sal, seriler bolsa ǵoı-kóńil qurtyn qozdyrǵan urǵashyny jurt kózinshe jeke dara bólip áketpeıtin. İshin tesip bara jatqan sózi bolsa, áýeli bylaıǵy aqsaqal, qarasaqaldan pursat surap baryp ońashalap syr bólisetin. Eýropalyq ádet-ǵurypta ǵoı eń áýeli qyzmet babynyń, laýazym portfeliniń múddesi kózdeledi, kóńil qurty, kóz suǵy kelesi kezekke yǵysady. Myna Ámirshiniń qylyǵy ıa qazaqy emes, ıa batystyq Eýropasha emes, bylyqqan birdeme bolyp shyqty.

Konsılıýmǵa ádeıi kelgen sheteldik ǵalym naýqastyń shubatylǵan júrek jazbasyn jelpildetip, tilin shaınaǵan sıyr sekildenip ár nárseniń basyn shaldy. «Pasıenttiń júregi dástúrli sol jaqqa emes, oń jaǵyna on gradýstaı qısaıa bitken, kúre tamyry ózgeshe, endeshe júrek qalypty tabıǵı jónimen jatpasa, qan tamyry sozylyp ketse-ól deımisińder!.. aýrý patalogıasyn múlde basqa polústen izdegen jón»... — dep tógildirgende bar ǵoı tórdegi túnerińki Baıpatshaevtyń tańqalǵany sonsha-aýzyn ashyp ańyraıyp otyryp qaldy. Beıne aıaǵynyń astyndaǵy jer tóńkerilip bara jatqandaı. Aýa jetpeı tunshyǵyp, qos qolyn erbeńdetip kelesi sómkeli kardıolog profesorǵa sóz kezegin berdi. Tilin shaınap aǵylshynsha saıraǵan sheteldikke: «Sabyr saqtańyz!.. páske kidirińiz!..» — dedi. «Men aıtsam: pasıenttiń júrek soǵysy, oıda joqta atqaqtap shapshyp shyǵa kelýi, álsireýi kosmos yrǵaǵynan», — dep qyzbalady sómkeli kardıolog jyny ustaǵandaı qalshyldap, — myna jazbaǵa qarańyzdar!.. Kún sharpýy kúsheıgen kezde-pasıenttiń júrek soǵysy jıileıdi, juldyz bitken aýysyp, jetiqaraqshy shalqaıǵan mezette — pasıent shalajansar kepke túsedi, salystyryp úńilip kórińdershi!»

— Sonda qalaı, juldyzdar men pasıent júreginiń yrǵaǵynda baılanys bar dep oılaısyz ba, profesor myrza?

— Odan ózge sebep tappadym. Astrofızıktiń júrek qalybynyń buzylýy-ishken sý, jegen astan, radıasıadan degeni ánsheıin sóz. Saqaldy ekolog dindardyń kúnáni kóp jasaǵannan degeni ánsheıin aıdalaǵa móńireý. Aǵaıyndar-aý, zaıyrly ǵylymı dáıek pen dálelge júginelik, mine qazir dúnıe tóńkerilgendeı medısınada orasan zor ǵylymı jańalyq ashylǵaly tur!.

Ana tustan saqaldy dindar shapshyp shyǵa keledi.

— Kókten tústiń be, kókeshim! Saqalymdy syılamaı, sheteldik mılaýmen qosaqtap jamandap turǵanyńa jón bolsyn!. Myna jazba, syzba, nobaı-nusqa dálel emeı nemene! — dep qalyń portfelin qarbyzsha jaryp ishinen qaǵazyn sýyryp ústel ústine shashyp jiberdi, syzba, jazbalar nán ústeldi kómdi, — jerdegi máseleni túzeı almaı júrip, barsha dáıek pen dáleldi bulttyń arǵy jaǵyna siltep qutylyp ketpeksińder!.. Memlekettiń aqshasyn tekke jep semirip júrsińder!

Osy mezet sómkeli kardıolog shart ketip saqaldy ekolog dindarǵa: «Á, seni me!» dep, oıpyrmaıdyń shapshańy-aı, jolbaryssha atylyp dáp qasyna, saqalyna qoly kósteńdep jetip-aq qalǵany. «Zıaly qaýym, bilgish ǵalymdar eki sózge kelmeı aıaq astynan bir-biriniń jaǵasyna jarmasyp, tóbelesip jatsa — betke shirkeý masqara osy emes pe! Álgi Ámirshi Dosaıuly qyz kórse-qubyla ózgeretin teke minez mardymsyz-aý, ózimdi qaradaı otqa tastap jer jutqandaı qaıda joǵaldy «, dep ishteı kijine-kijine Bas dáriger:

— Qoıyndar, aǵataılar! — dep eki ǵalymdy ajyratýǵa umtyldy.

— Barsha kúná men kemshilikti kosmosqa siltep qutylyp ketpeksińder, jýrnal betin bermeı juldyz-joramal degendi shyǵaryp júrgen óńsheń shaıtannyń sapalaǵy, — dep saqaldy ekolog dindar qalsh-qalsh dirildeıdi.

— Ǵylymnyń jeti atasyn ekologıaǵa tirep tirshilikti qurdymǵa ketirip júrgen óńsheń ótirikshi! — dep sómkeli kardıolog profesor aıylyn jıar emes. Múıizi qaǵylǵansha súzisetin kóktemgi buqa sekildi, janary atysyp qantalap ketipti.

— Aǵataılar, sabyr saqtańyzdar! Áı, álipbı avtory Ospan, neǵyp mólıip otyrsyń? Qyzyl ala qan bolmaı turǵanda ajyrat mynalardy!

Osy mezet esik syqyr etip ashylyp, ishke qyryndaı jyljyp, Ásem dáriger endi. Jylaǵan ba, oramalymen betin, kózin kólegeılep alypty. Tómen qarap tuqshyńdap kep shetki oryndyqqa tize búkti. Jartylaı ashylǵan halatynyń óńirin jyldam jaýyp úlgerdi. Sońyn ala qara kózildirik kıgen taıaq jutqandaı siresken Ámirshi Dosaıuly kelip kirdi. Álgide, osy bólmeden shyǵar kezde kózildiriksiz edi. Jaǵalasýǵa shaq qalǵan saqaldy men sómkeli ústerine asyǵys engen laýazymdy sheneýnikti kórip tiksinip qaldy. Jeli tolǵan qapshyq keýdeler pysh basyldy. Bas dáriger kómeıindegi sózin jutyp judyryǵyn aýzyna keptep jótkirinip aldy. Áınektiń arǵy jaǵynan nóser gúrildedi. Jurt ańtarylyp terezege buryldy. Álgide ǵana aspan móldiregen ashyq edi, qaradúrsin sabalaq bulttyń qaıdan úıirilip tóne qalǵany belgisiz. Únsizdikti Ámirshiniń maı jaqqandaı jumsaq qomaqty úni buzdy.

— Myrzalar men hanymdar, áıgili astrofızıkti emdeýge shetelge jóneltemiz be, álde osynda qaldyramyz ba? Ashyǵyn aıtyńdar. Qarjyǵa tirelgen máseleni óz moınyma alamyn. Aıtýar Maǵzumuly Qazaqstanda ekeý emes, jalǵyz, kózdiń qarashyǵyndaı saqtaǵan lázim.

Syrttagy nóser sabalap qoıa berdi, qattylyǵy sonsha-tereze áıneginen suq saýsaqtaı sý qulap aqty.

— Daýysqa salamyz ba, qaıtemiz? — dedi Bas dáriger ornynan qopańdaı qozǵalaqtap.

— Endeshe shetelge jibereıik degen kisiler qol kótersin, — dedi Ámirshi Dosaıuly.

Úlken bólmeniń ár tusynan shoshaıǵan qoldy sanaı bastaǵany sol, qapelimde kóz aldy tumandanǵandaı bolyp, múdirip qaldy. Janary terapevt boıjetkenniń janarymen oıda joqta ustasyp, eriksiz tusaldy. O-o-o! Qyz janarynda ne joq deısiz... ashyný, úreı, ótinish, jalynysh, súıispendik saǵynysh... bári-bári almasa kelip jan áleminen alaı-túleı býyrqanyp syrtqa shyǵar dúleı minezge aınalǵan kezde-qudiretteı kúshke aınalyp, álgi janar, tunjyraǵannan tunjyrap, keýdesine myltyq uńǵysyn tiregendeı shybyn janyn shyrqyratyp turyp aldy. Kózmyltyqtyń shúrippesin basyp qalsa-bul kókeńniń gúrs qulary anyq edi. Almaǵaıyp mezet kópke sozylmady. Birazdasyn baryp esin jıǵan Ámirshiniń kómekeıi búlkildedi.

— Osynda, ózimizde emdeımiz, — dedi aqyryn ǵana, sulq únmen. İshi bosaǵan qap sekildendi. — Baıpatshaev myrza, pikir sabaqtaǵan kisilerdiń bir sózin qaldyrmaı hattama túsiresiz. Mátindi kompúterge terip, qatesiz etip, mór basyp, qol qoıyp, kúni erteń qolyma tıgizesiz! Joǵaryǵa ózim jaýap beremin, ózim moınyma alamyn.

Jınalys bittige sanap, jan-jaǵyna baıyppen qarap, oryndyq arqasyna ilgen kostúmin alyp, jeńin qaıyra suǵyndy. Esikke bettedi. Tabaldyryq túbine jete berip, qalt kidirip, tereń túkpirde tuqshıyp otyrǵan boıjetkenge burylyp qarady. Qyz janaryn ustaı almady. Sońyna ilese shyǵyp, keý-keýlep, «al, hosh» dep yǵysqan aq halattylar áýletinen sytylyp, esik aldyna shyqty. Syzyp kelip kidire qalǵan jeńil júırigine otyrdy. Dybyssyz jónele berdi.

Osy mezet. Aspan asty qaq aırylǵandaı bolyp kún kúrkiredi. Alyp qala sabalaǵan nóser astynda tońǵan balasha búrisedi. Kópten bergi qapqysy kep ars-gúrs etken joıqyn nóserdiń syqpyty bóten. Kóshe boıy qyzyl qarǵyn. Aýrýhana bólmesinde, aq tósek ústinde arystaı bolyp jalǵyz jatqan Aıtýardyń júregi jamanshylyq sezdi me: ablyǵa dúrligip, lúp-lúp etip, torǵa qamalǵan jolbarysqa uqsap julqyna soqqany.

10

Bul dúnıe ne bolyp barady! Búlingen ózimiz be, álde búlinýge bet alǵan jaryq jalǵan ba? Bas jibin bosatyp, kóligin bylaı shyǵaryp yzǵyta aıdap jiberip, qyr basynan yldıǵa domalatqan bos arba sekildimiz. Páske kidirip, aldy-artymyzǵa qaraýǵa, baıyzdaýǵa mursha qaıda!.. endi bolmasa álimjetti bireý kók jelkeden qondyrardaı, yldıtómen quldyraǵannan quldyrap, bireý dóńgeleginen, bireý kúpsheginen, kelesi ústindegi júginen aırylyp saı tabanyna bir-aq urady, kúl parshasy shyǵyp shashylyp tynady. Óstip: «Jumys kóp, jumys kóp... esh qol tımeıdi!» — dep júrip kúnderdiń kúni osy júrgen barshamyz tyrapaı asatyn shyǵarmyz.

Aıtýardyń oıy bólindi, esik ashylyp, palataǵa súmetilip kóleńke kirip kele jatty. Keıipkerimiz tiksinip qaldy. Álgi kóleńke jótkirindi, qarlyǵyńqy úni qulaq qajady.

— Arbań aman ba-eı?

— Qıraǵanyn qurastyryp bereıin dep pe eń?

Daýsynan tanydy, osydan jıyrma jyl buryn mektepte birge oqyǵan qurbysy, ádebıetti súıetin, aqyn bolamyn dep óleń sózdiń yrǵaǵyna terekti, qyzdy uıqastyryp, úlken qalada gazet-jýrnal redaktorlarymen basy pispeı, eki ıyǵyn julyp jep júr dep estigen. Bul bolsa o bastan matematıkaǵa júırik edi, fızıka, astronomıa ǵylymynyń sońyna shyraq alyp túsip, qorǵady, jańalyq ashty. Túbinde aspan tórindegi qara qurdym bizdiń galaktıkaǵa taqap keledi degen tujyrymy, dáıekteme teńdeýi aǵylshyn tilinde kitap bop shyǵyp; taqaýda Nobel syılyǵyna usynyldy. Astanada qarqaradaı ǵyp astrofızıka ınstıtýtyn ashty. Jańa baıqady, ústine kirgen synyptas dosynyń kóz jıegine ájim túsipti. Jalma-jan qaltasynan qaǵaz sýyrdy, onysy juqa kitapsha bolyp shyqty. Tysyna jamyratyp juldyz salypty.

— Mynaý jyr kitabym, ózińe syılaǵaly ákeldim, — dep zamatynda qol qoıyp berdi. Aıtýar qol basyndaı kitapshany aýdaryp-tóńkerip qarap shyqty, alǵysyn aıtty. «Qýanyshtyń úlken-kishisi bolmaıdy, tasyǵan shabytyń qutty bolsyn», — dedi. Aqyn dosy qońyr únmen áńgime bastady.

— Bul kitapshany astyńa mingizgen atqa balap ákeldim, mingizgenim, Saryarqanyń tósinde saıran salsyn degenim! Almatyda atymdy shyǵara alatyn emespin. Qıqymdaı haltýrshık qamap, tonap, jep qoıatyn sekildi. Jazǵanymdy synaýǵa synshy jaldaıdy, «qıalı, qıalı» dep jumysqa almaıdy. Shúý qaraquıryq dep salyp uryp Astanaǵa keldim sodan, aılyǵy táýir qyzmet taýyp ber, páter alýǵa kómektes. Áıelim: «Osy jerden kóshpeımin», — dep jer tepkilep, Almatynyń batys betindegi Shańyraq yqsham aýdanynan qarǵa adym shyǵar emes. «Eki bólmeli páterge qol ushyn beremin, bestegińdi kóter, kósh», — dep bizdiń úıdegi qurdasyńa hat jazyp ber, attyń basyn arqaǵa buraıyn. Ońtústik astanada tura bersem pıanshik bop, jyndyhanaǵa túsip qurıtyn sekildimin, eki ıyǵymdy julyp jep júrip».

«Úlken qalaǵa tirkeýge turǵyz... jalaqysy táýir qyzmetke kirgiz... páter alýǵa qol ushyndy ber... óıt...sóıt...ótkiz... jetkiz» degen buıryq raıly etistik qulaǵyn qajyǵaly sonsha-qaradaı janyn qoıarǵa jer taptyrmaı jiberdi. Qan qysymy kóterildi me, qulaq túbi shyńyldady. Tósegine qulady. Shalqasynan jatqan kúıi juqaltań kókshil kitapty paraqtady. «Bir juldyz bar-qurdymǵa tartady, bir juldyz bar-zil salmaǵyn artady...» «Qoıa qal, kókeshim! Pálendeı qushyryp turǵan poezıa emes, áıtse de sanasyna jylt etkizip erekshe sáýle syzdy. «Zil salmaǵyn artady» degen oralymda mysqaldaı oı jatqan sekildi. Dúnıelik fızıkada Nútonnan, Eınshteınnen keıingi mıly ǵalymdar «tartylys kúshin magnıt órisi sekildi salmaqsyz sýbstansıa» dep keldi. Tartylys qanshalyq áýletti, zor bolǵan saıyn juldyzdyń tyǵyzdyǵy artady, al tyǵyzdyq zattyń úlkendi, kishi formasyna qatysty; atomdar ózgermeıdi», — dep topshylady. Qazaqta jamannyń aıtqany kelmeıdi, sandyraǵy keledi degen sóz bar. Myna poezıa áleminde juldyzyn jandyra almaı júrgen ortasha aqynnyń ortaqol óleń joly úlken jotaly oıdyń bastaý bulaǵy bolǵaly tur-áı. Nanbasańyz: formýlaǵa júginińiz, tartylys kúshi tyǵyzdyqqa ǵana áser etip qoımaıdy, belgili mólsheri salmaqqa aınalady. Sol salmaqty Eınshteınniń turaqtylyq zańyna, Lápýnovtyń ornyqtylyq zańyna buryp tekserse neǵylady. Minekeı, juldyzdyń tartylys kúshi arta kele salmaǵy da aýyrlaı túspekshi.

Sulý qyzǵa suǵyn qadaýshylar kóbeıgen saıyn boıjetkenniń bási artady, quny eseleıdi.

Kisiniń jaqsy, sáýleli sharapaty artqan saıyn onyń ýaqytyn jep, mazalaıtyn kisiler eselep kóbeıedi.

Uly galaktıkadaǵy chernaıa dyra-qara qurdym álemdegi teris aýrany jınaýshy kúsh, jer dúnıedegi kir, las, teris nysandardy boıyna sińire-sińire salmaǵy sumdyq artady. Bir zamanda álgi salmaq zoraıa-zoraıa qysymy eselep surapyl uly jarylysqa ulasady. Túptiń-túbinde úlken jarylysty týǵyzatyn qysym áseri. Buryndary baıqamaı, shartylyqtan shyqpaı júrgenine qaıran qalady ǵoı! Tartylys pen qysym qosylyp salmaq quraıdy!

Jalma-jan jastyqtan basyn julyp ap, qalyń tysty dápterin ashyp, jıeginde qystyrýly qalamsabyn sýyryp, sýsyldatyp jaza bastady. Qulaǵy tars bitelip, oı sanasy ózgeshe dúnıeniń esigin ashyp, eptep basyp ishine engendeı hal keshkeni. Kógildir álem, sheksizdik, birin-biri keri tepken, birin-biri tartylys kúshimen súıreı jetelegen myń san juldyz mańdaı aldynda shyraq bop janyp jazmyshtyń jazýyna aınalyp, qasıetti kitap sózindeı — jańasha, ózgeshe kózben oqıtyn oqyrmanyn kútedi! Oı-ho-oı, dúnıe degen! Qudyretińe, adam sanasy sheti-shegin ıgerip bolmaıtyn syr-symbatyńa tántimin ǵoı!

Bir jobada qulaǵy ashylyp, oıyn bólip, mańaıyna qaraǵan syńaıly edi. Aqyn dosy áli sambyrlap sóıleıdi, qolyn sermelep óleń oqyp otyr eken. Sóziniń aıaǵy tirshilik muńy baıaǵy.

«Ótkiz...jetkiz...menen qaıtpasa-Alladan qaıtar... osy jolym qol ushyńdy bermediń bar ǵoı — jyndyhanaǵa túsem, qańǵyp ketem! Balalarymnyń, áıelimniń obalyna óziń qalasyń. «Qol ushyn bermegen kisápir minezdi Aıtýar qylyǵy óz-ózime qol jumsaýǵa májbúr etken» dep urpaǵyma hat jazyp ketem. «Ýa, arýaq, arqasy bar aqynyńdy jelep-jebeısiń be, álde kóringenniń kóztúrtkisi, telpekbaıy etip ezip-janshyp joq etip jiberesiń be?!»

Zarlaǵan ashshy daýys tóske balǵa soqqandaı qulaq shekesinde yzyń-yzyń etip turyp alǵany. Álgide ǵana áldebir formýlanyń, salmaq pen tartylys kúshiniń ara qatynasy — Aıtýar effektisi-atymen bas qurap, shımaılanyp shyǵyp kele jatqan. Myna qaıdaǵy-jaıdaǵy arýaqty tebirentken synyptasynyń sýyq úni oıyn onǵa bólip, shyrma-shatý tuıyqqa tirep, esebiniń kúl-parshasyn shyǵardy. Soqyr kisishe túrtinektep pendeshilik sheńberden shyǵa almaı qaldy.

Syrttan áldekimder úıilip kele qalǵan sekildi.

Bu dúnıeden bólinip o dúnıege, sharttylyqqa, qıal álemine kóship úlgergen dertti kisini qaýmalap, o jer, bul jerin shuqylap... ólshep.. surap...mazasyn aldy, áldenege kóz jetkizbekshi me, kim biledi. Myna Aıtýar túk túsinse buıyrmasyn-aı! Qaýmalap kelgenderdiń ishinde Bas dáriger Baıpatshaev bar, daýysy jer astynan shyqqandaı qumyǵyp, kúńgirlep estiledi.

— Myna jarqanatsha jarbıyp otyrǵan kim-áı? Palataǵa bógde kisini kirgizbeńder, karantın dep qansha qaqsaımyn!

— Bul meniń janalǵysh múńkir-náńkir perishtem, — dedi Aıtýar.

— Nege janalǵysh bolam, jansyzǵa jan beretin aqynmyn, — dep synyptas dosy qoqyraıady.

Baıpatshaev kostúminiń ıyǵy túsip, kóıleginiń jaǵasy kirlep, saqal-shashy kirpi bop ósip ólimsirep otyrǵan usqynsyzdy «aqyn» deýge aýzy barmady. «Osynsha júdegeni nesi» dep oılady. Aptadan beri as ishpegen bolar, kóziniń asty kólkildep isip, jaǵynan bozdaǵy shyǵyp ketipti. Baıaǵynyń aqyndary eki betinen nury tamyp, shyraılanyp, urǵashynyń kóz qurtyna aınalyp júrýshi edi, 21-ǵasyrdyń aqyny júdegennen júdep túkke alǵysyz, ásersiz bop qalady dep tegi oılamapty.

— Ǵulamany tezirek emdep jazyp berińder. Qyrýar sharýa kútip tur. Meni qyzmetke qoısyn, úıdiń óshirtine jazdyrsyn, áıelime, balalaryma hat jazsyn... oı-o-o-oı! — dep shaqsha basyn sharadaı etip shaıqaıdy-aı.

Baıpatshaev qaradaı kúıip ketti.

— Esiń durys pa ózińniń?

— E, durys. Jyndyhanadan shyǵyp keldi dep pe eń!

— Durys bolsa-jónińe kósh, kókeshim. Bul ǵalym aǵamyz jazylyp shyqsa, Londonǵa baryp Kembrıdj ýnıversıtetine dáris oqıdy. Tokıo mýnsıpaldyq keńesine jer sharynyń burynǵy domalaq kúıinen aýytqyp, sopaqsha qalypqa túsip bara jatqany týraly semınar ótkizedi... kúnshyǵys eline jol almaqshy... aýyl arasynyń kákir-shúkirimen aınalysa almaıdy, ól de bar maǵan! Sen túgili bizben tize túıistirip otyryp shaı ishýge ýaqyt tappaıdy.

— E, ataqty bolsa ataǵy ózine, qyzǵanbaımyn, qarsy kelmeımin. Osyndaǵy qala ákimine kirip páter alyp berýge kisiligi jetedi dep oılaımyn.

— Oıbaı, bul kisi ólse de basyn kishireıtip qala ákiminiń aldyna barmaıdy. Prezıdentpen, Premer-Mınıstrmen jeke sóılesedi. Telefon shalsa boldy, mınıstrler kostúmin júre kıinip júgirip jetedi. Seniń kákir-shúkir sharýańdy bitirem dep altyn ýaqytyn zaıa jiberip, tekke sendelýge, shirengen sheneýniktiń aldyna kirýge záredeı murshasy joq. Qanekeı, osymen hosh aıtysaıyq, — dep Bas dáriger jarbıyp otyrǵan aqyndy turǵyzyp alyp, ıtermelep, ysyrmalap syrtqa shyǵaryp jiberedi.

«Qulaǵymnyń túbinde kúńgirlegen... dúbirlegen... mazasyz yzyń ne boldy eken» dep oılaǵan tóseginde jatqan Aıtýar. Aspandy bult torlap alǵan ba, álde alystan kún kúrkiredi me. Kóziniń ústine sharaına tóńkerip qoıǵany nesi eken. Mynadaı mazasyz dúbirli ortada qıyn esep shyǵaramyn dep dámelengen ózimde es joq! Álgi sharaınadan qasyna taqaǵan dáriger, medbıke, sozylǵan qol, maıysqan bilek saǵym bop shalynyp qalady. Jańa baıqady: sharaına dep joryǵany — tóne úńilgen jaqsy kóretin boıjetkenniń janary eken. Ústinen úńile qaraǵan sharadaı kózden aıyqpas uly ýaıymdy kórdi. Tóńkerilgen sharaına-kózden móldir jas mólt tamady.

Ásemniń únsiz búgilip, ústine tóne túsip jylap otyrǵanyn jańa sezdi.

Dabyrlasyp, sabylysqan ózge dáriger, medbıke oıda joqta osynaý oqys sýretti kórip qapelimde aýyzdaryna qum quıyldy, sappa tıyldy. Shalqasynan sulap jatqan arystaı azamat... eshtemege mán bermeıdi, oıyn bólmeıdi, ózimen-ózi... emdeýshi dáriger — Ásem boıjetken jigit tóseginiń jıegine tize búgip, doǵasha ıilip, naýqastyń betine tóne úńilip... júzin jýǵan móldir tamshy jigit betine tyrs-tyrs tamady... Óksigendi, solqyldap jylaǵandy kúnde kóremiz ǵoı-al mynadaı dybys shyǵarmaı egilgendi alǵash kórýi. Bylaıǵy jurt aıaqtarynyń ushymen basyp bólmeden shyǵyp-shyǵyp jóneldi. Jigit pen boıjetken ońasha qaldy. Biraýyq ısharamen uǵysyp, kózben tildesti.

Qyz janary: nege úndemeısiń, pirim-aý!.. Táýirmisiń, ózińdi-óziń qalaı sezinesiń? Jalǵyz aýyz til qatshy!

Jigit janary: álgide tartylys kúshiniń salmaǵyn tapqan sekildi edim, shýlap júrip oıymdy beker bóldińder.

Qyz janary: shetelge jiberemiz, emdetemiz, jaýapkershilikten qutylamyz, qarjysyn taptym, De Bekı klınıkasymen sóılestim dep Ámirshi kúnde telefon shalady ózime. Shybyn janym shyrqyrap kelisim bermeı júrgenim qaradaı jynyna tıedi, saǵan degen sheksiz yqylasymdy ishteı sezedi.

Jigit janary: bet-júziń sopaıyp, azyp ketipsiń, ýaıym etpe, perishtem!

Qyz janary: tyrs etip úndemeısiń, syr bermeısiń, kún uzaqqa tóbege qarap jatasyń da qoıasyń. Sónip bara jatqan shyraǵdan sekildisiń!

Jigit janary: jylamashy, jasyńdy tıshy!

Qyz janary: qalaı tıam, pirim, qudiretim-aý! Álde shetelge emdetýge jibergenimiz jón be?..kesip-piship júregińniń ámirin aıtshy, qudiretim!

Jigit janary: táýir bolyp ketetin sekildimin.

Qyz janary: umytyp úlgerippin, qudiretim, álgide Stokgolmnen jedelhat alypty hatshyńyz, telefon shaldy: Aıtýar Maǵzumuly astrofızıka ǵylymyna engizgen fýndamentaldi zertteýleri úshin syılyq máresiniń ekinshi týryna ótti, sarapshylar biraýyzdan daýys berip, úshinshi aınalymǵa jiberipti. Quttyqtaımyn, qudiretim! Bar bolshy tek!

Jigit janary: Ámirshi esimdi ázázil azǵyrýshy shyǵypty jolymdy kes-kestep. Túsimde kórdim: qolyńnan qatyp ustap qaıyń toǵaıynyń ishine súırep sińip bara jatyr. Kók shalǵynnan aq baltyryń jarq-jurq etedi. Daýystasam-estimeısiń!

Qyz janary: aınymaýǵa ant etkem. Tynysyma, demime, deneme aınalyp úlgerdiń ǵoı. Kári ájem aıtatyn: qalqam, seniń basynda bótenge kórinbeı qorǵalap ushyp júretin torǵaıyń bar, arý bop týdyń, arý bop ólesiń deıtin jaryqtyq.

Jigit janary: arý-kóp urǵashydan ilýde bireýine qonatyn kepıeti, qasıeti; súıispendik quly, mahabbat jolyna bas tigetin aınymas jan. Basyńda kózge kórinbeı shyr aınalyp ushyp júrgen torǵaı sonyń belgisi, súıiktim.

Qyz janary: jyldam jazylshy!

Jigit janary: jabbar ıem jar bolsyn!

Osylaısha janarmen tildesýden keıin Ásem kisi senbesteı bolyp ózgerip, kórer kózge burynǵydan beter sulýlanyp, qulpyryp ketti. Kórgen jurt júzin buryp ótedi, bir aýyz tildeskenniń ózin bylaıǵy erkek ataýly jarty kúngi yrzyq, nesibege teńeıdi. «Búgin men Ásem dárigermen sóılestim, júzi jarqyrap qolyn usynyp sálemdesti», — dep maqtanyp otyratyn Parlament Májilisiniń depýtattary kóbeıdi. Tegi aýrýy biliner-bilinbeste-aq: «Tekserile shyǵaıynshy, kórine salaıynshy», — dep klınıkaǵa at basyn burýshy jigit aıaǵy jıiledi. Kele salyp Ásemdi izdeıdi. «Dári jazdyryp almaqshy edim», — deıdi; «Búgin Kongres Holda úlken konsert, soǵan aldyńǵy qatarǵa eki bılet ala salǵan em»; «erteń túgenshe mınıstrdiń týǵan kúni, shaqyryp qoımaı júr, Ásem qaraǵym móldirep qasymda otyrsa... kúlse-sol úıdiń tórin jarqyratyp jibermes deımisiń».

Ásem kóktemgi qaýyzy ashylǵan qyzǵaldaq-erkek bitken burylyp moıyn tamyryn úzip kózben súıip ótedi. Qolyn sozyp úzip alyp ıiskegisi keledi. Kóz jaýyn alyp qulpyrǵan saıyn kóz suǵyn qadap sońyna túsýshi jigit kóbeıedi. Palataǵa, bólmege osylaı kúlimsirep kirip kelgende bult arasynan jarqyrap kún shyqqandaı sezilýshi edi.

Aqyry shildeniń orta sheninde boıjetkenniń qyzýy kóterilip, shekesi túsip, baryp-kelip murttaı ushty. Aýrýhanaǵa tústi. Klınıkadaǵy qurby-qurdas, jora-joldas, áriptestiń qabaǵy túsip ketti. Juma namazyn kúńirentip Hup-Astana meshitinde oqyp, yǵysqan jurtty shyǵaryp salyp, keń tórde, kilem ústinde jartylaı kózin jumyp, maldas quryp otyrǵan saqaldy ekolog dindar profesor «Ásem dáriger aýyryp qalypty» degen habardy estigen jobada jalǵyz aýyz sóz aıtty.

— Kóz tıgen!

İzdenýshi shákirti kóleńkeshe ilesip mysyqtaban jyljyp kelip, janyna tizerlep, piriniń aýzyna qulaq salǵan edi.

— Kóz tıgendi kózben ǵana emdeıdi. Dári-dármek shıpa bop jarytpaıdy. Nanbasańdar, aptanyń aıaǵynda baryp kórińder, boıjetkenniń óńi sarǵyshtana bastaıdy, kóziniń asty kógerip isedi, arǵy jaǵy bir-aq qadam...

Mynany estigen shákirti eriksiz jaǵasyn ustap: «Astafyralla!» — dep qaldy. «Jaryqtyq, bir amalyn jasaı kórińiz!.. el, halyq bolyp alaqanyna ustap úkideı úlpildetken boıjetkendi ózim de bir márte kórgem, shyraıy túnimen kóz aldyma elestep uıyqtaı almaı shyqqam.. áı, ózi de Ásem dese-Ásem ǵoı, qaraqattaı móldirep tur-aý, móldirep!.. Tunyq bulaq sekildi, simirseń esh meıiriń qanbaıdy». Myna sózdi estigen saqaldy ekolog «shákirtin aıaq astynan jyn ıektedi me» degen kisishe-ajyraıyp kep qarady. «Ne dep kókip otyrsyń, betpaǵym, shapanymdy, kúnqaǵarymdy ákel!.. máshıneni shaqyrt», — dedi ala kózimen ata qarap.

Kóp uzamaı saqaldy dindar ekolog profesor bar táýirin ústine ilip, qoltyǵyna fransýz átirin seýip, basyna masaty qalpaǵyn kıip, jyljyp jetken jeńil máshınege kelip otyrdy. «Prezıdenttik emdeý ortalyǵynda isteıtin Ásem boıjetkenge tart, jyldam», — dedi. Naqa uryn túskeli bara jatqan, qaıyn jurtyna asyqqan kúıeý jigitke uqsady osy jolym.

Astananyń aspany alasaryp ketipti. Ásheıinde salbyrap, emiziktep shyǵa keletin shýda bulty yzym-ǵaıyp. Álde shań, álde bý, álde tuman, dúm-dúnıege bozamyq perde tutqandaı taıaq tastam jerden arǵysy kórinbeıdi. Júrgizýshige qarap burq etkeni.

— Áı, sen qaıda qańǵyp barasyń?

— Aýrýhanaǵa!

— Aýrýhanadan ózge jerge attap bassań adasyp ketemisiń! Myna adreske tart, — dep júrgizýshige tildeı qaǵaz ustatty.

Álgide, meshitte dáriger boıjetkenniń sýretin elestetip, jaıyn oılap alasurǵan mezette shákirti Ásemniń úıiniń adresin surastyryp taýyp, jazyp alyp, ustazynyń qolyna ustatqan. «Interkontınental» qonaq úıiniń oń búıirine japsarlas salǵan toǵyz qabattyq ásem ǵımaratqa jeńil máshıne jyldam-aq jetip keldi. Máshıneden túsip birinshi qabattyń keń foesine endi. Ala kıim kıgen bozbala kóldeneńdedi. «Shyraǵym, osy jerden páter alǵan qaryndasyma kirip shyǵamyn, aty-jónim mynaý, kýáligim minekeı», — dep óz jaıyn túsindirdi. «Esiktiń kodyn terip, telefon shalmaısyz ba?»..

«Úlken kisige shuqynyp kod terip jatý yńǵaısyz, qabattyń esigin asha sal óziń, keıimes!.. renjimes.» Bozbala lıftige shyǵatyn temir esikke saqaldy ekologti ótkizip jiberdi. Dindar profesor mysyqtaban júrispen besinshi qabatqa kóterilip, 32-páterdiń qońyraýyn basty. Álden ýaqytta emen esik syrt ashylyp, arǵy jaǵynan aq úrpek orys qyzy kórindi. Qapelimde bul kókeń sasyp qaldy. Adresti qate kórsetti me dep oılady.

— Ásemniń oqymysty aǵasy bolam, kóńilin surap shyǵam, — dedi tilin orysshaǵa ázer keltirip.

— Ona boleet, ne mojet vas prınát!

— Qabyldaýdyń esh qajettigi joq. Kóńilin suraımyn da shyǵamyn, — dep bar bilgen orysshasyn baldyrlap, qyzdyń keýdesinen ıtergendeı bolyp, ishke enip, aıaq kıimin sheship, basyndaǵy qalpaǵyn sheshýdi umytyp, tórgi bólmege jyljypty. Joǵalǵan asylyn izdegen joqshydaı mańaıyna alaq-julaq ańtarylyp qaraıdy. Boıjetken irgedegi aqshańqan tóseginde, aq jamylǵy astynda, qol-aıaǵy, tóńkerilgen kesedeı tósi aıqyn shalynyp kósilip jatqan. Kóziniń asty kógistenip, tanaýy qyrlanyp, sylynyp qalypty.

Alǵashynda jatyn bólmesine ruhsatsyz engen, ekpindegen erkekti boıjetken Aıtýar bolar dep oılaǵan. Aıtýar ǵana áı-shaıǵa qaramaı bólmesine basa-kóktep kirýshi edi. Bul renjimeıtin. Báz-baıaǵy ádetinshe janaryn jumyp, ıegin ántek kóterip, úlbiregen tamaǵyn tosty. Aıtýar piri, serisi munyń jup-juqa tamaǵyna tumsyǵyn tyǵyp qunyǵa ıiskeıtin. Bul joly óıtpedi. Shıe erninen, albyryp órtenip jatqan júzinen shópildetip kep súıdi. Kózin ashyp alǵan boıjetken jylan kórgendeı keýdesin kóterip alqyn-julqyn ytyrylyp keri shegindi.

— Kimsiz? — dedi.

— Qandaı qanypezerdiń kózi tıdi saǵan! Albastylar, kúnákarlar qoıa ma kóz suǵyn qadamaı. Men ǵoı, qalqam! Ásemim! Ǵulama dindar aǵańmyn. Allanyń aq jolyndamyn. Aýyryp jatyp qaldy degendi estigen soń, janym tynbaı, Baıpatshaevtan adresińdi jazyp alyp, kóreıin, jaıyndy bileıin dep jetkenim qazir! Márıam súresin jeti márte oqyp boıyńdy ustap turǵan kózdiń ýyn qaıtaramyn. Kózge dári-dármek shıpa bolmaıdy. Qý janymdy shúberekke túısem de darý izdeımin. Ásemim, ádemim, allanyń súıgen quly, boıyńdy tartpa! Nıetim adal!

Budan basqa da kóp sózdi aıtyp, qazaqy tilge taıpalǵan sheshen ekenin osy jolym shyndap sezdi... Kálımaǵa tilin keltirip... qýlqýallany úsh márte qaıtalap... jánnat turǵynynyń bal tatyǵan tátti lebizin estirte kúbirlep... ári-beriden qyzdyń qarsy aldyna qos tizerlep júgine ketip, kózin jumyp, áldeneni qoımaı suńqyldaǵanda-jarǵa arqasyn súıep shanshylyp otyrǵan Ásemniń boıy jipsidi. Saqaldy profesor bir zamatta baryp-kelip, baryp-kelip: «Tunshyǵyp baram», — dep kostúmin sheshti. Júrelegen kúıi kózin jartylaı jumyp jaǵasynyń túımesin aǵytty. Jatqa oqyp tógildirip Qamar súresine túskende: «Talyp baram, sýsyn ákel», — dep qolyn erbeńdetti. As úıdegi qyzmetshi orys qyzy kórbilte maqaý, ózdiginen sezip, bilý degen joq; tóbesinen dúńk etkizip aıtsań ǵana isteıdi eken. Ásem tóseginen sypyrylyp túsip, táltirekteı basyp as úıge shyqty. İsh kóıleksheń, omyraýy ashyq-shashyq, dirildeı jyljyp aqyryn sóılegen boıjetkenniń suryn kórip, qyzmetshi qyz ózinshe jobalady. Bolar is bolyp qalǵan eken dep oılady. Muzdatqyshtan shıpaly sýdy lyp ıilip alyp berdi. Úı ıesiniń ýmajdalǵan túrine, júzinen súmektegen teri tamshysyna kózi túsken qyzmetshi qyz: bolar is bolyp qapty, aıaǵyna turǵyzsyn beıbaqty, dep ishteı táýbalady.

Ásem aıaǵyn sanap basyp, tórgi bólmede, shartta júginip, janaryn jumyp qýllqýallasyn qaıtalap, ný orman ishine engendeı qasıetti súreniń yrǵaqty uıqasyna sińe batyp...ózge dúnıeni tars esten shyǵaryp... sharıǵattyń tekti yrǵaǵyna jan dúnıesimen balqyp baryp-kelip otyrǵan dindar kisige sozǵan bilegi dirildep sýsyn usyndy.

Saqaldy dindar ekolog profesor staqandy tisine soǵyp, shashalyp, salqyn sýdy óńirine tógip aldy. Qasıetti súreniń ishine dendep engen saıyn bu dúnıeniń sezim-túısiginen múlde adalanyp, ózge ólkeniń shetine shyqqan jolaýshyǵa uqsady. Pendeshilik sezim-túısikten aırylǵany sonsha-qarsy aldynda nury shalqyp, qulyn múshesi túgel kórinip, tósiniń kesesi tóńkerilip, appaq toq sany jotalanyp, ish kóıleksheń dirildep turǵan urǵashyǵa esh qozbady. Nápsisin tıyp, túısigin óshirip, ǵakıl álemniń perishte halinde, momaqan kúıde esigin qaqty.

«Allanyń súıgen quly, kórik-táńir dáýleti, sol dáýlettiń ıesine qanypezerdiń kóz ýyty qadaldy, boıyn bosat, shyrmaýdan shyǵar!..» — dep bozaryp-sazaryp tebirendi.

«Kórkem bolyp týylǵany, jupar shashyp turǵany, syrtqy surqaı dúnıege nuryn shashpaǵy-bir allanyń pármeni, momynnyń mysqyldaı kinási joq», — dep shatynaı shanshyldy.

«Jerge qarap topyrlap júrgen topyraq pendelerge sulýlyqty sezdire júrý-osy qyzdyń quzyrynda», — dep taýsyla sóılep táýbalady-aı, tizerleı júginip qasıetti sózderdi erin ushymen sybyrlap san qaıtalady. Janarynyń sharasy jasqa toldy.

«Bu qyzdyń kórkem bolyp týylmaǵy, nur shashpaǵy, boıynan jupar ańqyp júrmegi — bir Alladan, allanyń pármeni — haqtyń joly, haq jolyna kóldeneńdep kóz alartýshylar — minafıhter, jolynan aýlaq ket!., boıyn bosat, ýa, párýardigar perishteler!..»-dep qolyn kókke silke laqtyryp kúńirengen kezde bólmeniń aspaly shamy dirildedi. Ásemniń kózine solaı kórinip ketkeni. Jańa ańǵardy.

Saqaldy dindar profesor el-sel bolyp terledi... jylap otyrǵan joq, o dúnıelik haqtyń kóz jasy janarynan eriksiz júlgeleı akty. Kórer kózge dúnıe dóńgelenip, myna aıadaı bólme dalıǵan dalaǵa uqsap keńeıgennen keńeıip sulýlanyp kóringeni.

Júrek basyn top qylyp ustap turǵan áldebir zil birsin-birsin bosata bastaǵanyn sezdi Ásem.

«Jazylyp kelem», — dep ishteı lúpildedi Ásem, shynymen jaryqtyqtyń kúńirene teńselip, tebirene oqyǵan súresi qabyl boldy. Alladan saýap suraǵan saqaldy júzinen sorǵalap aqqan ashshy jasy júregime jetti. Shıpagerlik baıandy jazǵan Óteıboıdaq Tileýqabylulynyń «Kóz» degen taraýynda osylaı táptishtelgen. Oqyp shyqqan. «Úlken kisiniń aldynda jyndy adamsha ish kóıleksheń ebil-debilim shyǵyp jartylaı jalańash otyrǵanyma jón bolsyn!» — dep oılady Ásem.

Endi ǵana esin jıǵan Ásem boıjetken keýdesindegi tóńkerilgen qos mármár keseni qolymen kólegeılep, ish kóıleginiń tizege jetpegen jerin tómenge jetkizem dep tartqylaı túsip, tósek irgesine shegindi. Uıattan órtendi. Uıat qyzyly júzin sharpyp, janaryn jas shylady. Mańaıyna jaltaq-jaltaq alaqtap, álgide ǵana sheship tastaǵan aq jibek kóılegin izdedi. Osy mezet qoıanshyǵy ustaǵan kisideı saqaldy ǵulama qalshyldap-dirildegen kúıi tórt taǵandaı eńbektedi. Ásem qyzdy kıine salyp qashyp ketedi dep oılady ma, álde basqadaı oıy bar ma, kim biledi, naqa es-túsinen aırylǵan adamsha ahylap-úhilep... jetip kep... qyzdyń jalańash bashpaıynan súıip-súıip aldy.

Ásem qarap turyp qaıran qaldy.

«Aryldyń!.. jazyldyń!.. ázázildiń, mináfıhtyń tula boıyńa jabysqan kózi bosatty, qalqam!.. nur bop shalqy! ..juparyń ańqysyn!.. dúnıeniń kórkine aınalyp kórkeıip júre ber!..»

Osyny aıtyp eńsesin jazyp, sorǵalaǵan kóz jasyn jeıdesiniń etegimen súrtip, saqaldy ekolog dindar kisi tizesin basyp qaltyrap túregeldi. Qozǵalǵanda býyny sytyr-sytyr etti. Jerde jatqan kostúmin alyp suǵynyp edi, teris kıipti. Qaıta sheship, óńin aınaldyryp asyqpaı kıindi. Túımelendi. Sheteldik qalpaǵy tósek astyna domalap ketipti. Eńbektep júrip ony-daǵy taýyp aldy, alaqanymen uryp shańyn qaǵyp, basyna ildi. Aýyz úıge bettedi.

Beıne ishki ózegin sýyryp tastaǵan ushqat aǵashy sekildi. Osy úıge kirgeli bergi jan alyp, jan bergen arpalys, alapat hal, ot bop órtenip, sý bop sýyǵan minez qalpy momyndy múlde sharshatyp álsiretip silikpesin shyǵarypty. Sytyr-sytyr, syqyr-syqyr etip súlelenip esikke bettedi. Ásem boıjetken daýystap kidirtti.

— Jaryqtyq! — dedi.

Serpilgen boıjetken jańa ǵana qulyndaı týlap shyǵa kelipti. Denesimen dene bop quıyp úılesken aq jibek kóılegin kıipti. Profesor janary sulýlyqqa súrindi. Ásem buratyla basyp qasyna taqady, tanaýyna til jetkisiz hosh ıis jetti, jupar ańqydy. Boıjetkenniń eki kózi móldirep, tamyp túser shyq tamshysy sekildi.

— Jaryqtyq, meniń janymdy alyp, ornyna Aıtýardy aman saqtap qalýǵa bola ma?

— Bireýdiń janyn bireýge amanat etýge bolmaıdy, — dep dindar profesor tosyn saýalǵa tusaldy.

«Alda ǵana áziz perishtem-aı» dedi ishteı tolqyp, — jer betine jaqsylyq uryǵyn seýip, jaryq shashyp júrgen neken-saıaq perishteniń dáp ózi ekensiń ǵoı! Jańa álgide árqıly perishteler qulaǵyma tónip: «Súı, súı!..» dep sybyrlaǵan soń boıym balqyp, jalańash bashpaıyńnan erin tıgizip súıip alǵanym beker bolmapty. Ókinbeımin! Súıkimdiniń aıaǵyn qushyp súıgenimdi jasyrmaımyn! Kórkemdikke, kórikke mas bolǵanymdy aıtam, óleńge qosyp jyrlap shyǵam!.. Alda ǵana áziz perishtem-aı, seniń janyń keýdeńde emes, ushyp shyǵyp áli kúnge súıgen, súısingen azamatyńdy jaǵalap júr eken ǵoı!..».

— Azamatyń jazylady, perishtem! Janyńdy sadaqaǵa qımaı qoıa túr ázirge.

Apyl-ǵupyl keri sheginip, esikti ashyp, syrtqa attady. Boı-basy zil tartyp, shekesi shaǵyp aýyrǵandaı ma. Táltirek qaǵyp tómen tústi. Ásem qyzdyń aǵzasyna jabysqan kóz ýyty boıjetken boıynan shyǵyp, ózine aýysqandaı ma, qalaı.

11

Aıtýar «aýrýhanadan erteń shyǵasyń, shetelge, Hústondaǵy júrek klınıkasyna jol alasyń» degen kúni tań alakeýimnen oıandy.

Tań boıaýy biline qoımaǵan bester shamasy. Jyldam kıinip, aıaǵyna sport kedasyn suǵynyp, aýlaǵa shyqqan. Kúzetshi jigittiń: «Kún salqyn, tońyp qalasyz», — degen sózine qulaq qoımady, kógaldy aýlaǵa ótip, keýdesin kerip tereń-tereń tynystady. Temirqazyq jaqqa, zeńgir kók tórine nazar saldy. Alys juldyzdar jip sáýlesin sóndirmeı jylt-jylt janyp, tirshilik belgisin sezdirgendeı, ǵajaıyp syryn, qalybyn qapysyz tanıdy-aý degen astrofızıkpen sáýle arqyly sálem meziretin jasaǵysy kelgendeı. «Geometrıa keńistikke baǵynyshty, fızıka sáýle men gravıtasıalyq keńistik teńdeýine baǵynyshty, — dep oılaǵan Aıtýar,-áıgili Eınshteın tapqan E-ts2 teorıasyn qara qurdymǵa telip tekseretin ýaqyt jetken sekildi, mundaǵy E — energıa, ts-massa, 2-bos keńistiktegi sáýleniń jyldamdyǵy. Úsh jyl boıyna Eınshteın — de Haaza effektisindegi teorıany qara qurdymǵa ıip keltirip zertteýler júrgizgen; magnıt órisine tap bolǵan dene men magnıtsiz deneniń qara qurdymǵa batýy, ekinshi sózben aıtsa: magnıt órisiniń qara qurdymdaǵy hal-kúıin anyqtaýǵa surapyl qıal kúshin jumsaǵany tekke ketpedi. Dúnıede, uly keńistikte qara qurdym kóp pe, álde magnıt órisinsiz bos keńistik kóp pe?.. Eınshteın -de Haaza effektisin ári qaraı tereńdetken jaǵdaıda osynaý saýalǵa jaýap tabylar edi.

Álemdik tartylys zańy eshqashan joqtyqqa jutylmaıdy. Birde-bul, birde — ol; birde -Ásem, keleside-Aıtýar, tartylys sáýlemen qosylyp bos keńistikke laǵyp ketken mezgilde Aıtýar men Ásemniń uly súıispendik sezimi kúırep taýsylady, «mahabbatsyz -dúnıe bos» degen sol. Keýdesi súıispendik otynan arylyp, sýyǵan kúni jigitimizdiń oıy azaıady, qıalynyń qanaty qyrqylady, júrip-júrip... baqı dúnıeni tarazylap... táttini tátti dep, ashyny ashshy dep aıyrmaıtyn kórbilte, mondybas kepke túsip... tańnyń atýy, kúnniń batýy esh qyzyqsyz kórinip, tataýsyz tirshilikten tezirek ketýge asyǵady. Mahabbaty sóngen sulý qyz súıispendik otynan bosap qalǵan keýdesin kótere ustap-kózge urǵyzyp erekshelenem, aıryqsha kórinem, erkek bitkendi úıirip áketemin dep qansha áýrelense-daǵy baıaǵydaı bolmaıdy.. júrip-júrip... bir ysynyp, bir sýynyp... árkimniń boı jylytar tósegine aınalady.

Ol kúnderdiń beti aýlaq! Júreginiń soǵysy qalypqa túspeı, birde asaý atsha týlap, keleside sulq túsip qulazyp, áreń-áreń tirshilik aýlynan habar beretin qalyby joq, dárigerlerdiń aıtýynsha: júregi jurttikindeı sol jaǵyna emes, oń jaǵyna aýysa bitken, patalogıasy múlde bóten, dúleı daryn ıesi Aıtýardy-túptiń-túbinde-tóseginen turǵyzyp, betin beri qaratyp aıaǵyna mingizgen dáriger boıjetkenniń órtshe laýlap degbirdi alǵan súıispendik oty edi. Janap ketse-aq jalyny sharpıdy. Jurt kózinen tasalanyp, aıaǵynyń ushymen basyp, palataǵa jetip kelip qulaǵyna deıin nart qyzaryp jigit qushaǵyna jutylatyn. Shıe erniniń sólin jutqyzatyn. Jalma-jan halatyn ashyp jiberip, anarynyń qaraqoshqyl ushynan súıgizetin. Aıtýardyń basyn keýdesine qysyp turyp, úzip-úzdigip:

— Pirim, táýir bolshy, janymdy alshy kerek bolsa, quldyǵyń bop óteıin!» — deıtin kózinen tyrs-tyrs tamǵan ystyq jasyn jutyp turyp.

— «Jazylshy tezirek!»

Órtteı ystyq osy ótinish jigitke kádimgideı kúsh-qýat berdi, qos qolyn tirep súıener taıaǵy sekildendi.

Keshe erteńgisin alys aspandaǵy bir shoǵyr juldyzdyń sáýlesin kórip, ishteı tildesken sekildenip, turyp-turyp, júrip-júrip óz-ózinen kúbirlegen-«kún tartylysynan sáýleniń qısaıýy ǵylymdaǵy úlken jańalyq». Qısaıǵan sáýle ýaqytqa táýeldi. Eınshteınniń tujyrymy: materıa tyǵyzdyǵy men keńistiktiń qısyq radıýsy-ýaqyt; buǵan salsa-materıanyń tyǵyzdyǵy men gravıtasıalyq tartylys kúshiniń baılanysy-ýaqyt. Nútonnyń klasıkalyq mehanıka zańyn áýeli Maıkelson tájirıbesi tereńdetse, sol ǵylymǵa Eınshteın túbegeıli tóńkeris jasady; ýaqytty tórt ólshemdi keńistikte qarastyrǵan G.Mınkovskııdi myna jatqan Aıtýar tereńdetti.

Erteńgilik taza aýaǵa shyǵyp, tereń aspan tórindegi juldyzben tildesken keıipkerimiz bólmesine ene sap, bas jaǵynan qalyń dápterin alyp uzaq shımaılady. Bul jerde «shımaılady» degen sóz — ádebı alegorıa. Ýkol salýǵa, qan qysymyn ólsheýge engen medbıke kózimen qarasa-dápterdegi uzyndy-qysqaly syzbalar, esep-qısap, latynsha formýla nobaıy ánsheıin-aq shımaı bolyp kórinýi múmkin. Áıtse de ár jazbanyń astarynda uly garmonıanyń syry, qupıasy kádýilgi kisi tiline aınalyp, aq qaǵazǵa ıretilip túskeni qyzyq. Ǵaıyptyń ǵalamaty osy! Sheke tamyry búlkildeı soǵyp, bas qazany qyzyp, qan qysymy kóterilgende baryp qaryndashyn laqtyryp jiberip, shalqalaı sýlap jastyǵyna sulq tústi. Kishkene qońyraý shalǵyshty basady. Dybysty estigen kezekshi medbıke jalma-jan jetip kep bilegine ýkol saldy. Tolqyny jardy urǵan teńizshe dúrlikken júregi sap-sap basylyp qalady.

12

Talyǵyp jatyp kóz ilinip ketipti. Esik japsary jaılap ashylyp jyly júzdi, ótkir janarly, orta boıly kisi enip keledi. Jıyrma alty jasynda yqtımal teorıasynyń tuńǵysh formýlasyn jasaǵan, otyz bes jasynda sol teorıany túbegeıli dáleldep shyqqan, qyryq eki jasynda fotoeffekt zańdaryn ashqany úshin, ári fızıka teorıasyna sony serpin ákelgen eńbegi úshin Nobeldik syılyq alǵan Albert Eınshteın kádýilgideı kirip kele jatty. Óńindegideı tegi. Aıdaı anyq. Keýdesin kóterip, kórpesin serpip túregelmekshi edi. Albert aqsaqal qos murtyn jybyrlatyp shýaqtana jymıdy. Janyna kelip tósek jıegine tize búkti.

«Jata ber, — dedi buǵan túsinikti tilde, — esh qam jeme! Halińdi bilýge buryldym».

«Aý, Albert aqsaqal, áldeqashan, ótken ǵasyrdyń 55 jyly Prınstonda kóz jumǵan edińiz, qur sulba-sýretke, arýaq-kóleńkege aınalyp neǵyp júrsiz? Baqı bolǵan adamnyń bul jaryq dúnıege tirilip qaıta oralýy klasıkalyq fızıkada qarastyrylmaǵan edi ǵoı».

«Shurq etpe, baýyrym, kosmologıa, teologıa ǵylymynda aıtylǵan: osy kúngi kózi tiri kisi men óli arýaqtyń birer aýyz tildesýi týraly».

«Albert aqsaqal, qabaǵyńyz qatýly, renjip júrsiz be-myna bizdeı mardymsyz shákirtke. Adam aǵzasyndaǵy ýaqyt áserin zertteımin, qara qurdymnyń tereń-tereń tabıǵatyn ashamyn deýmen basym qatty ábden, jyndy bolýǵa aınaldym. Minekeı, otyzdan astym, qyryqtyń qyrqasyna taman aıańdadym, áli durystap otbasyn qurastyra almaı kelem; nesheme teorıa ashtym, kitap jazdym, o-o-o, Eınshteınniń A jáne V koefısıentiniń ózi attaı tórt jylymdy jedi-myna qazaqqa túsindiremin dep».

«Aptyqpa, saspa, shákirtim. Qan qysymyń taǵy kóterilip ketpeı turǵanda jalǵyz saýal qoıamyn da tabanymdy jaltyratam. Kvant elektronıkasyn ezip otyrýǵa ýaqytym múldem joq».

«Surańyz, surańyz, Albert aqsaqal!».

«Pálsapalyq saýal qoıamyn. Aqshań jetedi, ataǵyń taýdaı, jumaq sekildi ádemi kórikti tirshilik baǵynyń ishinde ýaıymsyz, qaıǵysyz ǵumyr keshýińe ábden bolady, eńbegińdi elińe sińirdiń, Prezıdenttiń kózindesiń, esimiń dúnıege dúńkildep shyqty... endeshe ýaqytpen osynshama salysyp, ese daýlaǵandaı

— salǵylasyp janyńdy qınap ne jynyń bar?»..

Aıtýar tereń oıdyń uıyǵyna batty.

«Shynymdy aıtsam: ýaqyttan utylyp, jeńilip qalmaıyn dep jantalasyp júrmin. Siz aıtqandaı-tyrbanyp, ter tógip, qulshynyp eńbektene bersem aqsha tabylady; sońyna tússem — nebir kórikti sulýdyń qushaǵyna ene alamyn; aýyryp edim dárigerler -qaýmalap, jan taptyrmaı emdep jatyr; qara qurdymǵa sińgen ýaqyttyń tylsym syryn, rentgen sáýlesi sekildi adam aǵzasynan sińip ótken ýaqyttyń zalaly men salmaǵyn ózim sheshpesem — eshkim túbine jetip teksere almaıtyn sekildi. Adamzattyń bári túptiń-túbinde ýaqyttan jeńilis tabady. Osynyń jumbaǵy nede-tekserip, tarazylap, túbegeıli jaýabyn jazyp ketsem dep edim. Báz birde ózimdi-ózim ýaqyty taýsylyp bara jatqan kisideı sezinemin. Ýaqytpen salysa, eseptese, bettese júrsek qana utamyz! Óıtpesek op-ońaı joqtyqqa jutylamyz».

«Ia, ýaqyty taýsylyp bara jatqan kisi sekildenip».

Myna sózdi estigen Albert aqsaqal eńsesi ezilip biraýqym únsiz osharylyp otyryp qaldy.

Birazdasyn baryp eńsesin jazdy. Aıtýardyń kózine uly muhıt jaǵasynda sý shaıǵan, ókirgen tolqyn shaınap, jel mújigen kóne shoqy elestedi... «Apyrmaý, mezgili jetkende myna alyp oıdyń asqar taýy-Albert aqsaqalǵa uqsap bir-bir tóbeshik, bir-bir shoshaq bolyp qalarmyz týǵan jerdiń tósinde», dep ishteı tebirendi. Shaldyń qoıý murty jybyrlap, qozǵalaqtap ketýge bet aldy. Birsin-birsin sulba-sýretke aınalyp syqyr etken esik dybysy bilinbeı, tumanǵa jutylǵan shoqy sekildi... uly ustazy áýeli kózden, sosyn kóńilden ǵaıyp boldy.

Aıtýar meń-zeń qalpy, qaırańǵa shyǵyp qalǵan balyq sekildi, aýa jetpeı tunshyǵa jazdap jatyp qaldy. Kóz aldyna qaıdaǵy-jaıdaǵy alys dala, jer shetindegi ókirgen kókala muhıt, tolqynǵa bir batyp, bir shyǵyp, qaltyldaı júzip kele jatqan qańsyǵan keme elestegeni.

Esigi sart ashylyp:

— Qudaıym-aý, bólmede aýa joq qoı, áınek kózin ashsańdar neǵylady! — dep Ásem boıjetken kirip kele jatty. Dereý perdeni túrip, áınek kózin ashty, jeldetkishti iske qosty. — Aýrýdy aýasy joq qapyryq bólmege qamap qurtypsyńdar! — dep kezekshi dárigerge urysty. Medbıkege keıidi-ýkol salǵan aspabyńdy, tireýish qadany jınap alyp ketpepsiń dep. Tynysy keńip, jańa ǵana shyrqyrap ushyp joǵalýǵa aınalǵan jany endi-endi aǵzasyna qaıyra enip, kirpigi qımyldaǵan jigittiń betine úńildi.

— Qalaısyz, pirim? — dedi ústine túsip kete jazdap.

— Ne suraıtyny bar, Albert aqsaqaldyń sońynan ilesip kete jazdap, baryp-baryp, komaǵa túsip, áreń tirildim ǵoı, perishtem.

«Shynymen aıtyp tursyń ba» degendeı Ásem qasyn kere janaryn keń ashyp qarady. Tósek jıegine tize búgip, qıt etse usha jóneletin qussha qonaqtady. Aıtýar oń qolyn qyzdyń tizesiniń ústine saldy. Shalqasynan jatqan kúıi. Boıjetkenniń toq sany, úlbiregen denesi toq ótkendeı dir ete qaldy. Úrkip, silkinip týlamady. Ekeýi de biraýqym únsiz osharyldy.

Ásem tizesinde jatqan jigittiń salaly saýsaqtaryn alyp sıpady, ulpadaı súırik saýsaq janyna maıdaı jaǵyp barady. Munshalyq túbitteı úlpildegen saýsaqty túńǵysh sezinýi. Qolyn sylap, sıpap otyrdy-daǵy endigi mezette jigittiń oń alaqanyn kótergen kúıi aparyp betine basty. Qyz júzi ot bop janyp ketipti. Alaqanyn tartyp alǵysy kep oqtaldy da, ol oıynan tez aınyp, birte-birte saýsaǵyn joǵarylatty. Yp-ystyq jasqa shylandy.

«Ásem, nege jylap otyrsyń?» — dep suramady.

Til qatsa-aq osynshalyq áserli qalyp, ystyq tapqa qoıǵan sary maısha erigen kóńil, túbitteı tútilgen saýsaq joıylyp ketetindeı kórindi. Qyz betin syıpalaı tómendep, shalqasynan jatqan kúıi, kózi jumýly... júrek jortýly... saýsaq ushyn boıjetkenniń ernine ákeldi. Ásem boıjetken jigit saýsaǵyn erinine ystyq-ystyq basyp únsiz ópti.

Saýsaqpen súıisý-lázzat oıynynyń shoqtyǵy. Jigit saýsaǵy men qyz erini álsin-álsin túıisti.

«Osy ózim tap qazir jumaq tórinde shaljaıyp jatqan shyǵarmyn» dep Aıtýar ishteı tebirendi. «Munan asqan jer ústiniń jýmaǵy bolmas, qalaı ǵana asyp-tasyp, tákapparlyq asaý ózen sekildi pendeshilik arnamdy buzyp ketpeı jatyrmyn?»

Jyraqtan jetim bult kúrkildeı jóteldi.

Sońǵy aptada júrek soǵysy qalypty yrǵaqqa túsip keledi. Bas dáriger Baıpatshaev máz: elde joq qytaıdyń shóp dárisin taýyp, júıeli túrde em júrgizdim, ógizdiń múıizinen keptirip, untaqtap jasaǵan bıovıtamın aýrýǵa álme-ál kúsh berip, qalypqa túsýine kóp járdem jasady dep. «Júrek soǵysy surapyl urys dalasyndaǵy súrgin salyp soǵys ashyp jaralanǵan patshadaı, joq jerden omaqasa qulaǵan, oılamaǵan tusta at oınatyp ablyǵyp shyǵa kelgen shataq qolbasshy minezindeı-qıyn edi, bir izge túsirdim. AQSH-qa, Hústondaǵy de Bekı klınıkasyna jóneltpedik» dep; «ózimiz-aq emdedik» dep gazetke, teledıdarǵa damylsyz syrsuhbat berip dýyldatyp jatty. «Qytaıdyń shóp dárisin, ógiz múıiziniń untaǵyn Óteıboıdaq Tileýqabylulynyń «Shıpagerlik baıan» kitabynan oqyp bildim» dep tóndiripti. Shyn máninde, tereńdeı oılaǵan pendege Aıtýardyń sol jaǵyna emes, oń jaǵyna taman oıysa bitken erekshe júreginiń, dálirek aıtsa-júrek qabynyń -«ógiz júregi» patalogıasyna aınalyp ketpeýine, júrek qabynyń keńeıe túspeýine, Astananyń ústinen dúrligip jabaıy nóser ótken saıyn qan aınalymynyń qalypqa kelýine, Birden-bir sebepker Ásem arýdyń aıtýy joq súıispendigi edi.

Bul syrdy ekeýinen basqa eshkim bilmedi. Shalqasynan jatqan Aıtýardyń salaly saýsaqtaryn aldyna alyp, bir-birlep sanap, úlpildegen ulpa ernimen súıip otyrǵan sulý boıjetken-osy qazir aspannan túse qalǵan perishtege uqsady. Qyr muryny, kerile syzylǵan qara qasy, quıylyp bitken aqshyl mańdaıy, pás saıyn júzine alaý bop júgirgen uıat qyzyly, úrkektigi, ulpa erini — qyl qalam ıesi Erbolat Tólepbaı kenepke kelistirip salǵan perishtege keledi.

Biraýyqta Aıtýar mahabbat mastyǵynan esin jıdy.

— Júrek qabymdy «ógiz júregine» aınalyp ketýden saqtap, qan qysymymdy qalypty jaǵdaıǵa túsirgen seniń súıispendigiń, Ásem. Buryn-sońdy áıel zatynda osynshalyq qudiretti kúsh bar dep oılamappyn. Baǵalaı almasam, baǵańdy bilmesem — keshir arý perishtem!

Ásem únsiz ǵana jigittiń salaly saýsaǵyn bir-birlep ernine basa tústi.

— Áýelgide beti jyltyr, bóksesi shymyr kóp urǵashynyń biri ǵoı dep oılaǵam. Sol oıymmen ot basyp ala jazdadym. Ásirese sońǵy konsılıýmda Hústonǵa, «operasıa jasatýǵa jiberemiz!.. jibermeımiz!» desken qym-qýyt arpalysta shyryldap júrip ara túsip jeńip shyqqanyń esimnen ketpeıdi. Pyshaqqa túsken júregim qaıta tiriler me edi, álde máńgilik sónip qara qurdymǵa jutylar ma edi. Jaratqan ıe seni ózime keziktirse — dertime shıpa, janyma darý bolsyn dep ushyratqan shyǵar-aý. Seni bergenine myń da bir shúkirshilik!

Ásem únsiz, ulpa ernimen salaly saýsaqty súıe berdi, súıe tústi.

— Álgide, sen kelerdiń aldynda qarańǵy bólmede qamalyp jatyp Eınshteınniń rýhymen tildestim. Jaratqan ıeniń nazary túsken áýlıe adam ǵoı, túsime tegin enbegen shyǵar. Býdan da zor bıikke shyǵyp, baqyttyń tátti bal sharabynan qanyp ishermin degen úmitim bar. Ol sharap-seniń súıispendigiń!

Qyr astynan jele jortqan jetim bulttyń gúrili estildi. Sirkiregen jaýyn tamshysy áınekti shertti.

— Keýdemdi súıeshi, — dedi Aıtýar. Qolyn boıjetken aldynan tartyp alyp, shalqasynan jatqan kúıinshe oń búıirine aýnap, turýǵa qam jasady. Ásem buratyla ıilip, jigitti qaýsyra qushaqtap, túregelip, keýdesin tiktedi. Beli jel ótindegi tal shybyqtaı maıysady.

Keń dálizden áldekimniń dabyrlaı sóılep, taqap kele jatqany estildi. Asyqpasa bolmaıtyn edi. Palatanyń esigi tars jabyq tursa da dáriger áýleti mazasyz, tyqyldatyp qaǵýy kádik. «Eki keshtiń arasynda esikti ishten kilttep alyp ońashalana qalǵany nesi», — dep kúdigine alady. Kúdik júrgen jerge ósek úıir. Ósek sózdi daýylsha údetip áketetin áriptesteri jetedi. Aýrýhana-ósek pen ómirdiń arpalysy.

Aıtýar osynaý kózin ashyp-jumyp mańǵaz turysynda — teńiz jaǵasyna shyǵyp alyp alys saparǵa aıaq salar keme izdegen keme kapıtanyna uqsar edi. Kók tolqyny dúrlikken dúnıeniń alys-jaqynyn oısha boljap, erteńgi barar jerin kózben sholyp qasqaıyp turǵan teńiz kókjaly she. Buıra shashy, ótkir janary soǵan keledi. Oń búıirine qata jarmasyp turǵan arý boıjetkenniń belinen oraı qushaqtap ózine tartty. Tal shybyqtaı buralǵan beli denesine dene bop jabysty. Keme jelkenine uqsady.

Aıtýar — alysqa sapar shegýge dát qylǵan keme kapıtany, Ásem-sol kemeniń jelkeni bolar, sirá.

Súıgen jigitiniń bar aýyrtpalyqty, aýrýdy jeńip shyǵyp, dimkás-dertti boı-basynan sypyra sylyp, dátke qýat túregelgen mezetin kórip boıjetken ishteı tobalady. «Jabbar ıe, jar bola gór», dep kúbirlep táńirine jalbaryndy. Betiniń uıat qyzyly órtenip turyp Aıtýarǵa jalt burylyp bylaı dedi.

— Bar baılyǵymdy arnadym ózińe, pirim!

13

Adamda arman taýsylǵan ba!

Oıda turǵan kisi bıikke shyqsam dep umtylady, bıikke jetip alǵan soń shyńǵa órmeleýge dát qylady; jurttyń kózin sýyra tartqan sulýdy jar etsem deıdi; sándi úıim, laýazymdy portfelim bolsa deıdi; baılyqtyń sońyna sham alyp túsip aqsha tabady, dáýlet arttyrady; endi baıaǵydan beter uıqysy azaıyp, qımyl-qozǵalysy, júgirisi jıileıdi; balalarym shetinen myqty kisi bolsa, úlken kisiniń mańaıyndaǵy bir-bir táýir oryndy ıelense dep tileıdi. Óstip júrgende ómir shirkin bir kúngideı bolmaı óte shyǵady. Ýaqyt, beıne, ýystaǵy qatty qysqan qum sekildi, judyryǵyńdy qataıtqan saıyn tezirek sýsyp túgesile túsedi.

Aýrýhanadan shyǵa salyp baspahanadan kelip túsken «Qara qurdymdaǵy ýaqyt» atty kitabynyń qalyptalǵan terimin oqyp, qatesin shyǵardy. Úshinshi kúni «basýǵa ruqsat» dep qol qoıyp berdi.

Ásem ekeýi neke saraıyna baryp aryz beremiz dep kelisken mezgil keshe keshkisin edi, kitaptaǵy keńistik pen gravıtasıalyq tartylys kúshiniń ara qatynasynyń teńdeýin tappaı, jantalasyp otyryp, esinen shyǵyp ketipti. Erteńgisin qalyńdyǵy ózi keldi. Esikten kire bere umtylyp jetip boıjetkenniń betinen súıdi, tórgi bólmege ótkizdi.

«Túnimen otyryp taptym!-dedi tasyp qýanyp, — Tolyq kitap bolyp shyǵady endi. Teńdeýi durys shyqpaǵanda bar ǵoı — jarym-jarty kitap bolatyn edi.»

Ásem keshe keshkisin neke saraıynyń aldynda eki saǵattaı tekke kútkenin aıtýǵa oqtalyp edi. Jigit óz-ózinen kıip sóılep ketti.

— Kelgeniń jaqsy boldy, Ásem. Myna basýǵa qol qoıylǵan verstkany baspahana dırektoryna dereý jetkiz. Qatelerin túzemeıinshe stanokke salmasyn! Qadap turyp aıt! Tekser! Sosyn túneýkúni aýrýhanaǵa túser aldynda kostúmimdi hımchıstkaǵa ótkizgen edim, keshkisin telefon soǵyp: «Alyp ketpeseń-jetimhanaǵa jiberemiz», — dep qorqytty, jolaı ala salshy. Astana teledıdaryna soq, myna syrsuhbat jazylǵan beınetaspany berersiń, tura qal, Ásem!.. aıtyp bitkenim joq. Keshe Londonnan, Kembrıdj ýnıversıtetinen jedelhat aldym, «osy aptada leksıany tekke jiberseńiz, kelisim-shartty buzamyz» depti, ushaq kasasyna soǵyp myna aqshaǵa Londonǵa bılet alshy!.. taǵy neni umyttym! — dep shekesin búre ustap otyryp qaldy. Keń bólmeni bir pás únsizdik basty.

Keshe neke saraıyna jigittiń kelmegenine boıjetken sonshalyq renjigen joq, renjip neǵylsyn.

— Ózińiz ne isteısiz? — dedi qyz jumsaq únmen, — men ǵoı myna sharýany tyndyramyn dep keshke deıin qalany sharlaımyn, siz ne isteısiz?

— Men be? — dep Aıtýar julyp alǵandaı eńsesin jazyp usha túregeldi. — Túske deıin qadalyp otyryp ýaqyt sýbstansıasynyń árqıly ortadaǵy teńdeýin túzemin, sosyn Báıterekke shyǵyp topyrlap keletin sheteldik qonaqtarǵa jıyrma mınót aspan álemi týraly áńgime aıtyp beremin... aǵylshyn tilinde... Syrtqy ister vıse-mınıstri apta buryn koımaı shaqyryp kelisimimdi alǵan edi, — dedi de oıyna áldene túskendeı sózin kilt úzdi. Basyn oqysta tasqa uryp alǵan bala sekildendi. — Ásem, osy seniń jasyń neshede?

— Jıyrma jetidemin.

— Dál múshel jas. Árbir múshel jasta júrek soǵysy qalypty yrǵaǵynan aýysyp ózge jyldamdyqqa túsedi degen ras pa osy!?

Keshe Shanhaıdan qytaı profesory kelgen eken: dáris oqyp, traktatyn ezip, myjyp, myryńdap bir saǵat ýaqytymdy tekke jedi. Ehokardıogrammaǵa túsip, ýaqyt taýyp ózińniń júrek yrǵaǵyńmen menikin salystyra salshy!

Ásem qarap turyp syqylyqtap kep kúldi. Ańyryp aýzyna kelgen sózin jutyp qalǵan Aıtýardy qushaǵyna ap, qushyrlana súıip-súıip aldy.

— Maqul, degeniń bolsyn. Londonnan kelgenińshe júrek jazbamdy salystyryp qoıaıyn. Al, neke saraıyna Londonnan oralǵan soń baryp aryz beremiz be?

— Árıne.

— Endeshe kýreriń bolyp qalany sharlap qaıtaıyn. Teńdeýlerińdi túze ber, Báıterek bıiginen ushyp ketpe,-dep Ásem boıjetken qaǵaz, dısket syqastyra salǵan aýyr portfeldi beli qaıysa kóterip úıden shyǵyp ketýge bet aldy. Syrtqy esikti ashqanda baıqady — tal shybyq sekildi, buryn kórmegen, denesimen dene bop jabysqan aspan tústes kógildir kóılegi, qulaǵyndaǵy jylt etken altyn syrǵasy qup úılesip, kózdi sýyra tartady. Ash beli qyldyryqtaı bop úzilip túserdeı. Tósi bultıyp burynǵydan kóp ulǵaıypty. Qarap turyp Aıtýardyń qushtarlyq oty tutanǵany.

«Nege álgide bas salyp baýyryma basyp, qushyp-súıip maýqymdy baspadym!.. sýyq kúıde, solbyraıyp turyp jumsap jibere saldym» dep jan álemi ulyǵandaı ókingeni.

Esigi tars jabyldy.

«Altynnyń qolda barda qadiri joq» degen. Tezek dúnıeniń tezegin terip ólip-óship júrip, tezek salǵan bir-bir qapqa aınalǵanymyzdy bilmeı qalamyz ǵoı. Ásemniń sońynan quryq alyp túsip, qulyn múshesin baýyryna basýǵa ólip-óship júrgen ana Ámirshi Dosaıuly boıjetken arý ne tilese-á qala ortasynan úsh bólmeli páter alyp ber, ıa úlken aýrýhananyń Bas dárigeri et dep emeýrin bildirse-aq quldyq uryp zamatynda oryndaýǵa daıyn ǵoı. Al ana bas dáriger Baıpatshaev: «Kóńilińdi berseń boldy, áıelimmen ajyrasam, ortalyqtaǵy tórt bólmeli jıhazy tirelgen úıden shabadanymdy ǵana alyp shyǵamyn, ózińniń jolyńa bárin qıamyn», — deıtin kórinedi. Basqan izin súıip alýǵa ana saqaldy ekolog dindar árdaıym ázir. Ýaı, párýardiger dúnıe, myna arý boıjetken munyń jolynda ne istemedi, nendeı asylyn qurban etpedi deseńshi!»

Oıda joqta álsirep, júrek soǵysy aýytqyp aýrýhanaǵa túskende — zyr júgirip júrip, aıtyp taýysa almas maman bilgishterdi shaqyryp, jıyn saıyn hattama toltyrar hatshysy bolyp, barsha tekserýden ótkizdi. Ózge bilgishter: «Qolymyzdan kelmeıdi, Hústondaǵy de Bekı klınıkasyna jiberelik, sonda jatyp pyshaqqa tússin», — deskende — bir bilgishpen aıtysty, kelesini ez pikirine ıip kóndirdi, úshinshini «aǵataılap» júrip júregin jibitti, áıteýir kóz aldynda jatyp em-dom alýǵa alyp qaldy. Dúnıeniń bul bilmeıtin dárisin tapty. Ólip-óship jaqsy kórdi. Ottaı ystyq súıispendik lázzaty baryp-kelip jatqan jigit júreginiń tońyn jibitti, qasıetti Laýhyl Mahfýzda jazylǵandaı-jany men jany qosyldy, eki jan birge bolǵanda-aıtyp bolmas orasan kúsh dúnıege oraldy; shyn súıispendiktiń dámin, balyn jutqan jigittiń uly garmonıa yrǵaǵyna ilese almaı, baǵytynan jańylyp, qıǵashtaı álsirep qurdymǵa batyp bara jatqan betinen-arý qyzdyń sharapaty, lúpil qaqqan júreginiń jupar nury, materıanyń tyǵyzdyǵy men gravıtasıalyq tartylys kúshiniń baılanysyn ashqan zańy-túptiń-túbinde dúleı ǵalymdy anyq ajaldan qutqaryp qaldy. Shyndyqqa salystyrý arqyly kóz jetkizýge bolady. Charlz Darvın adamnyń arǵy tegi maımyl, adamdar maımyldan evolúsıalyq jolmen jetilgen dep 1859 jyly dúm dúnıege áıgiledi. Osydan on eki ǵasyr buryn paıǵambar galeıkissalamǵa túsken Quranda: «Áı, adam balasy! Shúbásiz senderdi bir er, bir áıelden jarattyq. Sondaı-aq bir-birińdi tanýlaryń úshin senderdi ulttar, rýlar qyldyq».. dep 49-súreniń 13-aıatynda málimdese; «rasynda senderden senbi kúni shekten shyqqandaryńdy bilesińder, sonda olarǵa: «Maımyl bolyp, qor bolyńdar» degen edik. Sonda ol jazany, ilgeri, keıingilerge úlgi ári saqtanýshylarǵa nasıhat qyldyq»-dep 2-súreniń 65, 66-aıatynda anyqtap keltirgen. On eki ǵasyr burynǵy qurannyń aıatynda, aıanynda-maımyl — azǵyndaǵan adam urpaǵynan bólinip shyqqan qor bolýshylar, allanyń qarǵysyna ushyraýshylar dep qasıetti hatqa túskeni-tań qaldyrady! Endeshe bir allanyń marhametimen arý Ásemniń júrek lúpili óz júreginiń yrǵaǵyna, uıqasyna úndeskeli ózgeshe kúshke ıe boldy, daýasyz dert ıyǵynan sypyrylyp túsip, boıy jeńildep, boı jasap, jer tartyp bara jatqan aýyr halinen myna jaryq dúnıege keri buryldy. Kisilik qalpyna jarqyrap qaıyra tústi.

«Bısmılláhı ır-rahman ır-rahım» dep kálımaǵa tilin keltirip, jumys kabınetine enip, uzynsha emen ústelge shómıdi. Qalamdy qoly qatty ustap aq qaǵazdy aldyna jaıǵany sol: formýla, teńdeý ózinen-ózi marjandaı tizilip túzile berdi. O, qudanyń qudireti! Buryndary ár sózin, árbir teńdeýin, ár sóılemin syqap qurastyrýǵa saǵattar boıyna sarsylyp otyrýshy edi, ári-beriden beli búgilip, súıegi syrqyraıtyn. Qany qoıýlap aqpaı qalǵandaı seziletin, kóz aldy buldyrap ketetin. Bul joly áldebir qasıetti, áýletti kúsh alystan kúbirlep aıan berip, saýsaǵyn súırelep «jaz...jaz!».. dep, qaryndashyn jetelep oı sáýlesiniń sońynan súmeńdetip qoıǵan sekildi. Qadalǵan ústine qadalyp otyryp kestelep tógildire tústi.

Sheksiz álem sheksizdigińe bolaıyn-qudiretti yrǵaqtyń bir bólshegi bolsań.

Bul bólshek bir kúnderi ýaqyt ýysyna sımaı ulǵaıǵannan ulǵaıyp úlken jarylysty týǵyzary haq. Bólshek pen sheksizdik, keńistik pen qara qurdym arasynda qurdaı jorǵalap, birde surapyl kúshke enip, keleside qyldyryqtaı jińishkerip, keıde sáýle shapshańdyǵyna shań berip, báz birde sáýle jyldamdyǵynan asyp túsip, mıllıon-mıllıard tirshilik ıesin uly garmonıaǵa baǵyndyryp qoıǵan allanyń aıanyn formýlaǵa, sanǵa, teńdeýge túsirgendeı ózgermeli hal keshti. Ózine solaı sezildi, súmek bop ólerdeı aǵyp terledi.

Tús áletinde ústelden saýdyraǵan qur qańqa túregeldi.

Tósegine jetip kıimsheń gúrs qulady. Shashylǵan kúıi shalqalap jatyp oılandy. «Júregimdi sharshatyp almasam jaraǵany». Taýǵa, qıa jartasqa órmelegen álpınıs sekildi qıal-quzdan taıyp ketpeýdi oılady. «Endi taısam-qulaǵanym, quryǵanym» dep ishteı mújildi tósekte shashylyp jatqan qur qaýqar-Aıtýar. Endi múlt ketse-arý boıjetkenniń ottaı ystyq qushtarlyǵy, janyn jaldaǵan mahabbaty shyrqyrap, ara túsip qutqaryp qala almaıdy. Budan bylaı qol ushyn sozýǵa, qutqarýǵa Ásemniń qudiret-kúshi jetpeıdi. Urǵashynyń jeti jany bolady dese-daǵy ár nárseniń shekteýi bar, tózim sheńberi máńgilik emes, endi bolmasa-keleside mort synýy múmkin.

Osyny oılap Aıtýar tóseginen turdy.

Saǵatyna qarap edi, Indıadan, Neapoldan kelgen din ókilderin, Qytaıdan kelgen ǵalymdardy ilestirip, dálirek aıtsa-solarǵa ilesip, Báıterek munarasyna shyǵyp aspan álemi týraly áńgime aıtyp beretin mezgili taqap qalypty.

Yrshı túregelip, ár jerde shashylyp jatqan kıimin terip ap, jyldam kıinip, úıinen ytyryla shyǵyp, taksı ustady. Jeńil máshıne qalanyń ońtústik shyǵysynan on úshinshi dańǵyl arqyly batysqa sorǵı aqty. Mejeli jerge mezgilinen on mınótteı kesheýildep jetti.

Uılyǵyp turǵan sheteldikter arasynan syrtqy ister vıse-mınıstri sýyrylyp shyǵyp, renjı til qatty.

— Qaıda júrsiz? Bular ánsheıin kezbeler emes, resmı memleket qyzmetkerleri ǵoı, qazaqstandyqtar ár isti keshigip bastap keshigip bitiredi eken dep ishteı keıimes pe?!

Aıtýar laýazymdy kisiniń qaǵytpa sózine sonshalyq mán bermedi. Sonadaıdan sheteldik áriptesterine aǵylshynsha ańqyldaı sálem berip, jyly amandasty, ózin tanystyryp, sóz arasyna kúlkili ázil qystyrdy. Áriptester dý kúldi. «Báıterekke shyǵalyq, myrzalar, hanymdar! — dedi qońyrqaı júzdi áıel, erkegi aralas topqa nurlana jymıyp, Gımalaı bultyn enesindeı tól emgen uly taýdyń perzentterine jazyq dalanyń jazyqty ulynan ǵafý ótinish! Jaqsylap qulaq qoıyńyzdar. Minekeı, toqsan jeti metrlik bıiktikke kóterildik, astymyzda qujynaǵan qala. Ústimizde tóńkerilgen aspan. Asqar ala taý týraly qasıetti quranda jazylǵan», — dep qolyn aspanǵa silke laqtyryp, ushy-qıyrsyz keń dalaǵa kóz suǵyn qadaı túsip, janary keńdikke talyp, endigi kezekte — aýzyna qarap ańyryp qalǵan meımandarǵa oıysqan edi. Úndilik áıeldiń oımaqtaı júzine, jylt-jylt etken kózine tusaldy. Nege ekeni belgisiz álgi áıel suqtanyp qarap qapty, aspanǵa emes, ózine.

«Jıyrma jetinshi súreniń seksen segizinshi aıatynda: «Taýlardy kórip tapjylmaı tur dep oılaısyń. Shyndyǵynda ol bult sekildi júredi. Bul ár nárseni berik jasaǵan allanyń sheberligi. Kúndiz-túni ol jasaǵan nárselerińdi tolyq biledi», — dep baıandalǵan. Al, endi on altynshy súreniń on besinshi aıatynda: «Senderdi teńseltpeý úshin jer júzinde asqar taýlardy ornalastyrdy», — dep keltiredi. Súredegi «bult tárizdi júredi», «senderdi teńseltpeý úshin» degen sózdiń mánine zer salyńyzdar: taýlar jyljıdy, júredi, ulǵaıady, kishireıedi, al, jumyr jerdi mekendegen myna bizder teńselip qýlap ketpeýimiz úshin aıaǵymyzdyń astyndaǵy qara jerge sharshaǵanda arqamyzdy súıep, bıiktikke boı salyp osý úshin aspan taýlardy jaratypty: bári bizdiń qamymyz! Myna biz sekildi pendelerge boı salyp bıikke shaqyrǵan, bult sekildi júretin taýlarǵa — jaratqan ıeniń kózimen, bıiktegi aspan álemine-ýly yrǵaqtyń nur sıpatty sáýlesi arqyly nazar salaıyqshy:

Jer-álemdik tartylys kúshiniń formýlasy shyǵady».

Dep aǵylshynsha destelep ýaqyt, kók tósindegi shamshyraqtar, tartylys tabıǵaty týraly tógildire sóılegen kezde-jylt-jylt etken móldir janarly úndi kelinshegi bilegine qata jarmasty. «Basym aınalyp bara jatyr», — dedi kúbirlep. Domalanǵan sarı oraǵan balǵyn denesinen, deminen ot jalyn esedi. Kisini eseńgireter ystyq demdi tuńǵysh sezinýi.

— Áńgime tamam, myrzalar, hanymdar, tómenge túselik, — dep daýystady. Táltirek qaqqan úndi kelinshegin súıemeldep lıftige engizdi, ol kelinshek bileginen qatyp ustap jiberer emes. Janasa berip lıft ishinde, tar jerde jumsaq tósin tósine tiredi. Aıtýardyń qulaǵyna sybyr etti, samaıyna erini tıdi, jigit júzine dý etip qan shapshydy.

— Aǵylshynshany qaıdan jetik úırendińiz?

— Kembrıdj ýnıversıtetinde oqyp júrgenimde.

— O, ózim de sol ýnıversıtette oqyǵam.

— Shynymen be-eı, bir jerde kórgen sekildimin. Joq, meniń bitirgenime jeti jyl bolyp qaldy. Siz áldeqaıda jassyz, taqaý arada oqyǵan bolarsyz. Sheteldik qyz, bozbala, kóp qoı onda!

Lıft lyq etip tómengi qabatqa kidirdi, qonaqtardy syrtqa tókti. Biraz kisi sandyqshaǵa syımaı joǵaryda qalyp qoıǵan. Bes-alty adam áriptesterin tosyp, tómende úıirilip turǵan. Úndi kelinshegi Aıtýardyń bilegine qaıta jarmasyp asyǵa sóıleıdi.

— Keshke «Interkontınentalǵa» kelińiz, on jetinshi nómirge, aspan álemi týraly armansyz sóıleseıik.

Aıtýar saǵatyna qarap, sheteldik meımandardan ruqsat surap, kúni erteń Londonǵa ushatynyn, keshki resmı qonaqasyǵa qatysa almaıtynyn málimdep, mártebeli meımandardan keshirim surady, sýsyp ketýge bet aldy. Úndilik kelinshek munyń bileginen qolyn ázer ajyratty.

— Qazir lıftiden shyǵatyn mánjýbas pákene profesor jetekshimiz Gımalaıdyń máńgi muzy erip túgesile me, túgesilmeı me dep bes kitap jazǵan, altynshy kitabynyń úzindisin oqyp úsh kúnde mıymdy aınaldyryp jiberdi, kórgim kelmeıdi... keshke kelińiz!.. sizdeı ashyq aspan sekildi ashyq-jarqyn jigitti alǵash kórýim!.. ókinbeısiz... ókpeleımin...

Aıtýar toptan sytyla shyǵyp, tapyraqtaı júgire basyp baryp, záýlim úıdi aınala berip al kep loqsysyn, al kep qussyn, ishindegi kesheli bergi ishken as-aýqatty zapyranymen túgel tastady. İshin basyp otyryp qaldy. Shekesi solq-solq syǵyp alyp barady.

Aıaǵyn sozyp jiberip, úı irgesine arqasyn berip júreleı otyryp, tereń-tereń tynystady. Qaltasynan oramalyn alyp betin, aýzyn súrtti. Uzaq otyrdy.

Kóshe sypyrýshy shal taqap kelip, maskúnem bolar dep oılady ma, kim biledi, munyń júzine uzaq-uzaq úńilip qarady. Qatyp kıingen, sý jańa kostúminiń óńiri bylǵanypty, kóılegi shań-tozań. Qara jerde kósilip otyrǵany nesi dep tańqalady. Basyn shaıqady. Bir ýaqytta qolyn «á» dep bir sermep, sypyrǵyshyn ysqyrta yǵysyp jóneldi.

Aıtýar álden ýaqytta keýdesinen júzin kóterip bult júze bastaǵan zeńgir kókke qarady. Bult arasynan jylt-jylt etip kórinetin kózine erekshe ystyq juldyzdy izdedi. Juldyzy tezirek kórinse ǵoı dep tilegeni — Ásem boıjetken bolatyn. Qınalǵanda qol ushyn berer, keýdesindegi jany birge — jalǵyzyn, jarylqaýshysyn, jaryq juldyzyn ishteı óksip saǵyna oılady. Álsirep, kúshi kemip taýsylmaı turǵanda... dáp osy araǵa kelip jetse ǵoı dep tiledi.

---