InfoHub Logo

Bul osydan onshaqty jyl buryn bolǵan oqıǵa edi. Tursynbala qara kúzdiń sýyǵynda eleń-alańnan atqa qonyp taýdyń kúngeı betin jaılaǵan alys aýylǵa jol alamyn dep oılaǵan joq edi. Bári oıda joqta boldy. Aspan bozaryp, aqyrap aıaqtalyp áne-mine asý bekıdi dep otyrǵan kezde jolǵa shyǵý qaýipti-tin. Astyndaǵy qazanat ezýleı tartyp, aýyldan shyqqysy kelmeı tastaqty joldy erine basady. Jas kelinshekti kisi qurly kóretin emes, Tursynbala yzalanyp birer qamshyny artyq siltep te jiberdi, qazanat qamshy súımeıtin: aqyrynda adamǵa qyzmet etip, moıynsunyp úırengen tabıǵı túısigi oıanyp, aýyr pysqyryp, qarshyldatyp aıańǵa basqan. Jońǵa jetkenshe jol qyrǵa tyrmysady, odan ári Aqsúmbeniń asýy, asýdan kún batpaı ótip alsa qaýip joq, malshylardyń shubyryndy izimen kúngeı aýyly asqa otyrǵan apaq-sapaqta jetip barary kámil. Júrek basyn áldebir beımálim úreı býyp bosatpaı qoıǵany. Kúıeýiniń túndegi shymbaıǵa batyp, jan tyrnaǵan sózi esine túskende osy betalysym durys degendeı, boıynyń dirilin basyp qaıyra shıryqty.

Kúıeýi Júzjasar — otyzdyń ústine endi shyqqan, jasyna qaramaı erte qartaıyp, saqal-murt ósire bastaǵan bitene kembaǵal jigit edi. Jasynda kókparda attan jyǵylyp sol aıaǵyn syndyrǵan, sodan syltyp basatyn. Onyń ústine áke tárbıesi qosymsha boldy ma, onynshy klastan ári oqymaı, dúnıe jıyp, mal tabýǵa erte kirisip ketken. Júzjasardyń ákesi aýdandaǵy mal ónimderin daıarlaıtyn mekemeniń agenti bolyp kóp jyl osy eldiń teri-tersek, jún-jurqasyn jıǵan. Ylǵı Júzjasarǵa «dúnıeniń qadirin bilmeısiń» dep keıip otyratyn. Tursynbala kelin bolyp túskende jarty taıynshanyń etin alyp toı jasaǵan, jyl ótkende aýyr dertten qaıtys boldy. Ákeniń artynda qalǵan biraz dáýlet, qoraly mal Júzjasardyń basyn aınaldyrǵan joq. Qaıta sharýany burynǵydan da myǵymdap ustap, kórshi-qolańnan ákeden qalǵan qaryzdy ósimimen surap zar qaqsatty. Aýyr jumysqa jaramaımyn dep aýyl dúkeniniń qaraýyly boldy. Tursynbala onynshy bitirgen soń qaladaǵy dárigerlik ýchılıshede oqyp júrgen, áni-mini alty aıdan soń oqý bitirip dıplom alatyn edi, osy Júzjasar kezikti, ata-anasynyń sózi qamshy boldy. Buıryqtan ba, taǵdyrdan ba tómiljip basyna shashaqty saly salyp Júzjasarǵa qalyńdyq bolyp túskende «bul qudaıda da kóz joq eken» dep barmaq tistegen qurbylar da tabyldy. Ázirge aralarynda perzent joq. Úıde qańtarylyp qarap otyrmaıyn dep aýyl basshylaryna aıtyp júrip medpýnkte ornalasqan, aýyrǵan-syrqaǵan kisilerge dári berip, ýkol salyp «qoly jeńil kelin» atalyp qalǵan.

Júzjasarǵa osy jaz boıy tynym bolmady, paıdanyń kózin taptym dep, Shý boıynan shı tartýǵa ertemen ketedi, ińir úıirile keledi. Shý boıy qashannan solqyldaǵan aq shıge baı. Mal baqqan qazaq jaılaýda kıiz úısiz otyra almaıtyny málim. Kıiz úıdiń syrtynan qaptaıtyn shyptasy, qaýsyrma esigi aq shıden jasalady. Muny bilgen Júzjasar erteletip atqa qonar, tús áletinde Shý boıyna jeter, atynan túser, beline shıdem orap, qolǵap kıer. Tolyqsyp ósip turǵan zaý bıik shıdiń on shaqtysyn beline orar, qatty julqyp, kútir etkizip julyp alar. Keshke deıin qyrýar shı julady, qabyqtaıdy, túbin jerge uryp baýlap býady. Atyna teńdep aýylǵa alyp keledi. Býma-býma shıdi jaz boıy jonǵa kóterilgen kúngeı qoıshylaryna satyp shyqqan. Bir úılik shı — bir toqty ne alpys som aqsha. Kúngeı elinde, Syr boıynda shı óspeıdi, qamyspen úı qaptaý qazaq rásiminde joq. Sondyqtan basyndaǵy kıiz úıin jumyrtqadaı appaq etip, kórik berip, sán qosatyn jeńil shypta shıge qatty qyzyǵady.

Júzjasardyń áýelgi esebinde Shý ózeniniń sý tegin jabaıy shıi osy jazda eki myńdaı aqshaǵa aınalyp qaltasyna quıýǵa tıis-ti: kúz túse shamalysy kem shyqty. Malshy qaýymnyń qoly aılyq jalaqyǵa eki-úsh aıda bir-aq tıedi. Kóbisi shıdi nesıege alǵan. Jıyp-terip kúzde bir-aq qutylamyz dep júrgen. Áneýgúni qazanatpen jonǵa shyǵyp qaıtqan, birer malshy kúıek salý kezegi erte kelip yldıǵa asyǵys túsip ketipti, sońynan qýa bereıin dese artyndaǵy sharýasyn, túngi kúzetin oılap bozaryp-sazaryp qabaǵy túsip qaıtyp kelgen. «Átańa nálet, arqa-arqa shıimdi alyp jer qaptyrmaq meni, osydan qolym bosasyn, demalysym tısin, jer túbine kóshseń de taýyp alarmyn», — dep kijingen.

Demalysyn alǵan kúni qatty aýyryp qalǵany. Aldynda ǵana maldyń qysqy qorasyn jóndeımin dep kúni boıy tas qalaǵan, tam sylaǵan. Sodan beınet alyp urdy bilem. Bir túnde urty solyp, kózi áńgel-sháńgel bolyp tósek tartyp jatyp qaldy. Tursynbala em-dom jasap báıek bolyp júgirip júrgen. Keshe túnde ǵoı.

— Bilemin, erterek tyrapaı asyp ólsin dep júrsiń, bilemin oıyń buzyq, nıetiń aram, — deıdi keýdesinen ıtergendeı etip.

— Jazǵan-aý, ne sandalyp jatsyń? Odan da myna dárini iship terleseńshi.

— Mal-múliktiń bári ólsem saǵan qalady, sosyn kúngeıdegi jylqyshy jigitpen oınap-kúlesiń, jetilesiń, jetisesiń.

Tursynbala jan tyrnaǵan myna sózden saǵy synyp oshaq basyna otyra ketip janarymen jer shuqyǵan. Qaraptan-qarap jatyp zárin shashqan qosaǵynyń qısyq minezine nalyǵan. «Qudaı-aý, osynsha jerleıtindeı meniń ne jazyǵym bar?» dep ishteı úgitilgen.

— Ne ishem, ne kıim demeısiń: sandyq toly seniń kıimiń, qamba toly qazy-qartań. Sonyń bári ońaılyqpen tabylyp jatqan joq. Alaqanaqy, taban terim ol. Ana kúngeıdiń qarabaı qoıshylary shıimniń aqshasyn bermeı taıyp turǵan. Talaǵany, tonaǵany emeı nemene?!

— Kisi aqysy qaıda keter deısiń? — deıdi Tursynbala. — Keler kóktemde taǵy jondaǵy jaılaýǵa kóship keledi ǵoı, aqshany sol kezde-aq alarmyz.

— Oıbaı, keler kóktemge deıin kim bar, kim joq?! Alaqanyńda turmaǵan aqshaǵa senim qaıda? Keler kezdeskende tanysa jaqsy, seni qaıdan kórdim dep tursa qaıtpeksiń?!

— Jurttyń bári ózimizdeı. Kisige senbeı qalaı kún kórmeksiń? — dedi Tursynbala.

— Ol aqylyńdy ezip mańdaıyńa jaq. Eshkimge senip kún kóre almaımyn, — dep qalshyldaıdy Júzjasar. — Janymdy jep qoıdy túge. Adal eńbegińdi aıdaladaǵy bireýler talap, tonap áketip jatsa qaıtip tynysh jatarsyń?!

— Men-aq baraıyn endeshe, — dedi Tursynbala. — Erteń qazanatpen asýdan asyp kúngeıge baryp qaıtaıyn. Joldaǵy asý bolmasa alpys shaqyrym jerge qınalmaspyn. Joldy bilemin, shı alǵan qoıshylardy tanımyn.

Júzjasar tappa tyıylyp únsiz qaldy. Jas kelinshekti kúni tutamdaı qarasha aıynyń aıaǵynda alys jolǵa qaıtip jiberemin dep qınalmady. Qaıta ishteı barsa-barsyn dep oılady. Bir kún ary, bir kún beri, astynda jaraýly at, baryp qaıtsyn. Kúıik ústine kúıik qosyla bermesin. Tynysh jatyp aýyraıyn. Maldy jaıǵaýǵa erteńdi-kesh kórshiniń balasy kómekteser.

Qar túsip, asý bekimeı turǵanda baryp qaıtaıyn dep bekingen Tursynbala. Asý bekise-aq keler kóktemge deıin eki el arasynda qatynas úziledi, kelim-ketim kisi tyıylady. Mynanyń kóz aldyna dúnıe bitip jatysy sol, qystaı qulaǵymnyń qurt etin jep qoıar sosyn. Ash qulaqtan tynysh qulaq, aqshasyn ákelip berip janyn tyndyrmasam maı kemikteı mújip biteri anyq.

Osy oımen Tursynbala atqa qonǵan... Eleń-alańnan oıanyp jolǵa qamdanǵan kelinshegin kórip Júzjasar báseń únmen ernin jybyrlatqan. Tursynbala aýyryp jatqan qamkóńil kúıeýin aıap ketip jastyǵyn bıiktetken, áldebir úmitpen emine qaraǵan.

— Asýdan atyńdy jetelep shyq, — dedi. — Aqshany sanap al, — dedi.

Tursynbala túrshige titirkenip boıyn jıyp alǵan.

«Ózińdi saqta», — dep qushaǵyna qysar, betinen súıer dep oılaǵan. Nesheme tas bolsa da kózine jas alar dep dámelengen.

Qazanat jol syryna jetik, tek Júzjasar shildede toqtaı shaýyp aıaǵyna jem túsirgen. Sodan beri etinen arylyp, súıegi shyǵyp kóterile almaı qoıǵan. Ústindegi úlpildegen jas kelinshekti qańbaq qurly kórmeı elpekteı aıańdaıdy. Jylansha ıreńdep aǵyp jatqan Rań ózeniniń arnasynan shyqqanda kún kókjıekten arqan boıy kóterilgen. Erte shyqqanym jaqsy boldy dep oılady Tursynbala, joldy júrgen utady, tús aýmaı turyp asýdyń arǵy jaǵy jeńil, yldıǵa qaraı júris te jyldam, aı jaryǵymen-aq Aqkúıik ózeniniń boıyndaǵy aýyldy taýyp barady.

Jaz ýaǵynda Qarataýdyń qos saýyryn mekendegen kúngeı men teriskeı eli jaılaýǵa shyǵyp qurdaı qatynap, mıdaı aralasyp jatady. Qonysynyń qyr astynan úrgen ıtin aıyryp, dúbirinen-aq ıesin tanyp qudandaly-jekjat bolyp qaptaldasa kún keshedi. Kúzde kúngeı malshysy lyqsyp Syr boıyna túsedi de, Teriskeılikter Shýdy qystap ketedi. Sonda ǵoı Qarataý káriń, beıne, sahara ústinde kóldeneń jata ketken jolbarysqa uqsaıtyn: kúngeı elin arqanyń sýsyma sarshunaq boranynan qalqalap, teriskeıge tústiktiń jazǵy mı qaınatqan aptabyn jibermeı — tabıǵat sheber kúnshilik jerdiń ózine qos yńǵaı aýa raıyn syılaýy qyzyq. Alty aıy qys jon arqadaǵy aralyq qulazyp elsiz jatar edi, onda tek azýyn qaırap ash bóri, azynap ulyǵan jyndy jel jortar edi.

Tursynbala kúngeıdegi Aqkúıik ózenin jaılaǵan qarapaıym baǵbannyń qyzy edi. Ákesi kúngeı eline ertede aýyp kelgen kirme, ári taqýa dindar adam bolatyn. Kitap sózi dese ishken asyn jerge qoıyp eligip, elitip tyńdar edi: sol sózdi taǵylym tutyp oryndaýǵa jan-tánin salar edi. Keshegi jylan jyly bir úzim nanǵa zar bolyp júrip osy Júzjasardyń ákesine kezikken sekildi: saýdager baqalshydan ózek jalǵaǵan ómir súretin bes kúndik nápaqany ólerdegi sózin aıtyp qaryz alǵan desedi. Júzjasardyń ákesi qol usynymǵa kelgen dúnıeni qaqshyp alatyn aılaker jan, árıne. Álgi nápaqasyn buldap, salmaqtap: «eki dúnıelik qaryzym» depti: «óli men tiriniń dánekeri» depti: «perzent ósse, qyz jetilse atastyrǵan jolymyz» depti; áıteýir ash qursaq, aqyly azaıǵan ata-anasynan aqyrettik ant sý ishkizip ýádesin alypty.

Aınalaıyn ókimet jetim men jesirdi jetildirip, jetilgendi masaıtyp marqaıtty emes pe? Tursynbalanyń áke-sheshesi de ujymnyń belsendisindeı beınetten boıyn tartqan joq, qaıda naýqandyq sharýa, qaıda ıir moıyn qıyndyq — tirsegi maıysyp sonda júripti. Abyroısyz bolmapty, kúngeı aýylynyń ketpeni — kıeli baǵbany bolyp aıtaqyrǵa balapandatyp baý tikti, dúıim jurtqa máýe jegizdi, kimsiń — pálenshe atandy. Óstip júrgende Tursynbalanyń júrek aýrýly sheshesi qaıtty. Úı tirshiliginiń bar aýyrtpalyǵy tobylǵydaı taralyp ósip kele jatqan óspirim qyzǵa tústi. Aqylshysy da, panashysy da qolynan ketpen túspeıtin beınetqor áke; bir jaqsysy momyn áke «oqımyn», «jetilemin» degen qyzynyń betinen qaqpapty. Qaıyrymdy minezi esine tússe áli de kókiregine sáýle quıylǵandaı áser alady. Orta mektepti aıaqtaǵan soń aýdan ortalyǵy Meıramqalada jaqynda ashylǵan dárigerlik ýchılıshege túsip alańsyz oqyp júrgen. Oıda joqta oqıǵa boldy.

Qatty shólirkep qurbysymen bazarǵa baryp qarbyz jeýge kelisken. Ol kezdegi Meıramqala bazary adamnyń kóptiginen ortasy shúkeıttenip jatatyn qaraqulaq qazan ispetti edi. Teriskeı men kúngeıdiń ıgi jaqsylary osy nahana bazarda bas túıistiretin. Eki qyz qolbala qarbyz satyp alyp shetkerileý sákige jaıǵasyp shól basyp otyrǵan, aınalshyqtap júrgen qabyq jınaǵysh bala ǵoı dep oılaǵan. Mańaıyn shyrkóbelek toryǵan pákene boıly jalpaq bet, qunjıǵan qara kisi Tursynbalany kózimen iship-jep barady. Ýdaı ashshy janarynan tiksinip, ketip qalǵysy kelip oqtala bergen.

— Qaraǵym, sál kidirshi. Bir jerde kórgen sekildimin, kimniń qyzysyń? — dep káriqyz shóbindeı jabysty.

— Kúngeıdegi Qojantaı baǵbannyń... — deı bergeni sol-tyn.

— Ózim de solaı oılap edim! — dep sumdyq qýandy. — El sheti, jer ótinde júrip keıingi balalardyń ósip-jetilgenin bilmeı qalamyz. Ákeńmen jalańash tós túıistirgen dos edik.

Beıtanys kisi jyly-jyly sóılep qyzdardy aınaldyryp áketip barady. Arǵy-bergi jaqsylardan tartyp násıat aıtty: ómir súremin degen adamǵa bul dúnıeniń kóldarıadaı mol qazyna ekenin, taqýalyq etip tomsyraıam degen kisige ańyzaq keptirgen aıtaqyr ekenin aıtyp qyzdarǵa kenishti máslıhattyń kózin ashqan. Aqyr sońynda saqılyq tanytyp: «Kóılek tikkizip kı», — dep Tursynbalaǵa elde joq tabıǵı kezdeme syılaǵan. Almaıyn dese bolmady. «Ákeńdeı adamnyń qolyn qaqpa, batasyn buzba», — dep saı-súıekti syqyrlatqan. «Tap ózińmen túıdeı qurdas Júzjasar degen balam bar, tanysyp qaıt, jiberemin elińe». Sol kezde ǵoı jas qyz pákene qaranyń alystan salǵan syńar urt qarmaǵyn sezbepti, eligip etegin ildiripti.

Jazǵy demalysqa shyǵyp elge oralsa — ákesi tyń minez ashqan, tosyn pikir tapqan. Buryn: «Qanatyńnan qaqpaımyn, zamanyń jaqsy, oqy, ós adam bol», — dep otyrýshy edi. Bul joly: «Bári de peshenege jazýly, qansha talpynsań da, umtylsań da jazmyshtan asyp kete almaısyń», — dep jón-josyqsyz nyǵyzdasyn. Aqyrynda: «Qıynshylyq jyldary shesheń ekeýimizdi ajaldan alyp qalǵan qaıyrymdy kisige ýáde bergen edim», — dep áńgime tórkinin áriden tartty. «Teriskeı elinde adal eńbegimen kún kórgen, pendeniń betine kelmegen, qudaı bergen nesibeni tel emgen dosym bar-dy; sol kelip quda túsip ketti, jan degende jalǵyz uly bar eken, seni suraıdy», — dep ashyǵyna kóshken.

Áýelde oılaǵan: ózin ajaldan alyp qalǵan adamnyń meselin jyǵa almaı ákem sharshaýly, ýaqyt óter, aqylǵa keler, umytylar bári dep. Aqkóńil ákeniń taqýalyǵy tarqar dep.

Beker úmittenipti, bosqa kútipti. Kún ótken saıyn ákeniń syńarezý taqym tartysy údemese kemigen joq. Pákene qaranyń jalǵyzy — Júzjasar atyn loqyldatyp taýdan asyp apta saıyn salyp uryp kelip turatyndy shyǵardy. Bótenniń úıi ǵoı dep uıalys taýyp, ımený joq: naq ákesiniń meken-jaıynda júrgendeı ózimsinip, óktep, malyn jaıǵap, aýlasyn sypyryp taptyndyrmaıdy. Qyzdyń qas-qabaǵyn ańdıdy. Tompańdap qoldy-aıaqqa turmaıtyn ońtaı, ispen jigitti ákesi de ish tartyp jaqsy kórip ketken sekildi. Tursynbalanyń qulaǵyn jep qoıdy túge. Erteńdi-kesh: «Osy jigitke shyqsań baǵyń ashylady, qadiriń artady, baqalshynyń mol dáýleti ózderińe buıyrady», — dep qadalyp otyryp alatyn boldy. Buǵan da raı, yqylas bildirmes edi, qaısarlyǵy men namysy jetti túbine.

Esik aldynda jer tepkilep aǵatyn asaý bulaq bolatyn. Sý alýǵa barǵanda kórshiniń beısheń aýyz kelinshegimen ushyrasyp qaldy. «Áke qyz-aý, Qojantaı úıine kúshik kúıeý kirgizip alypty degen ras pa osy?» — dep jorta bilmegensinip tilimen júrek tyrnap ótken. Qapelimde tutyǵyp eshteme aıta almaı qaldy. «Kúngeıdiń otyn jaǵyp, kúlin shyǵaryp júrgenge qaıdan bileıin», — dep montanysyp jónine taıyp turǵany. Yzadan jaryla jazdap qos shelek sýdyń jarymyn jolaı shaıqap tógip aýlaǵa ense: «Ákel, ákel qoldasyp jibereıin», — dep Júzjasar qarsy uryp quldyrańdap keledi. Qolyndaǵy shelekti aýdaryp tógip, tanaýy qýsyrylyp jigit júzine tuńǵysh tiktep qaraǵan.

— Namysyń bolsa túnde alyp qashasyń meni! — degen.

Arǵy jaǵy tuman arasynda ushqan boztorǵaıdaı baǵyt-baǵdarsyz, beımaza kúnderge ulasyp kete barǵan. Júzjasar ekeýiniń arasynda dáneker bolǵan súıispenshilik deıin deseń — erteden qara keshke bir tynbaı gúlden gúlge qonyp, nár jıyp omartaǵa tasyǵan beınetqor aradaı bógde taýsylmaıtyn kúıbeń sharýasynan ózge qyzyq kórmepti. Júzjasar ekeýin tabystyrǵan ortaq múdde, baıandy maqsat deıin dese — áke sózi, jar adaldyǵy, otbasy tynyshtyǵy sekildi eki-úsh sebep-saldar, beıne, kózge kórinbeıtin torǵa uqsap barsha erik-kúshin shyrmap bolmaı ketti sodan. Bul fánıde qosaǵyń bolýǵa kóndim dep Júzjasardyń qolynan ustaǵan eken — endi nege de bolsa bastyǵyn, beıil buryp ótýge moıynsunǵan. Nesheme túnder san dóńbekship, uıqysyz ótkizip, sanasyn syǵyp kókiregine tundyrǵan sarqyndy oıyn da, sabyrǵa jeńdirgeni bul.

Ańǵarǵany, attyń aıańy suıylyp ıreleń, buralań taý jolymen ilbip qana keledi. Kún de shekege shyǵyp shaqyraıyp tur. Qazanatqa qamshy basyp, sýmańdata jónelgen, kún barynda Kúmistiniń asýynan asyp alǵan jón, áıtpese attyń aıaǵyn aldyrary kádik. Bıik tóbeni aınala berip teriskeı bettegi qıyr kókjıekke kózi túsken, áldebir kilegeı kóksur bult alys kókjıekti tumshalap qymtap alypty, júregi shym ete qaldy. Bult shyqqan shalǵaı tustan ushpa jel qýyp jetti, búıregi shanshýdaı qadalyp yzǵyryǵy ótip barady.

Taý shatqaly ilgerilegen saıyn baspaldaqsha bıiktep jalǵyzaıaq joldy shylbyrsha súırete qashyp asýǵa iliktirer emes.

Tursynbala qarap kele jatyp óz-ózinen qamyrtyp daýys kóterip jylaǵysy keldi... Nege?.. Qalaı?.. Bilmeıdi, áıteýir kókiregine jınalǵan zil zapyrandy tókkisi kelgeni me, álde týǵan qarasyn kórgesin be, et júregi ezile bosaǵany ras-ty.

Úlken ańǵardy kesip ótip Rań ózenin sońyna tastaǵanda kelinshek boıyn beımálim úreı kezdi. Qulazyǵan elsiz mekende aty da eleńdep elegizıtin sekildi. Onyń ústine artynda qalyp bara jatqan taý ózeniniń syqyldaǵan saryny tym ashshy shyqty. Qıa betkeı asýǵa qońyzsha qybyrlap tyrmysqan saıaq jolaýshyny «qaıt, qaıt dep qoımaı shaqyryp jatqandaı ma, álde beımálim qaterden saqtandyrǵany ma — ózen dybysynan qashyp qutylǵandaı boldy. Aqyrynda ashshy ún shatqalǵa jutylyp sap-sap tyıyldy. Aqsúmbe asýy baıaǵy zamanda jol ańdyǵan sýytaıaq, jortar, baýkespe, ury-qarylardyń soqpaǵy bolǵan desedi. Bul kúnde jaz jaılaýǵa shyqqan malshylar kókparshylap, toıshylap teriskeı men kúngeı arasyna qurdaı qatynap shubyryndy izge aınaldyryp jibergen.

Asýǵa tyrmysqan jol kóz ushyndaǵy zaý bıikke shyqqansha birese tústikke, birese teristikke oıysyp, beıne, iz tastaǵan ańdaı buldyraıdy kep. Qıa betke tike shyǵý múmkin emes. Orta jolǵa jetkende qazanat qos búıirin soǵyp, baryp-kelip qatty demikken. Onyń ústine tómenge, shúńeıt eteginde quldyrap aǵyp jatqan jińishke ózenge qarasa-aq basy aınalyp, júregi loblydy. Kólikti jetegine jaıaý aldy. Attan túskeni jón bolypty, úı ornyndaı jalpaq qara tastyń ústinen ótkende janýar taıǵanaqtap, tórttaǵandap áreń ótti; ushyp ketýi kádik eken.

Qıa betkeımen syńar soqpaqpen saq basyp kele jatyp joǵarydaǵy zaý bıikke de, tómendegi quzar shúńeıtke de qaramaýǵa tyrysty. Qazanat ta izin ańdyp daq-daq basyp baıaý ilbıdi. Kánigi jolaýshy Aqsúmbeden tún ishinde aı jaryǵymen asa beredi-mis degendi estigen, áıtse de tóbesinde shaqyraıǵan kún, aıaǵynyń astynda qara jer bolǵanyna shúkir-shúkir dep, taǵdyryna myń táýbe aıtyp keledi. Býynynan ál ketip, qara sany qatty syrqyrasyn, keýdesi kúıip-janyp ashysyn. Sońyndaǵy jylqydan ter súmektep, búıir soǵyp baryp-kelip entigedi.

Áp-sátte ashqaraq jel azynaı ulysyn, basyndaǵy jaýlyǵyn julqyp tartyp burymyn shashsyn. Asýdyń qyr arqasyna aıaq iliktirgenin sezdi: ál-dármeni bitip, ókshesi óship qatty sharshasa da qýanyshy zor. Kún barynda ǵazaýat qıa, qıyn jol artta qaldy áıteýir. Jelmen julqysyp júrip bókterge býǵan kúzgi plashyn alyp kıdi, jaýlyǵynyń ushyn buǵaǵynyń astynan tartyp baılap aldy.

Pyshaqtyń qyryndaı uzyn jol ústinde yqtasyn az eken, doly dúleı bet qaratpaı qıyrshyq shashady. Atty kóldeneń qoıyp, saýyryna tize búgip az-kem tynystaǵan. Qıan taýda at pen adam seriktesip, birin-biri qara tutyp, uılyǵysyp turǵany qyzyq. Kóp aıaldaýǵa jáne bolmaıdy, kúzdiń kúrmeýge kelmeıtin qysqa jipteı kúni kúngeı betke quldyraı eńkeıip bara jatqan, oıǵa qaraı domalatqan otty shar sekildi nart bolyp qyzarǵan.

Tursynbala atynyń tartpasyn qaıyra tartyp jatqan, kenet qoly sýsyp, shekesine muzdaı ter shyǵyp qalshyldap qoıa bergeni. Jańa álgide ózi ótken túpsiz ańǵar ishinde irimtik-irimtik bolyp qoıý bult jatyr. Qaıdan kelip, qalaı jınalǵany belgisiz. Beıne, úlken sharada byjynap ashyǵan aırandaı ishinen kópirship, erneýinen asyp tógilýge sál-aq qalǵan. Júregi kóterilgendeı boıy zil tartyp, atqa qondy da syńar soqpaqpen oıpańǵa qulady.

Árádik artyna jaltaqtaı qaraıdy: biledi — álgi zańǵar qyspaq ishinde kópsip qaınaǵan bult seli sál lepten kóterilse asý ústine shyǵaryn; asýdan beri aqtarylsa-aq burqyraǵan jyndy boranǵa aınalaryn. Tabıǵattyń almaǵaıyp kúshine daýa joq, árıne. İshteı jyndykesh jeldiń basylǵanyn jalbaryna tiledi, ýaqyt ótken saıyn, belden-bel asyp sorǵyǵan saıyn záresi ushyp keledi. Botasoqtynyń adyrynan sytyla berip shydaı almaı sońyna burylyp kóz salǵan. İrimtik bult seli asý erneýinen beri asyp tógile bastapty. Boıyn úreı jaılaǵany sonsha — tamaǵyna jas tyǵylyp, júregi oınap at jalyna qulaı ketti.

Esti janýar tanymal jolmen taqymynan shyǵa jazdap sýyryla aıańdaǵan: kóz aldy qaraýytqan eken deıdi, kún batqanyn sezdi; er lyqsyp at qoldaýyn uryp kibirtik qaqtyrǵan. Shap tartpanyń bosaǵanyn baıqady. Attan túsip azynaǵan jelmen alysyp tartpany qaıta tartqanyn biledi. Odan ózgesi óń men tústiń arasynda ótkendeı býyldyr, buldyr dúnıe boldy da ketti. Atyna qaıta qonyp tizgin qaqty. Asý erneýinen álgide ǵana asyp tógilgen bult seli sońynan qýyp jetip jutyp jiberdi. Tuman men bult aralas qoımaljyń aq kóbik kirpik úıirip túk kórseter emes. Beıne, at-matymen tıanaǵy joq túpsiz shyńyraýǵa quldyrap qulap bult kóbiginen qoryqpas edi, aıaq astyndaǵy alǵa sýyrylǵan san taraý soqpaqtan adaspas edi; azynap, ulyp soqqan sýyq jel esten tandyryp barady. Endigi máýrette qar túıirshigi qylaýlady. Botasoqty jymynan ótip Úshaıryqtyń apan saıyna túskenin ańǵarǵan.

Úshaıryq — kishi, orta, bas bolyp bólinetin tabany ratpa shúńeıt, uzyndyǵy otyz-otyz bes kılometrge sozylatyn sora saı. Basy bir shatqaldan shyqqanymen aıaǵy ózinshe, ózgeshe baǵyt alyp ár tarapqa sozylyp ketedi. Ózi túsken orta aıryqta ońdy-soldy sýmańdaǵan syńar ezý soqpaq jol ushyrasty. Qaısysymen júrerin bilmeı áýelgide qatty sasqan. Beker qobaljypty; sonsha soqpaq shúńeıttiń qos qabaǵyna kezek oınap aýytqyp otyrsa da saıdan múlde shyǵyp ketpeıdi eken. Áıteýir qyla tabanymen quldaı bersem kúngeıdegi el qarasyna ilinem ǵoı dep ishteı toǵaıǵan.

Jel manaǵydan beter údegen sekildi. Qıyrshyq qar betke bytyradaı shyp-shyp tıedi. Alaı-túleı arpalystan loqqy kórip biraz jerdi aldym ǵoı dep oılaǵan. Sálden soń aldyn orar Qarasúıir qoınaýynan burylyp, kilteńnen asyp, ańǵardan shyqsa aýyl da qashyq emes. Aspan men jer astasyp, aralasyp qarańǵylyq qoıýlaı túskeni.

Qarasúıir qoınaýy jýǵaraqta jol kespedi.

Bir mezette Tursynbalanyń júregi zirk etip, osy kele jatqanym Bas aıryq bolmasyn degen kúdik kóńilin qurtsha kemirdi. Muzdaı terge malshyndy. Qalaı ǵana burys ketip basqa aıryqqa tústim eken dep úreıi usha kúbirledi. Jazdygúni talaı júrgen joldy qalaı shatastyrdym deseńshi. Saı bastalǵanda soqyrteke oınaǵandaı kóz úıirile qoımaǵan kez edi ǵoı! Álde astyndaǵy elpeńdep kele jatqan atynan boldy ma eken? Qıaasýdyń qıyndyǵy sońynan qýyp jetken bult seli jamanshylyq qaterge bastaǵan shyǵar bálkim. Biletinder Bas aıryqty eń uzyn saı dep ataıtyn. Onyń quıymshaǵy yldıdaǵy eldi mekenge soqpaı shólge mańyp shyǵandap ketetin.

Tursynbalada áli de úzilmegen názik jipteı úmit bar-dy. Múmkin, Orta aıryq osy bolar dep dámelengen. Múmkin, taǵy bir qoınaýdy aınalsam, jańa bir qysańnan qutylsam, kózime Qarasúıir shoqysy shalynar dep oılaǵan.

Tursynbala jas kezinde ajal aýzynan qalǵan nalaly oqıǵany esine aldy. Onda úıi ujym ortalyǵynan jyraqta, jylqyshy aýylymen qońsylas otyratyn. Ákesi at qorada aryq jylqylardy baǵatyn. Jylqyshynyń Dosaı, sosyn Qosaı esimdi eki uly bolatyn. Áýeli mingish atqa eki bala, qyr arqasynda Tursynbala qazdaı tizilip mingesken. Orta jolda manaǵy ózen, erteńgisin bozanyń túsindeı beti kógis tartyp jatqan sý qyzylkúreńge boıalyp sar-gúr etip arnany alyp ketipti. Táýekel dep atty tasqynǵa salyp jibergen. Jer jaǵdaıyna syr minez jylqy aıaǵyn sanap basyp burqyrap jatqan ózenge túsken, jaıpaýyt tusty sý betinen baıqastap, aqyryndap alǵa jyljydy. Alqyn-julqyn qarǵyn sýy áýeli at tirseginen asty, tizeni, qara sandy qapty, úzeńgini jalady. Bularda záre joq. Ózenniń jarymynan aýǵan soń sý birte-birte lyqsyp tómen túsip sýlaǵan júrek basylǵandaı bolǵan. Jaǵalaýǵa quryq tastam jer qalǵan. Aıaǵyn shúńeıtke suǵyp aldy ma, kenet besti kilt etip súrinip: tartpa kúrt úzildi de úsh óspirim sý betine tógilip tústi. Er baýyryna aýǵan at aı-shaıǵa qaramaı ózendi maltyp jaǵaǵa shyǵyp ketti.

Úreıden esi shyqqan Tursynbala áýelde aıaǵy jerge tımeı qamzolynyń etegi ebedeısiz jaıylyp qalqı jónelgen. Qolsozym jerde kishkentaı Qosaı qylqyńdap barady. İshterinde eresegi Dosaı, tik turǵanda qarǵyn sýy keýdesine kelgen, qatty umtylyp áýeli Qosaıdy qarmady, jaǵalaýǵa súıredi. Tursynbalany taý ózeni keýdesinen ıterip aıaǵyn jerge tıgizbeı dedekdetip yldı tómen áketip barady. Qoınaý burylysynda gúrildep jatatyn tik jar qulama bolatyn, soǵan iligý — ómirmen qoshtasý. Ázirge ebedeısiz úlken qamzol qalytqydaı qalqytyp sýǵa batyrar emes. Osy mezet janyn salyp yshqynyp, umtylyp Dosaıdyń jetkenin kórgen, shalǵaıynan shap berip ustap jaǵaǵa qaraı súıregenin bilgen. Sálden soń aıaǵy jerge tıip ózi de jyǵylyp-turyp alǵa tyrmysty. Ál-dármeni bitip, súmektep jaǵalaýǵa jetti-aý áıteýir. Ajaldyń apan aýzyna jutylyp bara jatqan jerinen qutqaryp qalǵan Dosaıdy qushaqtap óksip-óksip jylaǵany esinde. Aýylǵa bos kelgen atty kórip, záresi ushyp jaman shobyrdy búıirge tepkilep: «O, toba!.. O, baýyrym!..» dep góı-góılep kókesi jetken.

Osy oqıǵany esine túsirip kele jatyp kezdeısoq kezdesken qaterden, tosyn úreıden qutqaryp qalar sondaı bir qaıyrymdy pende kezikse eken dep ishteı jalbaryna tilegen. Bul kúnde Dosaı qaıda? Tursynbala ekeýiniń arasynda mektepti bitirer jyly, mahabbat pa, basqa ma, onysyn bilmeıdi, áıteýir aralarynda kózge kórinbeıtin jipteı jyly kózqaras, jarasymdy iltıpat týǵan. Ońashada ushyrasa qalsa júrekteri lúpildep únsiz uǵysýshy edi. Ashyq-jarqyn minezden sappa tyıylyp, sypaıy, sulý qalypqa túser edi: ishpeı-jemeı toǵaıyp, sezimge mas bolyp ýaqyttyń qalaı ótkenin bilmes edi. Áskerge attanarda aýyl shetindegi úıine ádeıilep soǵyp qoshtasyp shyqqan. Keıin áskerde júrip buǵan hat jazdy. Uıańdyǵy jeńdi me, álde shaıtan azǵyryp jeńgetaı oıdyń jeteginde ketti me, jarytyp jaýap ta qaıyra almapty. Sol hatty boıtumardaı qadirlep keıinge deıin saqtap kelip, Júzjasarǵa shyǵarda álbomymen qosyp jyrtyp tastap edi. Dosaı áskerden oralǵan soń áke jolyn qýyp qolyna quryq alyp jylqyǵa shyqqan. Yldıda úıli-jaıly bolyp, basyna jeke otaý tigip turyp jatyr dep emis-emis estıtin.

Kelinshek shyn adasqanyn bildi.

Qar údeı jaýyp taban joldy kómip úlgeripti. Endi saıdan shyǵyp, uıytqyǵan boranmen alysyp júrip jol izdeýdiń qajeti shamaly. Báribir qansha izdegenimen Orta aıryqty taba almas edi, yqtasyny mol saı tabanymen soralap júre bergennen basqa amaly qalmady. Áıteýir saıdyń sarqylar tusy bar shyǵar, júre berse bir jerden shyǵar, el tabylar, júrek ornyǵar.

Mańdaıyn tutas kórgisiz qarańǵylyq tumshalady, kún batqanyn sezdi. Denesi qalsh-qalsh tońyp dirdek qaqty, ásirese, aıaǵyndaǵy juqa saqtıan etikten yzǵar ótip barady. Úıden jyly kıinip shyqpaǵam ekem dep ókindi: bir jaǵy Júzjasardyń kóńili ornyqsyn dep, bir jaǵy qatty qapalanyp aldy-artyn oılap paryqtamaı kete beripti. Júrip kele jatyrmyn dep oılaǵan. Endi ańǵarsa, astyndaǵy aty áldenege tumsyq tirep sileıip tur. Yzǵyǵan jel, túnek tún, sabalaǵan qar, oıda joqta júristen tyıylǵan at kelinshektiń záresin ushyrdy. Daýsyn shyǵaryp aıqaılap meńireý dúzde áldekimdi shaqyrǵysy keldi, úni shyqpady. Búıtip otyra berse muz bolyp qatyp qalatyn.

Qalshyldaǵan boıyn ázer ıgerip oń aıaǵyn úzeńgige tirep sypyrylyp jerge tústi. Attan aıyrylý — ajal ekenin biledi, tizginniń ushyn bilegine baılap aldy. Aqyryn basyn sıpalap júrip ańdady, esti janýar úıdeı úlken jartastyń yǵyn panalapty. Tas qalqasynda jel azynap soqpaıdy eken, qar da túspepti, bet tyrnaǵan yzǵyryq ta báseń. Ústindegi jeńil plashty búrkene túsip búrisip júreleı jaıǵasty.

Qansha otyrǵany belgisiz; tilsiz úreı, tas túnekten qutylarmyn, tań atar, boran basylar dep dámelengen. Aıaq-qoly syrqyrap qatty tońǵanyn biledi, beıne, betpaqqa mılaǵandaı qalyń uıqy qushaǵyna engenin biledi: odan arǵysy jadynda joq. Bir dem ary, bir dem beri sanasy buldyrap sansyz elestiń ishinde júzip júrgendeı alakúlik hal keshti. Áýelgide tań atsa dep tilegen. Bara-bara bul dúnıe túnnen ǵana jaralǵandaı, ómir boıy tań atpastaı kórindi. Beıne úlken úıdeı tastyń yǵyn panalap, búrisip tońyp nesheme aılar, nesheme jyldar otyrǵandaı sezindi ózin. Múmkin, elsiz japanda jalǵyz tońyp úsýge aınalǵan álsiz jandy áldekim ajal tyrnaǵynan ajyratyp alar. Jylt etken ushqyndaı ómir sáýlesi áli sóne qoımas, jas demi úzilip bitpes. Osy atyraptyń búlkildep jortqan bórisindeı kúngeıdi bes saýsaǵyndaı biletin jylqyshy Dosaı qutqaryp qalar múmkin...

Kelinshek esinen tanyp ketken. Qara túnek aq tútekke aýysty.

Bas aıryqtyń quıymshaǵynda jalǵyz úı qystaýda otyrǵan Dosaı boran bastalmaı turyp qaraýyndaǵy jylqyny yqtasyny mol qoınaýǵa qaıyryp salyp úıine erte oralǵan. Qoradaǵy aryq-turaq saıaqqa shóp shashty, atynyń erin alyp otqa qoıdy. Kún sýytqaly qora-qopsyny jóndep, shóptiń birazyn aýlaǵa úıip, etek-jeńin jınap, sharýasyn tap-tuınaqtaı etip myǵymdap ustap júrgen. Qapelimde shala búlinip isteıtin jumys ta qalmapty. Jyly úıine kirip, kelinshegimen, balalarymen kúńkil-shúńkil sóılesip boı jadyratyp biraz otyrǵan. Kúndizgi súrkilden qatty qajypty, erte jatyp, erte turatyn malshynyń ádetimen as ishe sap jastyqqa bas qoıǵan.

Bastyrylǵandaı, aýa jetpegendeı keýdesi qysyp tynyshy ketti. Áýelgide jatarda toıa jegen jylqy etiniń álegi shyǵar dep oılaǵan. Buryn tósekke jambasy tıse-aq qor ete qalýshy edi, ári dóńbekship, beri dóńbekship janyndaǵy kelinshegin oıatty. «Jazǵan-aý, búgin saǵan birdeme kóringen shyǵar», — dep jazǵyryp jatyr. Áldeneshe ret turyp terezeden úńilip ulyǵan borannyń únine qulaq salyp qaıtty. Tún ortasy aýa kózi ilinip bara jatyr eken deıdi: áldekim ap-anyq atyn ataǵandaı boldy. Basyn oqys kóterip seltıip otyryp tyń tyńdaǵan, syrttaǵy jeldiń ýilinen basqa dybys estilmedi, júregi janshyla soqty.

Tań aldynda bolar sátke myzǵyp ketken-di: tym alystan áldekim atyn atap shaqyrǵandaı sezildi... tanys daýys sekildi... selk etip oıanyp ketti. Endi uıqy bolmasyn bildi. İshtúınek bolǵan adamsha jan tyrnaǵan beımálim dertten múlde shógip, shómıip otyrǵany sol edi. Jaıylyp jatqan kelinshegi oıanyp qıtyǵyna jáne tıdi.

— Elsizde júrgende áýlıeniń shalyǵy tıgen shyǵar saǵan?!

— Ne bolsa sony kóıitpeı, tur endi!.. Otty jaq!.. Shaı jasa!.. Men atty

erttep kelemin, — dep atyp turyp áýim-sáýim kıindi de esikti sart uryp shyǵyp ketti.

Kelinshek artyqtaý ketkenin ózi de sezip, jiti kıinip, tósekti jınady, ot jaǵyp, shaı qoıdy. Dosaı saıaqtardy qoradan shyǵaryp, atyn erttep, úıine qaıyra engenshe bári daıyn bolǵan. Dastarhan jıegine tize búkken jylqyshynyń túri álem-jálem edi. Kelinshegi tyrs etip úndeýdi qoıdy. Dosaı qaltyraǵan qolymen aýzyna aparǵan shaıdy ishe alsynshy endi, tamaǵynan as ótpeı qoıdy. Nanǵa túıildi. Ornynan oqys turyp saptamasyn, shıdemin kıdi, alys jolǵa shyǵardaǵy ádetimen qosaýyzyn aldy. Sońynan ilese shyqqan áıeline sóz aıtpastan atqa qonyp, qyr asyp jóneldi.

Qaıda jol aldy?.. Nege bastady?.. Ózi de bilmeıdi.

Keshegi qyr asyryp aıdap salǵan jylqysynyń baǵytymen Bas aıryqty órlep sar jelip keledi. Malyn ýaıymdap bas aýyrtpaıdy. Jer syryna, tabıǵat minezine jetik atpal aıǵyrlar úıirdi ıt-qusqa bermeı, shashaý shyǵarmaı yqtasynǵa bastaıtyny málim. Aqyldy aıǵyr — jylqyshynyń túzdegi kózi. Áıtse de Dosaıdyń kóńili qobaljı berdi, tula boıy tońǵandaı túrshigip, atyna qamshy basty. Alystan kisinegen saıaq jylqynyń daýysyn emis-emis estigendeı boldy. Aqyrynda tereń saı tabanynda alqyn-julqyn kisinep turǵan jalǵyz atty, qasynda búrisip otyrǵan áldebir qarany kórdi.

Tursynbala Dosaı jylqyshynyń jyly úıine kirgende baryp esin jıdy.

Dosaıdyń ózin aldyna alyp qystaýǵa ákelgenin de, jyly úıge kirgizbeı turyp aıaq-qolyn ábden ysyp jan kirgizgenin de bilmeıdi. Kózin ashqanda meıirim meımildengen qońyrqaı janardy kórgen. Asty-ústine túsip báıek bop jelpip júrgen Dosaıdyń áıelin, bir buryshta úrpıisip úımelegen Dosaıdyń qaradomalaq balalaryn baıqady. «Tatar dám-tuzym taýsylmapty, — dep ishteı únsiz solyqtap júzin qabyrǵaǵa buryp áketken. — Ómir, shirkin, nege sonsha ystyq boldyń eken? — dep qamyryqqan. — Qalaı ǵana adastym deseıshi?! Múmkin, asý basyndaǵy qıyn jolda ǵana emes, ómir bastaýynda da adasqany shyǵar. Múmkin, taǵdyr ózine eń qıyn soqpaǵyn, quzar asýyn syılaǵan bolar. Sonyń bárimen kúresýge, jeńip shyǵýǵa júrek túkpirinde aıalap kelgen súıgenin tabýǵa dáti jeter me? Áıteýir bir ajaldan qalǵan eken, Dosaımen qyl ústinde tabysqan eken — erteńi ylǵı ashyq, sáýleli bolaryna ishteı senedi. Dúnıede qaıyrymdy, jaqsy adamdar kóp ekenine qýanyp et júregimen ezile myń mártebe táýba aıtady. Tirshilik jaqsylarmen ǵana tátti eken» dep túıdi.

Tursynbala kún sanap ońalyp onshaqty kúnde aıaǵynan turdy.

Bir kúni Dosaı jylqysynan erte oralǵan, kún maı tońǵysyz aq shyńyltyr ashyq bolatyn. Atyn otqa qoıyp, syrt kıimin sheship, úıge engen. Jaryǵy mol bólmede eki áıel kóılek piship otyr eken; dálirek aıtqanda, ádemi aıshyqty jibek matany Tursynbala jalańash ıyǵyna tógildire jamylyp túregelip tur da, kelinshegi júrelep etegin tepship otyrǵan. Aldynda ǵana áıelder áldenege kúlisken sekildi.

Tursynbalanyń qobyraǵan qoıý burymy, ashyq tik túsken tolyq mańdaıy, moıyl qara kózi, ushy qaıqylaý túzý tanaýy, úlbiregen juqa erini, úshkil ıegi, mármárdan qashaǵandaı appaq ádemi moıyny barsha sulýlyǵyn ashyp kóz súrintti. O-o-o!.. Tursynbala kúngeıdiń sulýy dep el beker aıtpapty, teriskeıge uzatylǵanda talaı jigit bekerge san soqpapty. Qazirgi tunyq tulǵasy úlken kenepke salǵan kelisti sýretke uqsady. Janarymen aımalap ańyraǵan jigitten ımenip kelinshek ári aınala bergen. Dosaı ábesteý ketkenin sezip kilt burylyp úıden shyǵa jóneldi.

Eki áıel de jylqyshy júreginde búlik ketkenin qapysyz túsindi.

Qystaý aldyndaǵy qyratqa qaraı mańyp bara jatyp Dosaı oılaǵan: qylquıryq sońynan qıdýlap júrip jabaıy ósken qyzǵaldaqtaı qadirlimdi qolymnan shyǵaryp alyppyn dep. Kózimdi shel basypty. Qadirine jetpeppin. Úrkek, názik jannyń júrek túbine úńilýdiń ornyna aıdalaǵa laǵyppyn; mensinbedi, túsinbedi dep syrttaı beker jazǵyryppyn.

Dosaı dalany kezip kóp júrgen. Alystan qalyń qarǵa ombylap, baıaý jyljyp, jylqyshy qystaýyn betke alǵan vezdehod mashınasyn kórdi. Ortalyqtan shyqqan basshylar sekildi. Ujym basshylary soǵym soıatyn ýaqyt jetse óstip bir-bir vezdehod jaldap qıandaǵy jylqyshy qystaýyna qaraı óretin ádeti. Álde áneýgúngi qatynaǵan kisiden aıtyp jibergen habar teriskeıge jetip úlgerdi me eken?

Mashına úıin basyp kete jazdap baryp toqtady. İshinen tanys shofer men beıtanys bir moıyn bitene kisi tústi. Dosaıǵa qol usynyp amandasyp jatyr, teriskeıden jetken Tursynbalanyń qosaǵy Júzjasar eken.

— Asý bekip qalǵan, sodan árisi Sozaq, berisi Shymkent arqyly sartyldap, jol soǵyp aýdanǵa poıyzben kelip dúnıeni shyrq aınalyp jetkenim osy, — deıdi daýdyrap. Tursynbala kúıeýimen et jaqyn adamdaı jylap kórisken joq, erin ushymen sálemdesti de qoıdy. Júzjasar eshteńeni mánzúr qylatyn emes, naqa áıeli ot alýǵa kórshige ketip sodan kóp keshigip jańa ushyrasqandaı syńaıda.

— Áı, beınetke bastaıyn dese qıyn eken. Osy jolǵa áıeli qurǵyr oqys attanǵanda ishimnen jaratpap edim. Minekeı, endi ózi de ólim aýzynan qaldy, meni de shash etekten shyǵynǵa batyrdy. Poıyzy da, máshınesi de ýdaı qymbat, aqshanyń sory. Paı, paı, paı!.. Shı satyp ishek maılap shyr bitedi dep dámelengen mende de mı joq. Al, Tursynbala, ne turys bul, kıin, qamdan, tamaqtan soń kidirmeı attanyp keteıik. Atty amal joq, kóktemde alamyz.

Tamaqtan soń shynymen attanyp ketti.

Mashınanyń kabınasyna, shofer bala men Júzjasardyń ortasyna otyryp jatqan kelinshektiń janarynan mólt etken tamshy jasty kórdi. Sol tamshy — «adasqan ekenmin», «endigi taǵdyrǵa moıynsunar men joq» degen qaısarlyqtyń, keleshek úmittiń ashshy jasy edi. Iegin qaǵyp jalt etip qoshtasyp jatyr. Júzjasar umytqany esine túskendeı kabınanyń ishinen moınyn qylqıtty.

— Joldaryń tússe, qoldaryń tıse teriskeıdegi úıge soǵyńdar, bizde de kóńil men kóje tabylady.

Mashına aýyr yrǵalyp qozǵala berdi. Kelýi qandaı tosyn, kezdeısoq bolsa ketýi de sondaı jyldam edi. Naqa Dosaıdyń keýdesine bógde bireý qolyn salyp júregin sýyryp alyp ketkendeı — jan dúnıesi bosaı qulazydy.

---