InfoHub Logo

Qystyń bir túninde Q. aýdandyq oqý bóliminiń meńgerýshisi Tilemsekov qyryq túrli oıǵa shomyp, qyryq ret qysylyp, tań atqansha-aq qyrqyljyń tartyp, qartaıyp shyǵypty. Túnimen kórgen azaby aza boıyn qaza etipti. Birde qabynyp, birde shabylyp, túnimen kórmegen qorlyǵyn kóripti. Qysqasyn aıtqanda bul túngi kórgen azaby Dante jazatyn tozaqtan bir de bylaı bolmapty. Kesh aldynda ǵana óziniń qylmysyn biletin bireýmen tús shaıysyp, júz jyrtysyp qalǵan eken, túnimen dóńbekship shyǵatyn kesel de naq osyǵan jabysypty. «Jatqan jylannyń quıryǵyn bastym-aý, qýshunaq basym» dep ózin ózi jazǵyrypty. Sodan kelip tósegine jatysy muń eken, alǵany, asaǵany, jutqany, qurtqany, qorqytqany, úrkitkeni, taǵy-taǵylar kóz aldynan óte beripti. Buryn onyń bári kóńiline jaı, ishine maı bolyp bitse, bul joly qarysqan qarǵys, túıilgen túınek bolyp kórinipti. Ózi qolyn búgip sanaı beripti.

Eń aldymen kózine kóringeni ózinin bireý surasa aıtatynym dep ázirlep qoıǵandary bolypty. Munysy az ǵana, júregine jubanysh, kóńiline qýanysh bolyp ornaǵan eken. Máselen tórt qana qyz oqýdy tastap ketti. Aýdan mektepterinde hımıadan, fızıkadan muǵalim jetispeıdi, meniń qylmysym osy degen uǵymdar eken. Qalaı deseń de bar qylmysym osy ǵana dep ornynan atyp turǵanda, kóz aldynda turǵan muǵalimder Tilemsekovtiń ózi umytqan qylmystaryn sanaı bastapty:

Aýdanda V—X klastardaǵy tórteý emes, on tórt qyz oqýdy tastap ketti. Júzge tarta bala o basta oqýǵa tartylmaı qaldy. Orta mektepti bitirgenderdiń birsypyrasy joǵary oqý ornyna túse almaı qaldy. Bir deńiz, degende Tilemsekov tyńdap bolypty da «qalaı jaǵam senderge qylyǵymnan, syrdyń sýy kelmeıdi julyǵymnan» dep óleńdete jónelipti. Analar da sózdi soza túsipti. Aýdanda muǵalimderdi, kadrlardy irikteýde úlken bylyq bar. Jetijyldyq mekteptiń dırektory bolǵan, ózi oqytyp júrgen qyzǵa sóz aıtyp, moraldyq jaǵynan azǵyndaǵan, sóıtip partıadan shyqqan Qaımaqbaevty qyzmetten shyǵarýǵa aýdandyq komıtet nusqaý berse de, bul nusqaý qulaqqa ilinbeı, ol áli de sary maıdaı saqtalyp muǵalim bolyp keledi. Tilemsekov muny jaıylsam órisim, jatsam qonysym dep ustap otyr.

Muny eki deńiz degende Tilemsekovtiń tanaýy tyrjyń ete túsipti.

Baıbaqshaeva balalarǵa bilim bere almasa da jalaqy alyp júr. Jeńgesi Jezike men qaryndasy Qalamdy Voroshılov atyndaǵy orta mekteptiń ınternatyna birin zavsklad, birin zamsklad qoıdy. Qolyn jyly sýǵa batyryp qoıdy degen osy da. Sý emes barmaǵyn maıǵa batyryp qoısa qudaıdan odan artyq ne tileri bar. Munymen úsh deńiz, degende Tilemsekovtiń qabaǵy qars jabylyp ketipti.

Muǵalimder Tilemsekovtiń qolynda qoı asyǵynan qoıylǵan saqa sıaqty. Olardy ıirip ońqasynan da, táıkesinen de túsire beredi. Óziniń kóńilin tapsa kólkildetip ustap, qytymyrlyǵy ustasa qysym jasaıdy. Synyqtan syltaý taýyp artyna túsip alady. Qyzylorda oblysynyń ol shetine bir, bul shetine bir qýyp shyǵarady. Qazaq orta mektebindegi partıa uıymynyń sekretar! Pernebaevty eki qarakól eltiri taýyp bermeısiń aıtqanymdy eki ettiń dep qýdalap júr. Munymen tórt deńiz, degende «qap, qaptaǵynyń aýzy ashylyp, qaıdaǵy-jaıdaǵynyń bári aıtylyp ketetin boldy-aý» dep qyńyrttap baryp, otyra ketipti. «Artynan jarylqasyn» degendeı artyn kúteıin, basqasy aıtylmasa da jarar dep ún-túnsiz otyra qalypty.

Tilemsekovti arty qaıbir jarylqady deısiz, qaqpaqtyń aýzy ashylǵan soń ishinen ol jasaǵan bylyq ta, shylyq ta túıdek-túıdegimen, býda-býdasymen shyǵa beripti.

Jazyqsyzdan jazyqsyz Tebenovany sabaq berip turǵan jerinen qyzmetti tastap qydyryp kettiń dep klastan qýyp shyǵypty. Anyqtaı kelgende kórgeni Tebenovaǵa uqsas bireý bolyp shyǵypty. Dap-dardaı adam, osyndaı da jańǵalaqtyq isteıdi eken dep Tebenova qala beripti, Bul kóp faktiniń biri ǵana. Tilemsekovtiń tóreshil, ákimqumar, dókir ekendigine bul bir aıǵaq. Munymen bes deńiz degende,; «úndemegen úıdeı páleden qutylady», úndemeı otyra bereıin den tunjyrapty da qalypty.

Komsomol mektebiniń muǵalimi Q. Ábishevti senin jumys stajyńda shataq bar dep tergeý ornyna berip, tergeýde eshteme tabylmasa da seni ózim ajyratyp aldym dep byltyrǵy 26 oktábrde Ábishevtiń pensıasynan bir myń som aqshasyn Muǵalov arqyly alyp, qajetine jaratty. Ábishev aqshasyn suraı kelgende «stajynda shataq bar» dep jelkesin kórsetipti. Munymen alty deńiz degende «endi qaıttym, aqsha degen pálesiniń aýzy ashylyp keledi» dep Tilemsekov zar qaǵypty. Zar qaqqany ne kerek, ózi de naqaqtan naqaq bireýdi zar qaqtyryp aqshasyn jegen joq pa! Muǵalimder sózin soza túsipti.

Almatydan úıime mınıstrdiń orynbasary kele jatyr edi dep Komsomol mektebiniń oqý bóliminiń meńgerýshisi Shopanovtan 300 som alyp, sońynan istep júrgen qyzmetińe jaramaısyń, sol aqsha úshin qoıyp otyrmyn dep qyzmet babyn paıdalana ketti. Áıeliń jumysqa shyqpaı júr, dep Engels mektebiniń muǵalimi Baınıazovtan ótken jyldyń 4 noıabri kúni 800 som aqshasyn sypyryp aldy. Munymen jeti deńiz, degende «jegenimdi jelkemnen shyǵaratyn boldy-aý» dep bozdap jiberipti. Qylmystyny aıaǵan ońa ma, muǵalimder sózin jalǵastyra beripti.

Ózin tártipsizdik istediń, basqa mektepke aýystyramyn dep qorqytyp Sarmoldınnen 600 som alyp tynypty; Taǵy da... deı bergende kenetten Tilemsekov atyp turyp, bar kúshin jınap, aıtylmaǵan ne qaldy, kórsetermin senderge dep kijinipti. Qýdalaýǵa salyp kóresini kórsetip júrsiń ǵoı, dep muǵalimder taǵy sóılep ketipti.

Ábdikeshev bir aýdannyń aǵartý jaǵyn basqarǵanymen ózi aǵaryp bola almaı júr. Onyń sózderi bylaı keledi dep mysal keltiripti: «moı telefon raıkom ne hodıt», «vy ponımaesh», «ty ponımaete», taǵy-taǵylar. Al qaǵazǵa jazylǵanda bylaı bolyp shyǵady eken deıdi. Mysaly oblystan kelgen qatynastarǵa tártip soǵady. Oblystyq oqý bóliminen kelgen № 49 qatynasqa:

«Tov. Askarov. Doıtı ýkazanıe vsem shkolá sostovlaetı vtorogo pologodnogo 1953 goda» dep jazylgan. № 2002 qatynasta taǵy mynadaı bir byldyr bar: «tov. Askarov sostovlaetı dırektor, zavýcha ı pıoner vojatá po forma spıska podgotovlaet ne pozdnogo 13/XI—52». Árıne muny Asqarovtan basqa eshkim túsine almaıdy, Al Askarov bolsa, ekeýi — biriniń tilin biri biletin adamdar. Biri qazan, biri qaqpaq. «Munymen» deı bergende Tilemsekov en bolmasa osyny aıtpasa dep otyr edim dep qysylyp qalypty. Muny kórgen halyq qylmysy bolǵan soń qysylady da, áıtpese biz nege qysylmaımyz dep qorytypty.

Ia, solaı ǵoı, sezikti sekirer degendeı, qylmysy bolǵan soń qysylady da.

1953

---