Abaı jáne onyń ánderi
Sabaqtyń taqyryby: Abaı jáne onyń ánderi
Sabaqtyń maqsaty:
A) bilimdilik: Oqýshylarǵa uly sazger Abaıdyń ómiri, onyń qazaq mýzyka ónerinde alatyn oryn, ánderiniń ereksheligi týraly mýzykalyq bilim berý
B) tárbıelik: Abaıdyń qaldyrǵan murasyn jalǵastyratyn, sanaly, ónerli, bilimdi azamatty tárbıeleý. Abaı ánderi arqyly estetıkalyq, adamgershilik tárbıe berý.
V) Damytýshylyq: Mýzykalyq sóz qorlaryn baıytý, mýzykany tyńdaı jáne túsine bilý, án aıtý qabiletterin jetildirý.
Sabaqtyń túri: Aralas sabaq.
Sabaqtyń tıpi: Jańa materıaldy meńgerý.
Sabaqtyń ádisi: Túsindirmeli - ıllústratıvti, baıandaý, suraq - jaýyp
Kórnekilikter:
Sabaqtyń barysy: Oqýshylar klasqa Abaıdyń «kózimniń qarasy» ánimen kiredi.
İ. Uıymdastyrý kezeńi (oqýshylardyń sabaqqa qatynastaryn, oqý - quraldaryn tekserý)
İİ. Jańa sabaq.
A) Qyzyǵýshylyǵyn oıatý. Abaı degen sózdi estigende, oılaryńa, kóz aldaryńa ne keledi? Oqýshylar oılaryn qaǵazǵa túsiredi. Asosıasıalyq aımaq qurǵyzamyn.
Maǵynany taný: Oqýshylarǵa Abaıdyń týǵan jeri týraly beınetaspadan kórsetemin.
Abaı Qunanbaev ómiri men ánderi týraly muǵalim túsinigi. (taqtada Abaı sýretteri ketedi)
Abaı Qunanbaev (1845 - 1904) aqyn, aǵartýshy, kompozıtor, aýdarmashy.
Ol ózi qaldyryp ketken qundy muralarynda adam boıynda kezdesetin jaman minez qulyqtardy synap, adamdyqty, aqyl men bilimdi alǵa qoıdy. Sonymen birge basqa halyqtyń mádenıetin, ónerin bilýge shaqyrdy. Abaı kompozıtor retinde qazaq mýzyka mádenıetinde úlken úles qosqan. Ol óz ánderinde mahabbat jáne tabıǵat sýretterin, jyl mezgilderin jyrlaǵan.
. Ánderi «Jelsiz túnde jaryq aı», «Qarańǵy túnde taý qalǵyp», «Kózimniń qarasy», «Segiz aıaq», «Ózgege kóńilim toıarsyń»t. b. jáne de Abaı orys aqyndary Pýshkın, Lermontov, Krylov shyǵarmalaryn qazaqshaǵa aýdaryp, oǵan mýzyka jazdy.
Mýzyka tyńdaý: Abaı tabıǵattyń ásem syrlaryn, ondaǵy bolyp jatqan qubylystardy, adam ómirine arnap jyrǵa qosty. Tabıǵat, mahabbat syryna arnalǵan áni «Jelsiz túnde jaryq aı». Abaıdyń «Jelsiz túnde jaryq aı» áni. Bul ándi 1888 jyly Abaı Aqshoqyǵa qarap turyp aıtqan eken. Aqshoqy Abaı jyrynyń besigi. Bul óleń 1909 jyly kitapqa basylǵan.
Jaryq aıdyń sáýlesi sýǵa túsip, dirildep turǵan jandy beınesi, tereń saıdy qýalap, tasqyndap aǵyp jatqan ózen, qalyń aǵashtyń sybyrlasqan jasyl japyraqtary, jer júzin qulpyrtyp turǵan kókoraı shalǵyn – tabıǵattyń san alýan sýreti kóz aldyńa keledi, kóńilińe qona ketedi.
Mýzyka saýaty: Dınamıkalyq belgiler. Ánniń shýmaqtarynda kezdesetin qatty, aqyryn, ortasha belgileri bolady. Dybys kúshin azaıtý nemese kúsheıtý belgisin Dınamıkalyq belgiler dep ataıdy.(grek tilinde dınamıkos – kúsheıtý)
Shyǵarmanyń mazmuny men tabıǵı bolmysy, oryndaýshylyq erekshelikteri men dybysty kúsheıtý nemese azaıtý belgileri bylaı belgilenedi.
p – piano - pıano – aqyryn, jaı
f - forte – forte - qatty
mf - messo piano – messopıano - ortasha
ff – fortissimo – fortısımo - óte qatty
pp – pianissimo – pıanıssımo - óte jaı
- diminuendo – dımınýendo – birte - birte jaılata
( jelsiz túnde jaryq aı notasyn kórsetý)
Klasıkalyq mýzyka dep eń bıik kórkemdik talapqa saı, tereń mazmundy, ýaqyt synynan ótken, mýzyka óneriniń altyn qoryna engen shyǵarma.
Abaı tek orys ánderin ǵana emes, klasıkalyq mýzykany da bilgen. Orys jáne Eýropa mýzykasy jóninde túsiniginiń keńeıýine Sankt-Peterbýrgte oqyǵan balasy Ábdirahmannyń kóp yqpaly tıgen.
Abaı óz ánderinde tabıǵat sulýlyǵyn, adamnyń kóńilin áserli áýenmen beınelep jetkizgen. Qazir biz Abaıdyń tabıǵatty beıneleıtin «Jelsiz túnde jaryq aı» ánin úırenemiz.
Bul án estigen qulaqqa jaǵymdy, óleńniń tutastyǵymen, aıqyndyǵymen jáne áýenimen erekshelenetin án. Áýeni men óleńi ekeýi birtutas kórkem beıne jasap, kóz aldymyzǵa jaryq aı astyndaǵy ádemi tymyq tún elestetedi. Ánniń áýeni jeńil, lúp etken lepten quıylǵandaı sabyrly, bir tegis, qulaqqa jaǵymdy bolyp keledi.
Sabaqty bekitý: Oqýshylarmen jumys.
1. Abaı kim? Onyń qandaı lırıkalyq óleńderin bilesińder?
2. «Jelsiz túnde jaryq aı» óleńin qara sózben sýrette.
3. Abaıdyń ánderi týraly qandaı málimet bilemiz? ( ýaqytnamalyq kestemen jumys)
4. «Aqyn bolý» oıyny. Abaıǵa arnap óleń shyǵarý.
...................... dana,
...................... ǵana.
..................... oqyǵandy,
.................... pana
Baǵalaý: Monıtorlyq baǵalaý júıesi.
Oqýshynyń aty - jóni Án oryndaý Mánerlep jatqa aıtý Belsendi jumys atqarǵandar Lezdeme suraq
Sabaqtyń maqsaty:
A) bilimdilik: Oqýshylarǵa uly sazger Abaıdyń ómiri, onyń qazaq mýzyka ónerinde alatyn oryn, ánderiniń ereksheligi týraly mýzykalyq bilim berý
B) tárbıelik: Abaıdyń qaldyrǵan murasyn jalǵastyratyn, sanaly, ónerli, bilimdi azamatty tárbıeleý. Abaı ánderi arqyly estetıkalyq, adamgershilik tárbıe berý.
V) Damytýshylyq: Mýzykalyq sóz qorlaryn baıytý, mýzykany tyńdaı jáne túsine bilý, án aıtý qabiletterin jetildirý.
Sabaqtyń túri: Aralas sabaq.
Sabaqtyń tıpi: Jańa materıaldy meńgerý.
Sabaqtyń ádisi: Túsindirmeli - ıllústratıvti, baıandaý, suraq - jaýyp
Kórnekilikter:
Sabaqtyń barysy: Oqýshylar klasqa Abaıdyń «kózimniń qarasy» ánimen kiredi.
İ. Uıymdastyrý kezeńi (oqýshylardyń sabaqqa qatynastaryn, oqý - quraldaryn tekserý)
İİ. Jańa sabaq.
A) Qyzyǵýshylyǵyn oıatý. Abaı degen sózdi estigende, oılaryńa, kóz aldaryńa ne keledi? Oqýshylar oılaryn qaǵazǵa túsiredi. Asosıasıalyq aımaq qurǵyzamyn.
Maǵynany taný: Oqýshylarǵa Abaıdyń týǵan jeri týraly beınetaspadan kórsetemin.
Abaı Qunanbaev ómiri men ánderi týraly muǵalim túsinigi. (taqtada Abaı sýretteri ketedi)
Abaı Qunanbaev (1845 - 1904) aqyn, aǵartýshy, kompozıtor, aýdarmashy.
Ol ózi qaldyryp ketken qundy muralarynda adam boıynda kezdesetin jaman minez qulyqtardy synap, adamdyqty, aqyl men bilimdi alǵa qoıdy. Sonymen birge basqa halyqtyń mádenıetin, ónerin bilýge shaqyrdy. Abaı kompozıtor retinde qazaq mýzyka mádenıetinde úlken úles qosqan. Ol óz ánderinde mahabbat jáne tabıǵat sýretterin, jyl mezgilderin jyrlaǵan.
. Ánderi «Jelsiz túnde jaryq aı», «Qarańǵy túnde taý qalǵyp», «Kózimniń qarasy», «Segiz aıaq», «Ózgege kóńilim toıarsyń»t. b. jáne de Abaı orys aqyndary Pýshkın, Lermontov, Krylov shyǵarmalaryn qazaqshaǵa aýdaryp, oǵan mýzyka jazdy.
Mýzyka tyńdaý: Abaı tabıǵattyń ásem syrlaryn, ondaǵy bolyp jatqan qubylystardy, adam ómirine arnap jyrǵa qosty. Tabıǵat, mahabbat syryna arnalǵan áni «Jelsiz túnde jaryq aı». Abaıdyń «Jelsiz túnde jaryq aı» áni. Bul ándi 1888 jyly Abaı Aqshoqyǵa qarap turyp aıtqan eken. Aqshoqy Abaı jyrynyń besigi. Bul óleń 1909 jyly kitapqa basylǵan.
Jaryq aıdyń sáýlesi sýǵa túsip, dirildep turǵan jandy beınesi, tereń saıdy qýalap, tasqyndap aǵyp jatqan ózen, qalyń aǵashtyń sybyrlasqan jasyl japyraqtary, jer júzin qulpyrtyp turǵan kókoraı shalǵyn – tabıǵattyń san alýan sýreti kóz aldyńa keledi, kóńilińe qona ketedi.
Mýzyka saýaty: Dınamıkalyq belgiler. Ánniń shýmaqtarynda kezdesetin qatty, aqyryn, ortasha belgileri bolady. Dybys kúshin azaıtý nemese kúsheıtý belgisin Dınamıkalyq belgiler dep ataıdy.(grek tilinde dınamıkos – kúsheıtý)
Shyǵarmanyń mazmuny men tabıǵı bolmysy, oryndaýshylyq erekshelikteri men dybysty kúsheıtý nemese azaıtý belgileri bylaı belgilenedi.
p – piano - pıano – aqyryn, jaı
f - forte – forte - qatty
mf - messo piano – messopıano - ortasha
ff – fortissimo – fortısımo - óte qatty
pp – pianissimo – pıanıssımo - óte jaı
- diminuendo – dımınýendo – birte - birte jaılata
( jelsiz túnde jaryq aı notasyn kórsetý)
Klasıkalyq mýzyka dep eń bıik kórkemdik talapqa saı, tereń mazmundy, ýaqyt synynan ótken, mýzyka óneriniń altyn qoryna engen shyǵarma.
Abaı tek orys ánderin ǵana emes, klasıkalyq mýzykany da bilgen. Orys jáne Eýropa mýzykasy jóninde túsiniginiń keńeıýine Sankt-Peterbýrgte oqyǵan balasy Ábdirahmannyń kóp yqpaly tıgen.
Abaı óz ánderinde tabıǵat sulýlyǵyn, adamnyń kóńilin áserli áýenmen beınelep jetkizgen. Qazir biz Abaıdyń tabıǵatty beıneleıtin «Jelsiz túnde jaryq aı» ánin úırenemiz.
Bul án estigen qulaqqa jaǵymdy, óleńniń tutastyǵymen, aıqyndyǵymen jáne áýenimen erekshelenetin án. Áýeni men óleńi ekeýi birtutas kórkem beıne jasap, kóz aldymyzǵa jaryq aı astyndaǵy ádemi tymyq tún elestetedi. Ánniń áýeni jeńil, lúp etken lepten quıylǵandaı sabyrly, bir tegis, qulaqqa jaǵymdy bolyp keledi.
Sabaqty bekitý: Oqýshylarmen jumys.
1. Abaı kim? Onyń qandaı lırıkalyq óleńderin bilesińder?
2. «Jelsiz túnde jaryq aı» óleńin qara sózben sýrette.
3. Abaıdyń ánderi týraly qandaı málimet bilemiz? ( ýaqytnamalyq kestemen jumys)
4. «Aqyn bolý» oıyny. Abaıǵa arnap óleń shyǵarý.
...................... dana,
...................... ǵana.
..................... oqyǵandy,
.................... pana
Baǵalaý: Monıtorlyq baǵalaý júıesi.
Oqýshynyń aty - jóni Án oryndaý Mánerlep jatqa aıtý Belsendi jumys atqarǵandar Lezdeme suraq
You Might Also Like
-
Bilimdik: san esimnen ótkendi pysyqtaý, sanǵa baılanysty qoldanylatyn sózdermen tanysý, jattyǵý;
-
Taqyryby: Oqýshylardy óz Otanyna, adaldyqqa tárbıeleý. /tárbıe saǵaty/
