InfoHub Logo

Abaı óleńderindegi antonımdik juptar (qoǵamdyq - gýmanıtarlyq baǵyt)

2016 - 2017 oqý jyly
1. Taqyryby: Abaı óleńderindegi antonımdik juptar
MAZMUNY
KİRİSPE
1. Abaı – qazaq ádebıetindegi iri tulǵa.
1. 1 Qazaq til bilimindegi antonımder.
2. Abaı óleńderindegi antonımdik juptardy toptastyrý jáne qoldanylý ereksheligi.
2. 1 Uly syrshyl lırık aqyn óleńderindegi antonımder máni.
Qorytyndy
Ádebıetter tizimi
Oqýshylardy ǵylymı jumysqa baýlýdaǵy maqsatym - oqýshylardy ǵylymı zertteýge qyzyǵýshylyǵyn qalyptastyrý, shyǵarmashylyq qabiletin damytý, izdenýdiń ádisterin úıretý arqyly kóregendikke, shyǵarmashylyqqa baýlý.
Kirispe
Taqyryptyń ózektiligi.
Ulttyq rýhanıattyń belgisi - mádenı muraǵa ıek artý jahandanýǵa jaqyndaý men ulttardyń ózin - ózi saqtaýy bolyp tabylady. Osynaý órkenıetke umtylyp otyrǵan ýaqytta ulttyq uranymyz ben rýhymyzǵa aınalǵan Abaı esimi urpaqtan - urpaqqa jalǵasyp, búginde mańyzyn joımaıtyn máńgilik taqyrypqa aınaldy. Ulylar týraly jınap zertteý, ony tanytý kóp izdenisti jáne jaýapkershilikti qajet etedi. Abaı óleńderindegi antonımderdiń qoldanylýy shyǵarmaǵa erekshe mán berýi jumystyń ózektiligin aıqyndaıdy.
Zertteýdiń nysany:
Zertteýdiń nysanyna Abaı óleńderindegi antonımdik juptar negiz bolyp otyr.
Zertteýdiń ádisteri:
Zertteýde baıandaý, jınaqtaý, saralaý, taldaý ádisteri basshylyqqa alyndy.
Zertteýdiń qurylymy:
Jumys kirispeden, eki taraýdan, qorytyndy jáne ádebıetter tiziminen turady.
Jumystyń maqsaty men mindeti.
Ǵylymı jumystyń maqsaty - syrshyl lırık, danyshpan aqyn óleńderinde antonımdik juptardyń qoldanylǵanyn zertteý.

1. Abaı - qazaq ádebıetindegi iri tulǵa. San ǵasyrlyq poezıaǵa baı qazaq ádebıetinde aqynnyń alar orny erekshe.
Abaı – qazaqtyń jańa realısik jazba ádebıetiniń negizin salǵan aqyn. Ol - keremet sýretker aqyn jáne syrshyl lırıkanyń sırek kezdesetin sheberi.
Aqyn poezıasy ózi ómir súrgen tarıhı kezeńdi tutastaı jan - jaqty beınelegen. Ol sol kezdegi qoǵam ómirindegi moraldyq problemalardyń, adamnyń jaqsy jáne jaman qasıetterin, minez - qulyqtaryn synaı kele, sol zamannyń tipti búgingi zamannyń da ómir shyndyǵyn tanyp - bilýge úlken sebebin tıgizedi.
Uly aqyn óleńderi tereń mándi jáne mazmundy. Buǵan sebep aqynnyń asa sheberligi.

1. 1 Qazaq til biliminde antonımderdiń qyzmeti óte kúshti. Qarama - qarsy qubylystardy salystyrýda, olardy bir - birimen qatar qoıyp shendestirýde jáne osy tásil arqyly aıtylatyn oıdy taıǵa tańba basqandaı etip túsindirýde antonımder aıryqsha qyzmet atqarady. Qazaq tilinde antonımderdiń qalyptasý, damý tarıhyna baılanysty sóz bolǵan eńbekterdiń ishinde erekshe atap ótetin eńbek – J. Mýsınniń «Qazaq tiliniń antonımder sózdigi» atty eńbegi. Qazaq tilindegi antonımderdi toptastyrý qarama - qarsylyǵyn bildiretin juptar dep toptap, naqtyly tildik derekter boıynsha taldap, tyń pikirler aıtady.
Tildegi maǵynalary bir – birine qarama – qarsy bolyp keletin sózder antonımder dep atalady.
Mysaly: jaqsy - jaman, eski - jańa, bar - joq.
Sózderdiń barlyǵyna birdeı antonım sóz tabyla bermeıdi. Antonım bolatyn sózder kóbine sapalyq belgini bildiretin syn esimder men qımyl áreketterdi anyqtaıtyn etistikterden bolady.
Antonımdes sózder bir sóz tabyna qatysty. Mysaly: ótirik - shyn (zat esim), joǵary - tómen (ústeý), aq - qara (syn esim).
Antonım jurnaq arqyly nemese sóz tirkesi arqyly jasalǵan bolymdy - bolymsyzdyq maǵynany teńestirýge bolmaıdy. Ol emes sóziniń tirkesýi arqyly jasalýy múmkin. Olardy bylaısha salystyryp kórsetýge bolady.
Antonımder: jaqsy - jaman nemese jaqsy - jaqsy emes, al - ber nemese al - alma, sýly - qurǵaq nemese sýly - sýsyz, kóńildi - qapaly nemese kóńildi - kóńilsiz.
Antonımder - oıdy áserli, beıneli, ıaǵnı obrazdy túrde jetkizýdiń ońtaıly quraly. Máselen, ǵasyrlar boıy atadan balaǵa mıras bolyp kele jatqan maqal - mátelderdiń, jumbaqtardyń quramynda antonım sózder jarysa qoldanylady. Bul oıdy tyńdaýshyǵa áserli etip jetkizýde antonımdi qoldaný utymdy tásil ekendigin tanytady. Mysaly: qorqaqty kóp qýsań, batyr bolady (qorqaq - batyr).
Tilde bir - birimen juptasyp, únemi qandaı mánde qoldanylsa da, antonımdes jup quraıtyn sózder bolady. Mysaly: durys - burys, úlken - kishi, paıda - zıan, t. b.
Túbir kúıinde kezdesetinder: aýyr - jeńil, keń - tar, ystyq - sýyq, úlken - kishi.
2. Sheberligimen taqyryptyń kórkin asha bilgen aqyn óleńderinen antonımder jıi kezdesedi. Antonım sózder óleńge tereń maǵyna, ózinshe bir syr - sıpat beredi.
Dana aqynnyń «Ǵylym tappaı maqtanba» óleńine nazar aýdarsaq:

Jamandyq kórseń náfrátili
Eger túzý kórinse,
Oılap - oılap, qulaqqa il.
Sýytyp kóńil tyısańyz.
Aqymaq kóp, aqyldy az,

Jaqsylyq kórseń ǵıbrátili

Deme kóptiń sózi bul.
Ony oıǵa jısańyz.
Sizge ǵylym kim berer,
Eger qısyq kórinse,
Janbaı jatyp sónseńiz?
Meıliń tasta, meıliń kúl

Munda jamandyq, jaqsylyq antonımderi týyndy syn esimder – dyq, - lyq jurnaqtary arqyly jasalǵan, al qısyq - túzý, aqymaq - aqyldy, kóp - az negizgi, dara syn esimder, jan - són etistikteri arqyly aqyn neden jıirkenip, neden úlgi alý kerektigine baǵyt - baǵdar bergen, bilimge shaqyryp, nadandyqtyń artta qalý kesapatyn aıyptaǵan.
"Internatta oqyp júr" degen óleńinde:

... Ynsapsyzǵa ne kerek
İstiń aq pen qarasy...
Az bilgenin kópsinse,
Kóp qazaqqa epsinse
Kimge tıer panasy
Ia tilmash, ıa advokat
Bolsam degen bárinde oı,
Kóńilinde joq sanasy.
Aqyly kimniń bar bolsa,
Demes muny tili ashshy.

Óleńdegi aq pen qara antonımi tulǵasyna qaraı negizgi, quramyna qaraı dara, maǵynasyna qaraı sapalyq syn esim. Az - kóp?.. Joq - bar Zat esim men joq sóziniń tirkesýi jáne suraý esimdigi men bar sóziniń tirkesý arqyly jasalǵan. Aqyn patshalyq el bıleý júıesine, oqytý tártibine syn aıtady. Ozyq mádenıet pen ǵylymdy, bilimdi ıgergen jańa adamnyń beınesin aqyn keıin óz uly Ábdirahmanǵa arnalǵan óleńderinde kórsetti.

Aqyn tabıǵat lırıkasyn jyrlaýda sheberligin tanytyp, asa úlken lırıkalyq sezimdi terbeıdi. Óleń mazmuny kóńilge tereń oı, názik sezim uıalatqandaı anyq ta sulý eles beredi.

"Maıakovskıı atyndaǵy negizgi mektebi"
komýnaldyq memlekettik mekemeniń
9 - synyp oqýshysy Qurmasheva Arýjan
Ǵylymı jetekshi: Sarjanova Gýljannat Týsýpbekovna
qazaq tili men ádebıeti páni muǵalimi