InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: Abaı «Qys»
Sabaqtyń maqsattary:
1) Uly aqyn ómirinen maǵlumat bere otyryp, óleńniń negizgi ıdeıasyn ashý. Oqýshyǵa qystyń qatań kórinisterin túsindirý.
2) Baılanystyra sóıleý daǵdysyn jetildirý, elestetý, este saqtaý óz betterinshe jumys isteý qabiletin damytý.
3) İzdenimpazdyqqa, tabıǵatty súıýge, ony qorǵaýǵa tárbıeleý. Abaı óleńderin oqýǵa súıispenshiligin arttyrý.
Ádisi: İzdenýshilik, damytýshylyq.
Túri: Jańa sabaq.
Kórnekiligi: Qys sýretteri. A. Qunanbaevtyń sýreti, tireksyzbalar, slaıdtar.
Pánaralyq baılanys: beıneleý

Sabaq barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi.
a) Oqýshylardyń nazaryn sabaqqa aýdarý.
á) Psıhologıalyq daıyndyq.
Biz baqytty bolamyz,
Oınap, kúlip alamyz.
Jetilsin dep sanamyz.
Oqyp bilim alamyz.
İİ. Ótken sabaqty pysyqtaý.
« Ótken ómirden» bólimi boıynsha daıyndalǵan test.

1. «Myń jyldan artyq ýaqyt ótse de» umytylmaǵan kim?
a) Buqar jyraý.
á) Ábý Nasyr ál - Farabı.
b) T. Rysqulov.

2. Ábý Nasyr ál - Farabı: « Assam daǵy seksen jastan, sábıińmin, balańmyn» - dep kimge, nege qaratyp aıtqan.
a) Anasyna
á) Ákesine
b) Otanyna, týǵan jerine.

3. Bógenbaı, Abylaı han, Qabanbaı, Naýryzbaı batyrlar týraly jyrlardyń avtory kim?
a) Tóle bı.
á) Qazybek bı.
b) Buqar jyraý.
v) Áıteke bı

4. « Álıhan Bókeıhanov» óleńiniń avtoryn kórsetińder?
a) J. Jabaev.
á) Buqar jyraý.
b) M. Álimbaev.

İİİ. Jańa sabaq.
Búgingi sabaqta « Qys beınesi» bólimin bastaımyz. Suraqqa jaýap alý.
- Jylda neshe mezgil bar?
- Tórt.
Ár mezgildi ataý jáne erekshelikterine kóńil bólý.
- Balalar, biz Abaıdyń « Qys» týraly óleńin oqımyz.
Abaı týraly ne bilemiz?
Oqýshy oıyn tyńdaý.
Abaı
↓
Sazger, aǵartýshy, uly aqyn, sheshen, tárbıeshi, oıshyl, aýdarmashy

1. Abaı aqyn. Oqý bilimge shaqyrǵan óleńderi:
«Ǵylym tappaı maqtanba», « Internatta oqyp júr», « Ásempaz bolma árnege», «Jasymda ǵylym bar dep eskermedim».
2. Tabıǵat sýretshisi: «Qansonarda», «Qys», « Jaz», « Kúz», «Jazǵyturym».
3. Aýdarmashy. « Shegirtke men qumyrsqa», « Qarǵa men túlki».
4. Sazger. «Kózimniń qarasy», « Jelsiz túnde jaryq aı»,« Segiz aıaq», «Boıy bulǵan», t. b.
5. Danyshpan. « Qara sózderi».
Abaıdyń 500 - ge tarta óleńderi, 45 qara sózi t. b. shyǵarmalary bar. Abaıdy búkil dúnıe júzi biledi. Dúnıe júzine taratýshy - Muhtar Áýezov.

İV. Taqyryppen jumys.
a) «Qys» óleńin oqý.
á) Óleńdi balalarǵa oqytý.
b) Mánerlep oqý mınýtyn ótkizý.

v) Sózdik jumys.
Alty - qanat - kıiz úıge baılanysty.
Doldaný - ashý, yza.
Shıdem - qoı júninen toqylǵan syrt kıim.
Oqshyraıtyp - bir shekesine sándep kıý.
Ushpa - jeńil, juqa qar.

V. İzdenýshilik ádis.
Abaı sýrettegen adam keıpindegi qystyń sýretin beınelegen sózdi taýyp dápterge jazý.
Aq kıimdi deneli, aq saqaldy, ústi basy aq qyraý, túsi sýyq.
- Shaldyń kıimderi qandaı deıdi?
- Kıim dep otyrǵany nesi?
- Avtor sýrettep otyrǵan shaldy kimge uqsatýǵa bolady?
- Óleńdegi shaldyń minezi qandaı?
- Sýyq degendi qadaı túsinesińder?
- Soqyr - mylqaý deıtin sebebi ne?
Bul óleńde Abaı atamyz qys mezgiliniń qatal, sýyq kórinisin, qysqy tabıǵatty sýrettep jazǵan.

Vİ. Logıkalyq tapsyrma.
Qys týraly jumbaqtar men maqaldar aıtý, taldaý.
«Qys» sózine asosıasıa qurý. (aktıv stýdıa)
Qys

Ne? ------------ Nege tárbıeleıdi?
Yzǵar -------- Nesimen ----------------- tózimdilikke
Sýyq --------- ádemi? ------------------- shydamdylyqqa
Aıaz ------------ Aqsha qarymen ------- denemizdi shynyqtyrýǵa
Taza aýa ----- Ulpa qarymen
----------------- Kúmisteı aq
----------------- Shaǵylysqanymen

Vİİ. Sergitý jattyǵýlary.
Úlkenge de siz,
Kishige de siz,
Úlkenderdi qurmettep,
Bas ıemiz biz.

Vİİİ. Toppen jumys.
İ - qatar. Abaı týraly shaǵyn áńgime jazý.
İİ - qatar. Qys týraly sýret salý jáne óleń oqý.
İİİ - qatar. Qys týraly sýret boıynsha áńgime jazý.

İH. Qorytyndy kezeń.
Sonymen biz neni bildik?
Neni bilýshi edik? (Qys mezgilin, Abaıdy)
1. Abaı týraly oıymyzdy keńeıttik.
2. Qystyń erekshelikteri týraly bildik.

H. Úıge tapsyrma.
Óleńdi jattaý. Qys týraly sýret salý.
Hİ. Bilimdi baǵalaý.