InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: H dybysy men árpi
Maqsaty:
Bilimdilik: Oqýshylarǵa H dybysy men árpin tanytý, oqý men jazý daǵdylaryn qalyptastyrý.
Damytýshylyǵy: H dybysyna qatysty jańa sózderdi tanytý arqyly oqýshylardyń bilimin jetildirý, tilin damytý.
Tárbıeligi: Oqýshylardy bilimdilikke, uqyptylyqqa, saýattylyqqa, tabıǵatty qorǵaýǵa, oqýǵa daǵdylandyrý.

Sabaqtyń túri: Jańa sabaq.

Sabaqtyń ádisi: Oı qozǵaý, toptastyrý, tizbekteı oqý, oıyn, shyǵarmashylyq tapsyrma, sýret arqyly sóılem quraý
Sabaqtyń kórnekiligi: Slaıdtaǵy cýretter, býyndar, sózjumbaq, oıyndar.

Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi:
a) Oqýshylardyń nazaryn sabaqqa
aýdarý.
á) Úlkenge de siz,
Kishige de siz,
Sálem berdik sizderge
Qurmetpenen biz.

İİ. Úı tapsyrmasy: Iý dybysy men árpi
« Sóz oıla, tez oıla» oıyny
a) ıý dybysy bar sózderdi aıtý:
á) ıý dybysy kezdesetin sózderdi býynǵa bólý.
A - ıý, o - ıý, to - ıý, qo - ıý, ú - ıý.
b) “Asyl mura” mátinin ár qatardan 3 – 4 balaǵa oqytý.

İİİ. Jańa sabaq: “H dybysy men árpi”.
Jumbaq jasyrý.
- Buny senderdiń ájelerińiz, analaryńyz, apalaryńyz úıde kıedi.
- Keıde ony dárigerdiń ústinen de kórýge bolady. Bul - kıim.
- Halat sózinde neshe dybys bar?
- Ol qandaı dybystar?
- Birinshi dybys qandaı?
- Durys. Búgingi sabaǵymyzda biz H dybysy men árpimen tanysamyz.

Jazylýy – Hh, baspa túri – Hh
«Hh» dybysy – daýyssyz dybys, arab, parsy tilinen engen sózdiń barlyq jerinde kezdesedi.
- Biz H dybysyn qaı kezde aıtamyz?
- H dybysy – daýyssyz, aýa kedergige ushyraıdy.
- H dybysymen biz óleń aıta almaımyz.

2. «Kim shapshań?» oıyny
Kóp núkteniń ornyna q nemese h árpin qoı.
Sha... mat, as... ana,... alam,... abar,... alyq, /q, h /

İV. Oqýlyqpen jumys
Hor habar kitaphana asqana
Hat halat sheberhana dárihana
- Sport alańyna keldik.
- Mynaý ne?/Mynaý - muz aıdyny./
/Sýretpen jumys./
Sýretke qarap, sóılemder qurastyrý.
«Balalar hokeı oınap júr. Olar - naǵyz hokeıshiler. Bir bala - qaqpashy, al ekinshisi - shabýylshy.»

Mátinmen jumys
Suraq - jaýap:
- Hasan men Hamıt qandaı oıyn jaqsy kóredi?
- Hasan oıynda kim? /Hasan - shabýylshy./
- Hamıt she? /Hamıt - qaqpashy./
- Oıyn qalaı ótti? /Hasannyń toby jeńil shyqty./
- Kim hokeı oıynyn oınap kórdi?
«Hokeı» sózine taldaý jasaý.
- Hokeı sózinde neshe býyn bar?
- Hokeı sózinde neshe k árpi bar? /2/
- Hokeı sózi - basqa tilden engen sóz
- Hasan men Hamıt bizderdiń kelgenimizge razy boldy.

V. Dáptermen jumys
● H árpiniń emlesimen tanysý. H árpin jumys dápterlerine jazý.
● Sergitý sáti
● Jazdyq, jazdyq bárimiz,
Talyp qaldy qolymyz.
Sál ǵana dem alamyz,
Sosyn qaıta jazamyz.

«Kim tapqyr»

1. Kóp adam qosylyp aıtady
2. Qasıetti taǵam.
3. Memlekettik rámizderdiń biri
1. Muzda oınaıtyn oıyn
2. Úı qustarynyń biri
3. Tátti jemis
4. Balyq aýlaıtyn qural
5. Tamaqtyń dámin keltiredi

Joǵalǵan býyn oıyny:
1. -------- lyq
Ha ------- ıýan
----------- bar

2. Kitap -
As -
Dári - ------ hana
Shaı -

3. Asyl -
Gúl ----- han
Temir -

Sergitý jattyǵýy:
Dybystardy ajyrata bilemiz be?

Sabaqty qorytyndylaý:
- H dybysy qandaı dybys?
- H qatań daýyssyz dybys.
- H dybysy sózdiń qaı jerindi kezdesedi?
- Sózdiń aldyn da, ortasynda da kezdesedi.

Úıge tapsyrma
H dybysy men árpin oqý
Madaqtaý.