InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: Matematıkalyq tartys (synyptan tys)
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik maqsaty: 7 synypta ótilgen materıaldy qaıtalaý
Damytýshylyq maqsaty: oqýshylardyń logıkalyq oılaý, este saqtaý qabiletin, shyǵarmashylyq belsendiligin damytý;
Tárbıelik maqsaty: óz betimen tanyp bilýge, ujymmen birge jumys isteýge daǵdylandyrý jáne olardyń yntasyn, jaýapkershiligin arttyrý
Kórnekilikter: Interaktıvti taqta, úlestirmeler, naqyl sózder.
Sabaqtyń túri: Saıys sabaq

Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi:
Oqýshylardyń sabaqqa daıyndyǵyn tekserip, olardyń zeıinin sabaqqa aýdarý.
Sabaqtyń maqsaty men barysyn túsindirý.
Elbasymyz N. Á Nazarbaev Qazaqstan halqyna joldaýynda Qazaqstannyń álemdegi barynsha qabiletti elý eldiń qataryna kirýinde bilim sapasy joǵary, densaýlyǵy myqty, elimizdiń ál - aýqaty úshin qyzmet jasaıtyn jastarǵa úlken senim bildirip otyr.
«Bizdiń túpkilikti maqsatymyz – ıntellektýaldy urpaq tárbıelep, ıntellektýaldy ult qalyptastyrý» (N. Á. Nazarbaev)

Oqýshylardy eki topqa bólý: «Daryn», «Qabilet»
Oıyn baǵdarlamasy:
• Esińe saqta!
• Jorǵa
• Til óneri
• Adasqan áripter
• Qatesin tap!
• Logıkalyq labırınt

İ bólim: «Esińe saqta!»
Taqtada kórsetilgen túrli sýretterdi eske túsirip, attaryn jazý qajet (1 mınýt)
Durys jáne tolyq jazǵan topqa 10 upaı qoıylady

İİ bólim: «Jorǵa»
«Jarys zańy ejelden,
Jeńimpazdy anyqtaý.
Jeńimpaz bolý sharty sol
Eńbektený jalyqpaý»- deı otyryp, oıynymyzdyń «Jorǵa» İİ bóliminde árbir topqa suraqtar qoıylady. Jyldam, tez jaýap berýi qajet. (Ár durys jaýap 10 upaı)

«Daryn» tobyna
1. Sheńber boıyndaǵy kez – kelgen núkteni sentrmen qosatyn kesindi (radıýs)
2. Ortaq bólgishi 1 - ge teń san. (ózara jaı san)
3. Alymy bóliminen úlken bólshek. (burys bólshek)
4. Nárselerdi sanaǵanda qoldanylatyn san. (natýral san)
5. 369 sany 3 - ke bóline me? (ıá)
6. Qabyrǵasy 1 - ge teń kvadrattyń aýdany nege teń (1)
7. Dáleldenbeıtin tujyrym ne dep atalady? (aksıoma)
8. Baǵyttalǵan kesindi (vektor)
9. Bir núkteden birdeı qashyqtyqta jatqan núkteler jıyny qalaı atalady? (sheńber)
10. OH osi qalaı atalady? (absıssa)

«Qabilet» tobyna
1. Sheńber boıyndaǵy eki núkteni qosatyn jáne sentr arqyly ótetin kesindi. (dıametr)
2. Kóbeıtindisi 1 - ge teń bólshekter qandaı sandar dep atalady? (ózara keri)
3. 640 sany 5 – ke bóline me? (ıá)
4. Alymy bóliminen kishi bólshek (durys bólshek)
5. Natýral sandar nesheden bastalady? (1 - den)
6. Dáleldenetin tujyrym ne dep atalady? (teorema)
7. Jazyńqy burysh shamasy neshege teń? (180 gradýs)
8. Sheńber uzyndyǵynyń dıametrge qatynasy neshege teń ne pı – diń máni neshege teń? (3, 14)
9. Bısektrısalary ózara perpendıkýlár bolatyn tórtburysh (sharshy, romb)
10. OÝ osi qalaı atalady? (ordınata)

İİİ. bólim «Til - óneri»

Bilim degen bıik shyń,
Baqytqa seni jetkizedi.
Bilim degen aqylshyń,
Qıyndyqtan ótkizer – deı kele «Til - óneri» dep atalatyn İİ bólimde jumbaqty taýyp, orysshaǵa, aǵylshynshaǵa aýdaryńyzdar. Bir tilde jaýap berse 10 upaı, eki tilde jaýap berse 20 upaı, úsh tilde jaýap berse 30 upaı.
1. Joq ózinde bas ta, qas ta, moıyn da,
Uzyndyǵy jazýly tur boıynda.
(syzǵysh, lıneıka, a ruler)
2. El qulaǵy nesheý?
(elý, pátdesát, fifty)
3. Otyz tisten shyqqan sóz - neshe rýly elge taraıdy?
Otyz, trıdsat, sooty
4. Túıequs tarazyda bir aıaǵymen turǵanda 12 kg. Tartady. Al eger eki aıaǵymen tursa, qansha tartady?
On eki, dvenadsat, twelve

IV. bólim
«Adasqan áripter»
Aprsetáı – trapesıa
Eńshbre - sheńber
Shubrshúy – úshburysh
Trubyshret – tórtburysh
Rvadkat – kvadrat

V. bólim
«Qatesin tap!»
Oqýshylar jiberilgen qatelerdi taýyp, durystap jazyp kórsetý qajet
1. (a+v) 2=a2+2av+v
2. (a - v) 2=a - 2av+v2
3. (a - v)(a+v)=a2+ v2
4. (a+v) 2=a3+3av+3av2+v2
5. (a - v) 2=a3+3a2 v - 3av2 - v3
6. a3+v3=(a - v)(a2+av+v2)
7. a3 - v3=(a - v)(a2+av+v2)

Vİ bólim: «Logıkalyq labırınt»
1. Kelesi san qandaı?
18 10 6 4?
2. Kelesi sandar qandaı?
1 4 5?
2 3 6?

Qorytyndylaý:
Qıyndyqtan sirá da biz qashpaımyz,
Alǵyrlyqpen tapqyrlyqty ushtaımyz.
Qıaldarǵa samǵap ushqan qustaımyz,
Sheginbeımiz jeńisterge bastaımyz – deı otyryp, jeńimpaz topty anyqtaı úshin ádilqazylar alqasyna sóz kezegin bereıik.

Kóńil bólip bul keshke,
Kelgenderge kóp rahmet.
Shyn sezingen kórermenge,
Myń rahmet, myń rahmet!