InfoHub Logo

Uly Abaı shyǵarmashylyǵy halqymyzdyń ǵasyrlar boıy mańyzyn joımaıtyn rýhanı qazynasy.

Bul kúnde Abaı sózi ár qazaqtyń aǵzasyna ana sútimen birge darıdy dese, artyq aıtylǵandyq emes. Ana súti tán qoregi retinde jas sábıdiń býyny bekip, buǵanasy qataıýyna qyzmet etse, aqyn sózi onyń sanasyna adamdyq pen azamattyqtyń uryǵyn seýip qyzmet etedi.

Bilim jolyndaǵy izdenisin Abaı óz betimen úırený arqyly damytady, oryssha kitaptardy kóp oqıdy. Abaıdyń aqyndyq jolǵa bet burǵandyǵy alǵashqy sózi mádenıet pen bilimniń mańyzyn nasıhattaýǵa arnalady. Abaıdyń qaı óleńi bolmasyn. Ózime eń jaqyny Abaı Qunanbaevtyń qara sózderi. Onda aıtylatyn máseleler, qara sózderdiń tárbıelik mániniń mańyzy zor. 

Abaıdyń qarasózderi jalpy taqyryp, mazmun jaǵynan alǵanda, onyń aqyndyq murasymen tyǵyz baılanysty. Kóp sózderińdegi oılar, pikirler ólenderimen ushtasyp, solardyń mán-maǵynasyn keıde qaıtalap pysyqtap, keıde ári qaraı jalǵastyra damytyp otyrady. Endi birqatar jazbalaryńda avtor tyń óristerden oı tolǵap, tabıǵat pen qoǵam qubylystary, halyqtyń tarıhy men taǵdyry, adamnyń jeke basynyń problemalary jaıyndaǵy jańa bir paıymdaýlaryn alǵa tartady.

Bul eńbekter janrlyq, stıldik jaǵynan da ár alýan. Qarasózderdi alǵash jazýǵa otyrǵanda aqyn oıyma kelgen nárselerdi jaza bereıin..., kimde-kim ishinen kerekti sóz tapsa, jazyp alsyn ıa oqysyn, keregi joq dese, óz sózim ózimdiki dedim de, aqyry osyǵan baıladym", — dep qanshalykty qarapaıymdyq bildirse de, bul jazbalar ǵylymı-tanymdyq jáne ádebı-kórkemdik máni óte zor, aqynnyń jalpy aqyl-oı órisin, dúnıege kózqarasyn tanytýda baǵa jetpes maǵlumat beretin asa qundy qazyna bolyp tabylady.

«Abaı murasy – qazaqtyń ulttyq qazynasy». Maqal-mátelderdiń bárin oı eleginen ótkizbeı qoldana berýge bolmaıtyndyǵyn basa nazarǵa alǵan. Abaı bul oılarynyń túıinin besinshi sózinde de, qazaq dalasynda kóp taralǵan maqal-mátelderdiń mazmuny arqyly da dáleldegen: qazaq tynyshtyq úshin, ǵylym úshin, bilim úshin, ádilet úshin qam jemeıdi eken. Ol tek qana mal úshin qam jeıdi eken. Al mal tabý jolyn bile me? Ony da bilmeıdi. Onyń bar biletini – maldylardy aldap, arbap, maqtap, mal jınaý, eger bul iske aspasa, aldap nemese maqtap ala almasa, onda ákesimen bolsa da jaýlasýdan taıynbaıdy eken. Áıteýir urlyq, qýlyq-sumdyq, tilenshik, soǵan uqsaǵan qylyqtardyń qaısysyn bolsa da qylyp, mal tapsa jazaly demesek kerek eken. Osyndaı Abaı aıtqan ádispen mal taýyp, halyqty aldap, arbap, qýlyqpen, sumdyqpen, urlyqpen, zorlyq-zombylyqpen kógerip, kórkeıip otyrmyn dep sanaıtyn adamdar búgingi tańda barshylyq ekenine bárimiz taǵy da kýágermiz.

Abaı altynshy sózinde qazaqtyń «birlik pen tirlikti» qalaı túsinetinin kórsetken. «Óner aldy – birlik, yrys aldy - tirlik» degen maqaldyń pálsapalyq máni qandaı? Ony durys túsine ala ma? «Qazaq oılaıdy, - deıdi Abaı, - birlik at ortaq, as ortaq, kıim ortaq, dáýlet ortaq bolsa eken» dep. Osy ortaqtyqty birlik dep túsinedi. «Olaı bolǵanda baılyqtan ne paıda, kedeılikten ne zalal? Aǵaıyn qurymaı mal izdep ne kerek? Osy ma birlik?» - dep Abaı «birlik» sóziniń maǵynasyn ózi ashyp beredi. «Joq,-deıdi Abaı, - birlik – aqylǵa birlik, malǵa birlik emes. Maldy berip otyrsań, atasy basqa, dini basqa, kúni basqalar da jaldanyp birlik qylady. Birlik malǵa satylsa anturǵandyqtyń basy osy».  Myzǵymaıtyn shyndyqtardy aıtýdy Abaı aldyna eshqashan maqsat qylǵan emes. Rýhanı dúnıesi quldyraý jolyna túsken tobyrlardy durys jolǵa salý qıynnyń qıyny bolatyn. Osyny sezingen Abaı qatty qınalyp, daǵdarysqa ushyraıdy. «Myńmen jalǵyz alystym, kiná qoıma!» dep muńyn shaǵa kelip, onyń sebebin túsindiredi.

Bas basyna bı bolǵan óńkeı qıqym, Minekı, buzǵan joq pa eldiń sıqyn? – («Qalyń elim, qazaǵym, qaıran jurtym», 1886  «Qoı asyǵyn qolyńa al, qolaıyńa jaqsa, saqa qoı», «Bas-basyńa bı bolsa, manar taýǵa syımassyń, basalqańyz bar bolsa, janǵan otqa kúımessiń» dep maqal aıtyp, tileý qylyp, eki tizgin, bir shylbyrdy berdik saǵan, bergen soń, qaıtyp buzylmaq túgil, jetpegenińdi jetiltemin dep, jamandyǵyn jasyryp, jaqsylyǵyn asyramyn dep tyrysady eken. Ony zor tutyp, áýlıe tutyp, onan soń jaqsylary da kóp azbaıdy eken. Bári óz baýyry, bári óz maly bolǵan soń, shynymenen jetesinde joq bolmasa, solardyń qamyn jemeı qaıtedi?» dep Abaı birinshi minezdi sıpattaı otyryp, qalyń qazaqtyń jik-jikke bólinýin, «bas-basyna bı bolǵan óńkeı qıqymyn» taıǵa tańba basqandaı aıshyqtalyp turatyn qazaqtyń bir olqylyǵy dep dóp basyp aıtady. Abaı zamanynda bólingen qazaq, áli de sol betinen qaıtpaq emes.

 «Ekinshi minezi – namysqorlyq eken. At atalyp, arýaq shaqyrylǵan jerde aǵaıynǵa ókpe, arazdyqqa qaramaıdy eken, janyn salysady eken. «Ózine ar tutqan jattan zar tutady» dep, «Az arazdyqty qýǵan kóp paıdasyn ketirer»  dep, «Aǵaıynnyń azary bolsa da, bezeri bolmaıdy», «Altaý ala bolsa, aýyzdaǵy ketedi, tórteý túgel bolsa, tóbedegi keledi» desip, «Jol qýǵan qazynaǵa jolyǵar, daý qýǵan pálege jolyǵar» desip. Kánekı, endi osy eki minez qaıda bar? Bular da arlylyq, namystylyq, tabandylyqtan keledi. Bulardan aıyryldyq. Endigilerdiń dostyǵy – peıil emes, aldaý, dushpandyǵy – keıis emes, ne kúndestik, ne tynysh otyra almaǵandyq» dep Dana Abaı jıyrma toǵyzynshy qara sózinde bylaı degen: -“Qazaqtyń maqaldarynyń kóbiniń iske tatyrlyǵy da bar, iske tatymaq túgil, ne qudaıshylyqqa, ne adamshylyqqa jaramaıtuǵyny da bar”- deı kele, “Jarly bolsań, arly bolma” “Atyń shyqpasa, jer órte”, “Altyn kórse, perishte joldan taıady”, ” Ata – anadan mal tátti, altyn úıden jan tátti” syndy maqaldardyń eshqandaı tárbıelik máni joq ekenin, ata-anasyn malǵa aıyrbastaý, qudaıǵa dushpandyq, azqyndyq ekenin , jer órtep shyǵarǵan attyń qandaı abyroıy baryn synaı kele, osyndaı bilmestikpen aıtylǵan sózderden saq bolýdy eskertedi.

Qazaq halqynyń maqtanyshy Abaı Qunanbaevtyń aqyndyǵy túpsiz tereń muhıtpen teń desek,qatelespegen bolar edik. Ǵajaıyp sýretker, náziklırık, kórkemsóz sheberi, eń aldymen - oıshyl aqyn. Bul pikir aqynnyń ómir qubylystaryn tereń tolǵap aıtý jaǵy basym keletin óleńderine, fılosofıalyq dúnıetanymyna jáne onyń qara sózderine, ásirese dinge, Allanyń bolmysy, ımandylyq týraly tolǵanystaryna qatysty. Aqyn shyǵarmashylyǵynda ózi ómir súrgen tarıhı dáýirdiń tutas beınesi kórinis tapty.

Mańǵystaý oblysy Munaıly aýdany
«№3 JBBOM» KMM-si
Qazaq tili men ádebıet pán muǵalimi
Dúıseshova Aınur