Abaı Qunanbaev «Qansonarda búrkitshi shyǵady ańǵa»
Pavlodar qalasy, Jelezın aýdany
Jelezın №3 jalpy orta bilim beretin mektep
qazaq tili men ádebıet pán muǵalimi
Zeımýllaeva Torgynaı Sabıtovna
Sabaqtyń taqyryby: Abaı Qunanbaev «Qansonarda búrkitshi shyǵady ańǵa»
Sabaqtyń maqsaty: oqýshylarǵa óleńniń maǵynasyn meńgerte otyryp, saıatshylyq óneri týraly maǵlumat berý.
Mindetteri:
1. Synı turǵydan oılaýǵa úıretýge baýlý arqyly óleńdegi aqynnyń adam men ań psıhologıasyn sýretteýdegi sheberligi, portrettik sýretterdi (qustyń, ańshynyń, túlkiniń) ajyrata bilýge jeteleý;
2. Oqýshylardy synı turǵydan oılanýǵa úıretý arqyly ózinshe oı qorytýǵa, beıneli sózderdi taba bilýge, shyǵarmashylyq jumysqa baýlý.
Kútiletin nátıje: Uly aqyn Abaı týraly bilimderi tolyǵady. Qusbegilik týraly málimet alady. Óleń qurylysy men kórkemdik ereksheligine taldaý jasaı alady. Shyǵarmashylyq jumysty oryndaı alady.
Sabaqtyń ádisi: toptyq, áńgimeleý, túsindirý, pikir alysý, taldaý
Silteme: Qazaq ádebıeti oqýlyǵy. Q. Ábdezuly, S. Tursynǵalıeva. – Astana: «Arman - PV», 2012j. Hrestomatıa. Q. Ábdezuly, S. Tursynǵalıeva. – Astana: «Arman - PV», 2012j..
Jumys dápteri. Q. Ábdezuly, S. Tursynǵalıeva. – Astana: «Arman - PV», 2012j.
Elektrondy oqýlyq «Atamura» baspasy, 2003j
Kórnekilikter: Interbelsendi taqta, praektor, flıpchart, poster, marker, óshirgish, qaryndash.
Uıymdastyrý kezeńi
OJESO 5 mın
Psıhologıalyq ahýal jasaý. Oqýshy men muǵalim arasyndaǵy senimdi, kóńildi, qarym - qatynasty qurý
Oqýshylar gúl berý arqyly bir - birine degen jaqsy kóńil - kúı tilep, jaǵymdy emosıa qalyptastyrady.
Oqýshylar tústerdi tańdaý arqyly topqa bólý.
Bilim
AKT, STO 7 mın
Abaı atamyz týraly ne bilemiz?
«Insert» ádisi
Q. Teljanovtyń
«Búrkitpen ańǵa shyǵý» atty sýreti arqyly taqyrypqa shyǵý
Qazaq halqynyń saıatshylyq óneri týraly ne bilemiz?
Ata - babamyzdyń súıikti kásibiniń biri – tazy júgirtip, qyran qus salý ekendigi, ári ań - qustardy beı - bereket aýlamaǵandyǵy týraly aıtady.
Abaı
↓
Aýdarmashy
Sazger
Aqyn
Qarasóz sheberi
Túsiný
STO, OJT 8 mın
1. Elektrondy oqýlyqtan óleńdi tyńdatqyzý. Óleńdi tyńdaǵannan keıin qandaı áserde bolǵanyn suraý.
Sózdikpen jumys.
Qansonar - jańa jaýǵan qardaǵy iz.
Ǵanıbet - qyzyq, tamasha, kóńil kóterý.
Ańdaǵanda - túlkiniń izine túsýshilerdiń júrisi.
Tomaǵa - búrkittiń bas qaby.
Qyrymnan - alystan degen maǵynada « Qaqpan qurǵan - jambastap alar.
Tazy júgirtken – dińkási qatyp alar, Búrkit salǵan - qyzyqqa batyp alar»
2. Q. Teljanovtyń «Búrkitpen ańǵa shyǵý» atty sýretin sıpattaǵanda, aqynnyń qaı óleń joldaryn paıdalanar edińizder?
Qoldaný
STO, OjK 8 mın
1. Jumys dápterlerińe óleńnen ańshylyqqa ǵana tán sózderdi terip jazǵyzý. Bular til biliminde qandaı sózder dep atalady?
2. Abaıdyń óleńin hrestomatıada berilgen M. Áýezovtiń «Búrkit ańshylyǵynyń sýretteri», «Búrkitshi» atty áńgimelerimen salystyryńdar. Ne baıqadyńdar?
Sergitý sáti
OJESO 2 mın
Interbelsendi taqtadan dene qımyl jattyǵýyn jasatý
Taldaý
TjDOO 5 mın
Óleń qurylysy men kórkemdik ereksheligine taldaý jasańdar
Qar - appaq, búrkit - qara, túlki - qyzyl, Uqsaıdy qasa sulý shomylǵanǵa...
Bul qandaı tásil?
Bul shendestirý tásili kereǵar eki zatty nemese qubylysty qatar qoıa otyryp, kelesi bir zattyń, uǵymnyń, qubylystyń sıpatyn ańǵartatyn aıshyqtaýdyń bir túri.
Qan/so/nar/da // búr/kit/shi // shy/ǵa/dy ań/ǵa //
12 býyndy qara óleń uıqasy.
Óleń tarmaqtardan turady. 4 tarmaq bir shýmaq dep atalady. Tarmaq - býnaqtardan turady. Býnaqty - býyn quraıdy. Ár tarmaqtyń aıaǵyndaǵy býyndar úndestiginen uıqas shyǵady. Jeke jumys, ár jaýap baǵalanady
Jınaqtaý
STO, OjK 5 mın
Bes joldy óleń qurastyrý
Baǵalaý
TjDOO 5 mın
«Qusbegilik – ata kásip» oıtolǵaý jazý
Tolyq nusqasyn júkteý
Jelezın №3 jalpy orta bilim beretin mektep
qazaq tili men ádebıet pán muǵalimi
Zeımýllaeva Torgynaı Sabıtovna
Sabaqtyń taqyryby: Abaı Qunanbaev «Qansonarda búrkitshi shyǵady ańǵa»
Sabaqtyń maqsaty: oqýshylarǵa óleńniń maǵynasyn meńgerte otyryp, saıatshylyq óneri týraly maǵlumat berý.
Mindetteri:
1. Synı turǵydan oılaýǵa úıretýge baýlý arqyly óleńdegi aqynnyń adam men ań psıhologıasyn sýretteýdegi sheberligi, portrettik sýretterdi (qustyń, ańshynyń, túlkiniń) ajyrata bilýge jeteleý;
2. Oqýshylardy synı turǵydan oılanýǵa úıretý arqyly ózinshe oı qorytýǵa, beıneli sózderdi taba bilýge, shyǵarmashylyq jumysqa baýlý.
Kútiletin nátıje: Uly aqyn Abaı týraly bilimderi tolyǵady. Qusbegilik týraly málimet alady. Óleń qurylysy men kórkemdik ereksheligine taldaý jasaı alady. Shyǵarmashylyq jumysty oryndaı alady.
Sabaqtyń ádisi: toptyq, áńgimeleý, túsindirý, pikir alysý, taldaý
Silteme: Qazaq ádebıeti oqýlyǵy. Q. Ábdezuly, S. Tursynǵalıeva. – Astana: «Arman - PV», 2012j. Hrestomatıa. Q. Ábdezuly, S. Tursynǵalıeva. – Astana: «Arman - PV», 2012j..
Jumys dápteri. Q. Ábdezuly, S. Tursynǵalıeva. – Astana: «Arman - PV», 2012j.
Elektrondy oqýlyq «Atamura» baspasy, 2003j
Kórnekilikter: Interbelsendi taqta, praektor, flıpchart, poster, marker, óshirgish, qaryndash.
Uıymdastyrý kezeńi
OJESO 5 mın
Psıhologıalyq ahýal jasaý. Oqýshy men muǵalim arasyndaǵy senimdi, kóńildi, qarym - qatynasty qurý
Oqýshylar gúl berý arqyly bir - birine degen jaqsy kóńil - kúı tilep, jaǵymdy emosıa qalyptastyrady.
Oqýshylar tústerdi tańdaý arqyly topqa bólý.
Bilim
AKT, STO 7 mın
Abaı atamyz týraly ne bilemiz?
«Insert» ádisi
Q. Teljanovtyń
«Búrkitpen ańǵa shyǵý» atty sýreti arqyly taqyrypqa shyǵý
Qazaq halqynyń saıatshylyq óneri týraly ne bilemiz?
Ata - babamyzdyń súıikti kásibiniń biri – tazy júgirtip, qyran qus salý ekendigi, ári ań - qustardy beı - bereket aýlamaǵandyǵy týraly aıtady.
Abaı
↓
Aýdarmashy
Sazger
Aqyn
Qarasóz sheberi
Túsiný
STO, OJT 8 mın
1. Elektrondy oqýlyqtan óleńdi tyńdatqyzý. Óleńdi tyńdaǵannan keıin qandaı áserde bolǵanyn suraý.
Sózdikpen jumys.
Qansonar - jańa jaýǵan qardaǵy iz.
Ǵanıbet - qyzyq, tamasha, kóńil kóterý.
Ańdaǵanda - túlkiniń izine túsýshilerdiń júrisi.
Tomaǵa - búrkittiń bas qaby.
Qyrymnan - alystan degen maǵynada « Qaqpan qurǵan - jambastap alar.
Tazy júgirtken – dińkási qatyp alar, Búrkit salǵan - qyzyqqa batyp alar»
2. Q. Teljanovtyń «Búrkitpen ańǵa shyǵý» atty sýretin sıpattaǵanda, aqynnyń qaı óleń joldaryn paıdalanar edińizder?
Qoldaný
STO, OjK 8 mın
1. Jumys dápterlerińe óleńnen ańshylyqqa ǵana tán sózderdi terip jazǵyzý. Bular til biliminde qandaı sózder dep atalady?
2. Abaıdyń óleńin hrestomatıada berilgen M. Áýezovtiń «Búrkit ańshylyǵynyń sýretteri», «Búrkitshi» atty áńgimelerimen salystyryńdar. Ne baıqadyńdar?
Sergitý sáti
OJESO 2 mın
Interbelsendi taqtadan dene qımyl jattyǵýyn jasatý
Taldaý
TjDOO 5 mın
Óleń qurylysy men kórkemdik ereksheligine taldaý jasańdar
Qar - appaq, búrkit - qara, túlki - qyzyl, Uqsaıdy qasa sulý shomylǵanǵa...
Bul qandaı tásil?
Bul shendestirý tásili kereǵar eki zatty nemese qubylysty qatar qoıa otyryp, kelesi bir zattyń, uǵymnyń, qubylystyń sıpatyn ańǵartatyn aıshyqtaýdyń bir túri.
Qan/so/nar/da // búr/kit/shi // shy/ǵa/dy ań/ǵa //
12 býyndy qara óleń uıqasy.
Óleń tarmaqtardan turady. 4 tarmaq bir shýmaq dep atalady. Tarmaq - býnaqtardan turady. Býnaqty - býyn quraıdy. Ár tarmaqtyń aıaǵyndaǵy býyndar úndestiginen uıqas shyǵady. Jeke jumys, ár jaýap baǵalanady
Jınaqtaý
STO, OjK 5 mın
Bes joldy óleń qurastyrý
Baǵalaý
TjDOO 5 mın
«Qusbegilik – ata kásip» oıtolǵaý jazý
Tolyq nusqasyn júkteý
You Might Also Like
