Abaıdyń murajaı - úıi. Morfologıadan ótkendi qaıtalaý
Sabaqtyń taqyryby: Abaıdyń murajaı - úıi. Morfologıadan ótkendi qaıtalaý
Sabaqtyń maqsaty:
Abaıdyń ómiri, shyǵarmashylyǵy týraly bilimderin teksere otyryp, «Abaıdyń murajaı - úıi» týraly málimet berý; morfologıa taraýy boıynsha alǵan bilimderin qaıtalaı otyryp, sóz quramyna taldaý daǵdylaryn arttyrý.
Sabaqtyń mindetteri:
Mátindi saýatty, túsinip oqýǵa daǵdylandyrý, burynǵy ótken sabaqtan alǵan málimetterin tereńdetý, oıda qalǵandaryn naqtylaý; sóz taptaryn praktıkalyq jolmen meńgertý;
Oqýshylardyń óz betinshe bilim alý múmkindigine súıene otyryp, olardyń tanymdyq qyzyǵýshylyǵyn arttyrý;
Saýattylyqqa, durys sóıleı bilýge, adamı qasıetterge tárbıeleý;
Kútiletin nátıje:
Abaıdyń ómiri men shyǵarmashylyǵy, murajaı - úıi týraly túsinikteri keńeıedi.
Mátinmen tanysyp, sózdikpen jumystaný arqyly sózdik qorlary kóbeıedi.
Túrli tapsyrmalardy oryndaý arqyly taldaý daǵdylary jetiledi.
Sabaqtyń túri: Jańa bilimdi meńgertý.
Sabaqtyń ádisi: suraq - jaýap, baıandaý, áńgimeleý, toptyq jumys, oı qozǵaý, túsindirý, toptastyrý.
Sabaqtyń kórnekiligi: ınteraktıvti taqtadaǵy slaıdtar, gramatıkalyq kesteler, sýretter.
Pánaralyq baılanys: qazaq ádebıeti, beıneleý óneri.
Sabaqtyń barysy:
I Uıymdastyrý kezeńi:
Sálemdesý, oqýshylardy túgeldep, sabaqqa nazarlaryn aýdarý.
- Balalar, bizder búgingi sabaǵymyzda murajaılar, Qazaqstandaǵy murajaılar taqyrybyn odan ári jalǵastyramyz. Abaıdyń murajaı úıimen tanysyp, morfologıadan ótkendi qaıtalaımyz.
II Úı tapsyrmasyn tekserý:
Ǵylymı - mádenı ortalyq. Áýezov úıi.
Mátin mazmunyn suraq - jaýap arqyly bekitý.
Pysyqtaý suraqtary:
1. Áýezov úıi qandaı ǵylymı - mádenı mekeme?
2. Ortalyq neshe baǵytta jumys júrgizedi?
3. Murajaıda neler bar?
4. M. Áýezovtiń qandaı kólemdi shyǵarmasyn bilesińder?
(«Abaı joly» romany)
III Jańa sabaq:
Abaıdyń murajaı - úıi. Morfologıadan ótkendi qaıtalaý.
Oı qozǵaý.(Qazaq ádebıeti pánimen baılanystyrý)
- Abaı kim?
- Abaıdyń shyn esimin ata.
- Qaı jyly, qaı jerde týǵan?
- Abaıdyń qandaı ánderin bilesińder?
- Qandaı poemalary bar?
- Qansha qara sózi bar?
- Abaıdyń qandaı óleńderin bilesińder?(óleńderinen úzindi oqý)
(Oqýshy jaýaptaryn tolyqtyryp ótý)
Muǵalimniń kirispe sózi:(tarıhı derekter, slaıdpen jumys)
Abaıdyń ákesi Qunanbaı 1840 jyly Jıdebaıǵa qonys tepti. Keıin Abaıdyń inisi Ospannyń enshisine qaldyryp, Qunanbaı ózi Aqshoqyǵa kóshedi. 1894 jyly Ospan qaıtys bolǵan soń, bul qystaý Abaı jaıyna aınalady.
Abaı shyǵarmashylyǵynyń Jıdebaı kezeńine toqtalar bolsaq, Jıdebaıda aqyn ómiriniń 10 jyly ótti. Osy 10 jyl ishinde 75 - 76 lırıkalyq óleńi, 45 qara sóziniń 27 - si, Lermontov, Krylov shyǵarmalarynyń aýdarmalary jasalyp, 2 áni dúnıege kelgen edi. Abaı úshin Jıdebaı aqyndyq shabyt pen fılosofıalyq tolǵanystardyń qaınar kózi boldy.
1945 jyly uly aqynnyń týǵanyna 100 jyl tolý qarsańynda arnaýly memlekettik komısıanyń sheshimimen Jıdebaıdaǵy Abaı qystaýy onyń murajaı - úıine aınaldy.
1970 jyly kúrdeli jóndeýden ótkizildi.
IV Mátinmen jumys
Jańa sózdermen tanystyrý:
Mádenı mekeme - kúltýrnoe zavedenıe, ýchrejdenıe
Shaqyrym - kılometr
Qystaý - zımovka
Kúrdeli jóndeý - kapıtalnyı remont
Muraǵat - arhıv
Maǵlumat - svedenıa, ınformasıa
Ólketaný murajaıy - kraevedcheskıı mýzeı
1) Qazaq tiline tán dybystardy taýyp, dybystyq taldaý
2) Suraq qoıyp, sóz tabyn anyqtaý.
3) Sóz tirkesi, sóılem qurastyrý.
4) Antonım, sınonımderin tabý.
Mátinmen tanysý. Abaıdyń murajaı - úıi
Abaıdyń Jıdebaıdaǵy murajaı - úıi - aqynnyń ómiri men shyǵarmashylyq jolynan tolyq maǵlumat beretin mádenı mekeme. Ol Semeı qalasynan 180 shaqyrym jerde ornalasqan.
1945 jyly uly aqynnyń týǵanyna 100 jyl tolý qarsańynda arnaýly memlekettik komısıanyń sheshimimen Jıdebaıdaǵy Abaı qystaýy onyń murajaı - úıine aınaldy.
Ol 1970 jyly kúrdeli jóndeýden ótkizildi. Murajaıdyń bes bólmesi men úsh zalyna ornalastyrylǵan zattar uly aqynnyń jaqyn týystarynan, dostary men zamandastarynan alynǵan. Qurylymy, syrtqy pishini Abaı zamanyndaǵy kórinis - kelbetin saqtaǵan. Uzyn dálizdiń sol jaǵyndaǵy birinshi esikten as úıge kiredi. Ol - terezesi shyǵysqa qaraǵan keń bólme, kieberiste - qazanaspa. Oǵan eki qazan ornatylǵan. Úlkeninde et, kishisinde jeńil taǵamdar ázirlengen. Qazanaspanyń janynda eki samaýryn tur. Oń jaq bosaǵada asadal men kúmis, mys jalatylyp súıekten jasalǵan kishkene kebeje. 1885 jyly Abaı osy eki buıymdy Semeıdiń ólketaný murajaıyna óz qolymen ótkizgen.
As úıdegi munan ózge tarıhı muraǵattardyń biri - sýretter. Qonaq úıde Abaıdyń orys dostary E. P. Mıhaelıs, S. S. Gross, N. I. Dolgopolovtyń sýretteri bar.
Murajaıdyń temperatýrasy jazy, qysy birqalypty. Onyń qabyrǵalary taspen qalanǵan. (Qazaq ensıklopedıasynan)
Slaıd materıaldarymen jumys
V Toptyq jumys:
1 - top Mátin boıynsha jospar qura, jýan, jińishke suraqtar qurastyr. Sóılemnen zat esimderdi taýyp, sóz quramyna talda.
Murajaıdyń qabyrǵalary taspen qalanǵan.
2 - top Jospar boıynsha áńgimele.
Mátinnen san esimderdi taýyp, sóz quramyna talda.
3 - top «Murajaıda» taqyrybyna dıalog qurastyr, sóılemnen syn esimderdi taýyp, sóz quramyna talda.
VI Bekitý.
- Sonymen balalar, Abaıdyń murajaı - úıi týraly ne bildik?(qysqasha mátin mazmunyn suraý)
- Búgingi kúnniń Abaıy dep kimdi aıtar edińiz?
- Sózder quramyna qaraı neshege bólinedi?
- Sóz tulǵasy nelerden turady?
5 joldy óleń qurastyr.
1 - top Abaı 2 - top Murajaı 3 - top Aqyn
VII Qorytyndy
Asyl sózdi izdeseń,
Abaıdy oqy, erinbe!
Adamdyqty kózdeseń,
Jattap toqy kóńilge! – dep Sultanmahmut Toraıǵyrov aıtqandaı, Abaı týǵan halqynyń, bolashaq urpaqtyń ónegeli tárbıeshisi, ana
tiliniń, qazaq poezıasynyń ósip - gúldenýine zor úles qosqan qamqorshysy.
VIII Úıge tapsyrma:
Mátinniń mazmunyn aıtý. Jańa sózderdi jattaý. 2 - tapsyrma 98 - bet., «Abaı murasy - asyl qazyna» oıtolǵaý.
IX Bilimdi baǵalaý
Sabaqtyń maqsaty:
Abaıdyń ómiri, shyǵarmashylyǵy týraly bilimderin teksere otyryp, «Abaıdyń murajaı - úıi» týraly málimet berý; morfologıa taraýy boıynsha alǵan bilimderin qaıtalaı otyryp, sóz quramyna taldaý daǵdylaryn arttyrý.
Sabaqtyń mindetteri:
Mátindi saýatty, túsinip oqýǵa daǵdylandyrý, burynǵy ótken sabaqtan alǵan málimetterin tereńdetý, oıda qalǵandaryn naqtylaý; sóz taptaryn praktıkalyq jolmen meńgertý;
Oqýshylardyń óz betinshe bilim alý múmkindigine súıene otyryp, olardyń tanymdyq qyzyǵýshylyǵyn arttyrý;
Saýattylyqqa, durys sóıleı bilýge, adamı qasıetterge tárbıeleý;
Kútiletin nátıje:
Abaıdyń ómiri men shyǵarmashylyǵy, murajaı - úıi týraly túsinikteri keńeıedi.
Mátinmen tanysyp, sózdikpen jumystaný arqyly sózdik qorlary kóbeıedi.
Túrli tapsyrmalardy oryndaý arqyly taldaý daǵdylary jetiledi.
Sabaqtyń túri: Jańa bilimdi meńgertý.
Sabaqtyń ádisi: suraq - jaýap, baıandaý, áńgimeleý, toptyq jumys, oı qozǵaý, túsindirý, toptastyrý.
Sabaqtyń kórnekiligi: ınteraktıvti taqtadaǵy slaıdtar, gramatıkalyq kesteler, sýretter.
Pánaralyq baılanys: qazaq ádebıeti, beıneleý óneri.
Sabaqtyń barysy:
I Uıymdastyrý kezeńi:
Sálemdesý, oqýshylardy túgeldep, sabaqqa nazarlaryn aýdarý.
- Balalar, bizder búgingi sabaǵymyzda murajaılar, Qazaqstandaǵy murajaılar taqyrybyn odan ári jalǵastyramyz. Abaıdyń murajaı úıimen tanysyp, morfologıadan ótkendi qaıtalaımyz.
II Úı tapsyrmasyn tekserý:
Ǵylymı - mádenı ortalyq. Áýezov úıi.
Mátin mazmunyn suraq - jaýap arqyly bekitý.
Pysyqtaý suraqtary:
1. Áýezov úıi qandaı ǵylymı - mádenı mekeme?
2. Ortalyq neshe baǵytta jumys júrgizedi?
3. Murajaıda neler bar?
4. M. Áýezovtiń qandaı kólemdi shyǵarmasyn bilesińder?
(«Abaı joly» romany)
III Jańa sabaq:
Abaıdyń murajaı - úıi. Morfologıadan ótkendi qaıtalaý.
Oı qozǵaý.(Qazaq ádebıeti pánimen baılanystyrý)
- Abaı kim?
- Abaıdyń shyn esimin ata.
- Qaı jyly, qaı jerde týǵan?
- Abaıdyń qandaı ánderin bilesińder?
- Qandaı poemalary bar?
- Qansha qara sózi bar?
- Abaıdyń qandaı óleńderin bilesińder?(óleńderinen úzindi oqý)
(Oqýshy jaýaptaryn tolyqtyryp ótý)
Muǵalimniń kirispe sózi:(tarıhı derekter, slaıdpen jumys)
Abaıdyń ákesi Qunanbaı 1840 jyly Jıdebaıǵa qonys tepti. Keıin Abaıdyń inisi Ospannyń enshisine qaldyryp, Qunanbaı ózi Aqshoqyǵa kóshedi. 1894 jyly Ospan qaıtys bolǵan soń, bul qystaý Abaı jaıyna aınalady.
Abaı shyǵarmashylyǵynyń Jıdebaı kezeńine toqtalar bolsaq, Jıdebaıda aqyn ómiriniń 10 jyly ótti. Osy 10 jyl ishinde 75 - 76 lırıkalyq óleńi, 45 qara sóziniń 27 - si, Lermontov, Krylov shyǵarmalarynyń aýdarmalary jasalyp, 2 áni dúnıege kelgen edi. Abaı úshin Jıdebaı aqyndyq shabyt pen fılosofıalyq tolǵanystardyń qaınar kózi boldy.
1945 jyly uly aqynnyń týǵanyna 100 jyl tolý qarsańynda arnaýly memlekettik komısıanyń sheshimimen Jıdebaıdaǵy Abaı qystaýy onyń murajaı - úıine aınaldy.
1970 jyly kúrdeli jóndeýden ótkizildi.
IV Mátinmen jumys
Jańa sózdermen tanystyrý:
Mádenı mekeme - kúltýrnoe zavedenıe, ýchrejdenıe
Shaqyrym - kılometr
Qystaý - zımovka
Kúrdeli jóndeý - kapıtalnyı remont
Muraǵat - arhıv
Maǵlumat - svedenıa, ınformasıa
Ólketaný murajaıy - kraevedcheskıı mýzeı
1) Qazaq tiline tán dybystardy taýyp, dybystyq taldaý
2) Suraq qoıyp, sóz tabyn anyqtaý.
3) Sóz tirkesi, sóılem qurastyrý.
4) Antonım, sınonımderin tabý.
Mátinmen tanysý. Abaıdyń murajaı - úıi
Abaıdyń Jıdebaıdaǵy murajaı - úıi - aqynnyń ómiri men shyǵarmashylyq jolynan tolyq maǵlumat beretin mádenı mekeme. Ol Semeı qalasynan 180 shaqyrym jerde ornalasqan.
1945 jyly uly aqynnyń týǵanyna 100 jyl tolý qarsańynda arnaýly memlekettik komısıanyń sheshimimen Jıdebaıdaǵy Abaı qystaýy onyń murajaı - úıine aınaldy.
Ol 1970 jyly kúrdeli jóndeýden ótkizildi. Murajaıdyń bes bólmesi men úsh zalyna ornalastyrylǵan zattar uly aqynnyń jaqyn týystarynan, dostary men zamandastarynan alynǵan. Qurylymy, syrtqy pishini Abaı zamanyndaǵy kórinis - kelbetin saqtaǵan. Uzyn dálizdiń sol jaǵyndaǵy birinshi esikten as úıge kiredi. Ol - terezesi shyǵysqa qaraǵan keń bólme, kieberiste - qazanaspa. Oǵan eki qazan ornatylǵan. Úlkeninde et, kishisinde jeńil taǵamdar ázirlengen. Qazanaspanyń janynda eki samaýryn tur. Oń jaq bosaǵada asadal men kúmis, mys jalatylyp súıekten jasalǵan kishkene kebeje. 1885 jyly Abaı osy eki buıymdy Semeıdiń ólketaný murajaıyna óz qolymen ótkizgen.
As úıdegi munan ózge tarıhı muraǵattardyń biri - sýretter. Qonaq úıde Abaıdyń orys dostary E. P. Mıhaelıs, S. S. Gross, N. I. Dolgopolovtyń sýretteri bar.
Murajaıdyń temperatýrasy jazy, qysy birqalypty. Onyń qabyrǵalary taspen qalanǵan. (Qazaq ensıklopedıasynan)
Slaıd materıaldarymen jumys
V Toptyq jumys:
1 - top Mátin boıynsha jospar qura, jýan, jińishke suraqtar qurastyr. Sóılemnen zat esimderdi taýyp, sóz quramyna talda.
Murajaıdyń qabyrǵalary taspen qalanǵan.
2 - top Jospar boıynsha áńgimele.
Mátinnen san esimderdi taýyp, sóz quramyna talda.
3 - top «Murajaıda» taqyrybyna dıalog qurastyr, sóılemnen syn esimderdi taýyp, sóz quramyna talda.
VI Bekitý.
- Sonymen balalar, Abaıdyń murajaı - úıi týraly ne bildik?(qysqasha mátin mazmunyn suraý)
- Búgingi kúnniń Abaıy dep kimdi aıtar edińiz?
- Sózder quramyna qaraı neshege bólinedi?
- Sóz tulǵasy nelerden turady?
5 joldy óleń qurastyr.
1 - top Abaı 2 - top Murajaı 3 - top Aqyn
VII Qorytyndy
Asyl sózdi izdeseń,
Abaıdy oqy, erinbe!
Adamdyqty kózdeseń,
Jattap toqy kóńilge! – dep Sultanmahmut Toraıǵyrov aıtqandaı, Abaı týǵan halqynyń, bolashaq urpaqtyń ónegeli tárbıeshisi, ana
tiliniń, qazaq poezıasynyń ósip - gúldenýine zor úles qosqan qamqorshysy.
VIII Úıge tapsyrma:
Mátinniń mazmunyn aıtý. Jańa sózderdi jattaý. 2 - tapsyrma 98 - bet., «Abaı murasy - asyl qazyna» oıtolǵaý.
IX Bilimdi baǵalaý
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
-
Sabaqtyń maqsaty: Shyǵarmanyń avtory T. Ahtanovtyń ómir joly men shyǵarmashylyǵyn tanýǵa jeteleý. Kúıdiń shyǵý tarıhyn bilý. Keıipkerler álemine sıpattama bere bilý.
