InfoHub Logo

Maqsaty: Oqýshylarǵa M. J. Kópeıulynyń ómiri, shyǵarmashylyǵynan málimet bere otyryp jan - jaqty qyrlaryn ashý. Oqýshylar boıynda izdenimpazdyq qasıetterin qalyptastyrý. Aqynǵa, eline, tiline degen patrıottyq sezimderin oıatý.
Kórnekiligi: Sýreti, baspa materıaldary, syzbalar, kezegine oraı ınteraktıvti taqtadan óleńderinen úzindiler, dostyq, aqyl - oı, sanalylyq, aqyldylyq týraly ǵıbrat sózderi shyǵyp otyrady.

Muǵalimniń kirispe sózi: Búgingi tárbıe saǵatymyzda halyqtyń marjan tilin qadirlegen M. J. Kópeev jınaǵan mura men orasan zor qundy dúnıelerden maǵlumat alamyz. M. J. Kópeevtiń týǵan jeri Pavlodar oblysy, Baıanaýyl aýdany, Naızatas degen jer. 3 jasynda «Taýyq juty» degen jut bolyp, bar malynan aıyrylyp, bir at, bir sıyrmen ǵana qalǵan ákesi Kópeı: «Dúnıe joldas emes, ǵylym, bilim joldas» degen sheshimge kelip, balasyn oqytý úshin Baıanaýylǵa kóship keledi. Sol kezdegi aǵa sultan M. Shormanov Baıanaýylǵa medrese salǵyzyp, sabaq berý úshin Ombydan Qamar haziretti kóshirip ákeledi. Qamar zeıindi Júsipke kóp kóńil bóledi. 9 jasqa aıaq basqanda onyń alǵyrlyǵyna súısingen Musa Kópeıge «Sopy, munan bylaı myna balanyń bas kıimine úki taqtyryp qoıyńyz. Kóz - tilge shet bolmasyn! Óz zamanynda halyqqa Máshhúr bolatyn bala eken!»- degen. odan bastap atyna «Máshhúr» degen at qosylypty. «Máshhúr» arabtyń «belgili», «áıgili» degen sózi.

Endigi jerde sóz kezegin oqýshylar alady.
1 - oqýshy: M. Júsip bir anadan 3 - aǵaıyndy bolǵan eken.(syzba)
Qaryndasy Ámına erte dúnıe salǵan. Ákesi Kópeı 75 - jasynda kóz jumypty. Al aqynnyń zaıyby Rafık 3 ul 2 qyz tárbıelegen (syzba). Zaıyby 1916 jyly Baıanaýyldyń Aqkelin bolysynda dúnıe saldy. Úlken uly Sharapı áke qazasynan keıin bes jyldan soń qaıtys bolsa, Ámen1924 jyly 33 jasynda ata - anasy qalyń malǵa bermekshi bolǵan 13 jasar qyzdy qorǵaý jolynda tap jaýlarynyń qolynan qaza bolady. Ákesi sol kezde ulyn joqtap óleń jazǵan edi.

Onda:
«Qan tústi alpys úshte aıaǵyma
Oq tıdi túzde júrgen saıaǵyma»,- deıdi.
Al Fazyl - ákesi ómir súrgen óńirde uzaq jyl muǵalim bolyp qyzmet isteıdi de, 1970 jyly zeınetke shyqqan soń dúnıe salady.

2 - oqýshy: M. J. Kópeev 1870 jyly Hamaretdın hazirettiń medresesinde, odan soń Buharadaǵy Mirarab medresesinde oqıdy. 1875 jyldan bastap oqytýshy bola júrip, shyǵarmashylyq jumyspen aınalysady.
1887 - 1890 j. J. Samarqan, Tashkent, Túrkistan, Buharany aralaıdy. Arab, parsy tilderin úırenedi. Túrkolog - ǵalym V. Radlovpen tanysady.
Ol «Er Saıyn», «Er Kókshe»,»Kóruǵuly», «Shora batyr» «Er Tarǵyn» jyrlaryn Balta men Shóje, Shóje men Qaldybaı, Janaq pen Túbek, Janaq pen Saqaý, Kúderi men Ulbıke, Shortanbaı men Orynbaıt. b. aıtystaryn Buhar, Shortanbaı, Shóje, Orynbaı syndy aqyndardyń ádebı murasyn hatqa túsirip qaldyrdy. Onyń keıbiri QR Ǵylym Akademıasynyń Ortalyq ǵylymı kitaphanasynyń qoljazbalar qorynda saqtaýly.
(2 - oqýshy «Ǵıbratnama» óleńin jatqa oqıdy)

3 - oqýshy: Halqymyzdyń aýyz ádebıeti nusqalaryn óziniń «Mes» atty jınaǵy arqyly keıingi urpaqqa jetkizgen. Kópeev óziniń ıdeıalyq mazmuny tereń, taǵylymy mol shyǵarmalary arqyly tek qazaq ádebıetiniń ǵana emes qazaq ádebı tiliniń qalyptasyp damýyna da zor úles qosqan qalam qaıratkeri. Eger Abaı jańa sapadaǵy ulttyq ádebı tildiń kósh bastaýshysy bolsa, M. Kópeev - sol kóshtiń qostaýshysy, ony ári qaraı jalǵastyrýshysy.

4 - oqýshy: Abaı tárizdi M. Kópeev te sóz zergeri. Olardyń sheberlik úndestigin aıqyndaı túsý úshin, eki aqynnyń «soqyr» sózin paıdalaný úlgilerine kóńil bólemiz.
Abaı:
Kitapty molda teris oqyr
Daǵaradaı bop sáldesi
Malqumar kóńil - bek soqyr
Búrkitten kem be jem jesi.

M. Kópeevte:
Soqyrlar qaıdan bilsin kóz qadirin,
Tanıtyn jan qaıda sóz qadirin?!
Tanysyn qarǵa, bulbul qaısysy ońdy,
Jamandar bilmeı júrgen sóz qadirin.