Terezesi teń, keregesi keń órkenıetti Qazaqstan!
Ashyq tárbıe saǵaty 10 - 11 - synyp
Sabaqtyń taqyryby: Terezesi teń, keregesi keń órkenıetti Qazaqstan!
Sabaqtyń maqsaty: a) Oqýshylardyń Qazaqstan týraly bilimderin keńeıtý. El tarıhyn bilý.
á) Otandy súıýge, baılyǵyn qorǵaýǵa, eljandylyqqa, ásemdikke, jaýapkershilikke tárbıeleý. Ulttyq minez, ulttyq namys qalyptastyrý.
b) Ónerge, elge, jerge degen patrıottyq sezimderin oıatý.
Sabaqtyń kórnekiligi: slaıd, naqyl sózder, kórinis.
1. Otan! Otan! Bárinen bıik eken. Men seni máńgilikke súıip ótem.
M. Maqataev
2. Otandy súıý - órkenıettiliktiń birinshi belgisi.
Nursultan Nazarbaev
3. Otanshyldyq rýhy bizge aýadaı qajet.
Nursultan Nazarbaev
Sabaqtyń túri:
Sabaqtyń barysy: 1. Uıymdastyrý kezeńi
2. Muǵalimniń kirispe sózi
3. Júrgizýshilerge sóz beriledi ( sahnada úntaspadan kúı oınalyp turady)
Mıra: Tynda joldas, tyńda dala, tyńda el! Sóılep turǵan kúnshyǵystan jomart óńir Qazaqstan! Jumyr jerdiń ońtústik shyǵysynda erkin kósilgen baıtaq ólke - meniń elim – kelbetti, nur sáýletti Qazaqstan!
Aıdana: Jasyl shúıgin, keń jaılaý, asaý ózen, asqar taý, kerbez orman, kórkem bel, lebi jupar, erke jel. Janǵa saıa panamyz – Qazaqstan kórkem jer!
"Qazaqstan" týraly vıdeorolık.
Sara: Búginginiń bıiginen kóz salyp kór elime, baqyty men shattyǵy mol qazynaly jerime. Qazaqstan – búgin mine, jeke otaý saltanaty jarasqan! Bir otbasy, bir týysqan bir – birine qarasqan! Táýelsizdik asqarynan barlasań, bir shynardyń butaǵyndaı, kún nuryna talasqan!
Eldana: Qazaqstan – búgin mine, dostyqtyń týyn tikken jer! Máýeli baqtaı jemisin shashty kóp ulttar, bir kisideı mańdaı terin tókken jer!
Mıra: Búgin mine, eńbek penen erlikke, baılyq penen yrysqa, ásem án men kúıge toly, jyrǵa toly, syrǵa toly meniń baıtaq mekenim! Birlikke bilek qosylyp, júrekke júrek til qatty, aǵaıyndy adamdaı, uǵysqan kóńil tym qatty!
Aıdana: Búgin mine, órkendeýge ónerkásip, shalqyp óser sharýamyz. Mádenıet sheshek atyp, ǵylymymyz órleýde. Baıtaq Otan qol soǵady dál osyndaı qarqynǵa. Samǵa, samǵa, ós, órkende, jaına elim, arshynda!
Mıra: Búgin mine, qazaq halqy azat boldy, oryn aldy tarıhtyń tórinen. Baqyt tapty shattyq kórdi, qosh aıtysty san ǵasyrlyq sherimen!
Altynaı: Búgin mine, azattyqtyń araıly tańy shuǵyla shashty, el mereıin asyrdy, egemendi el túrlendirdi, nurlandyrdy ǵasyrdy!
Mıra: 1990 jyl...
24 sáýirde Qazaq SSR – iniń HII shaqyrylǵan Joǵarǵy Keńesiniń I - sesıasynda N. Á. Nazarbaev respýblıkanyń alǵashqy Prezıdenti bolyp saılandy.
25 qazan. « Qazaq SSR – iniń Memlekettik egemendigi týraly» Deklarasıa zań júzinde bekitildi. Deklarasıa respýblıkanyń teń quqyly shart negizinde, egemendi respýblıkalar odaǵyna kirý oıynan basqa, alǵash ret Qaz SSR – iniń egemendilik quqyǵy jaǵdaıy úshin memlekettik - quqyqtyq normalaryn bekitti.
Aıdana: 1991 jyl...
Sabaqtyń taqyryby: Terezesi teń, keregesi keń órkenıetti Qazaqstan!
Sabaqtyń maqsaty: a) Oqýshylardyń Qazaqstan týraly bilimderin keńeıtý. El tarıhyn bilý.
á) Otandy súıýge, baılyǵyn qorǵaýǵa, eljandylyqqa, ásemdikke, jaýapkershilikke tárbıeleý. Ulttyq minez, ulttyq namys qalyptastyrý.
b) Ónerge, elge, jerge degen patrıottyq sezimderin oıatý.
Sabaqtyń kórnekiligi: slaıd, naqyl sózder, kórinis.
1. Otan! Otan! Bárinen bıik eken. Men seni máńgilikke súıip ótem.
M. Maqataev
2. Otandy súıý - órkenıettiliktiń birinshi belgisi.
Nursultan Nazarbaev
3. Otanshyldyq rýhy bizge aýadaı qajet.
Nursultan Nazarbaev
Sabaqtyń túri:
Sabaqtyń barysy: 1. Uıymdastyrý kezeńi
2. Muǵalimniń kirispe sózi
3. Júrgizýshilerge sóz beriledi ( sahnada úntaspadan kúı oınalyp turady)
Mıra: Tynda joldas, tyńda dala, tyńda el! Sóılep turǵan kúnshyǵystan jomart óńir Qazaqstan! Jumyr jerdiń ońtústik shyǵysynda erkin kósilgen baıtaq ólke - meniń elim – kelbetti, nur sáýletti Qazaqstan!
Aıdana: Jasyl shúıgin, keń jaılaý, asaý ózen, asqar taý, kerbez orman, kórkem bel, lebi jupar, erke jel. Janǵa saıa panamyz – Qazaqstan kórkem jer!
"Qazaqstan" týraly vıdeorolık.
Sara: Búginginiń bıiginen kóz salyp kór elime, baqyty men shattyǵy mol qazynaly jerime. Qazaqstan – búgin mine, jeke otaý saltanaty jarasqan! Bir otbasy, bir týysqan bir – birine qarasqan! Táýelsizdik asqarynan barlasań, bir shynardyń butaǵyndaı, kún nuryna talasqan!
Eldana: Qazaqstan – búgin mine, dostyqtyń týyn tikken jer! Máýeli baqtaı jemisin shashty kóp ulttar, bir kisideı mańdaı terin tókken jer!
Mıra: Búgin mine, eńbek penen erlikke, baılyq penen yrysqa, ásem án men kúıge toly, jyrǵa toly, syrǵa toly meniń baıtaq mekenim! Birlikke bilek qosylyp, júrekke júrek til qatty, aǵaıyndy adamdaı, uǵysqan kóńil tym qatty!
Aıdana: Búgin mine, órkendeýge ónerkásip, shalqyp óser sharýamyz. Mádenıet sheshek atyp, ǵylymymyz órleýde. Baıtaq Otan qol soǵady dál osyndaı qarqynǵa. Samǵa, samǵa, ós, órkende, jaına elim, arshynda!
Mıra: Búgin mine, qazaq halqy azat boldy, oryn aldy tarıhtyń tórinen. Baqyt tapty shattyq kórdi, qosh aıtysty san ǵasyrlyq sherimen!
Altynaı: Búgin mine, azattyqtyń araıly tańy shuǵyla shashty, el mereıin asyrdy, egemendi el túrlendirdi, nurlandyrdy ǵasyrdy!
Mıra: 1990 jyl...
24 sáýirde Qazaq SSR – iniń HII shaqyrylǵan Joǵarǵy Keńesiniń I - sesıasynda N. Á. Nazarbaev respýblıkanyń alǵashqy Prezıdenti bolyp saılandy.
25 qazan. « Qazaq SSR – iniń Memlekettik egemendigi týraly» Deklarasıa zań júzinde bekitildi. Deklarasıa respýblıkanyń teń quqyly shart negizinde, egemendi respýblıkalar odaǵyna kirý oıynan basqa, alǵash ret Qaz SSR – iniń egemendilik quqyǵy jaǵdaıy úshin memlekettik - quqyqtyq normalaryn bekitti.
Aıdana: 1991 jyl...
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
-
Maqsaty: Oqýshylarǵa M. J. Kópeıulynyń ómiri, shyǵarmashylyǵynan málimet bere otyryp jan - jaqty qyrlaryn ashý. Oqýshylar boıynda izdenimpazdyq qasıetterin qalyptastyrý. Aqynǵa, eline, tiline degen patr...
-
«Gıdrosfera – jerdiń sý qabyǵy
