Abaıdyń on jetinshi qara sózi
Abaıdyń on jetinshi qara sózi
Qysqa merzimdi jospar
Qazaq ádebıeti 8 synyp
Sabaqtyń maqsaty: Abaı shyǵarmashylyǵyna qorytyndy jasaı otyryp, til baılyǵyn molaıtyp, adamı qasıetterdi oqýshylardyń boıyna sińirý;
Uly Abaıdyń qara sózderin oqý arqyly aqynnyń ǵylymı - fılosofıalyq oıyn ashyp túsindirý, qaıratty aqylǵa, aqyldy júrekke jeńdirýge daǵdylandyrý
Oqý nátıjesi: Qara sóz mazmunyn, ıdeıasyn ashady, aqparattardy óz sózimen jetkize alady, mátindegi oqıǵa arqyly qaırat, aqyl, júrektiń sheshimine kózderin jetkizedi.
Resýrstar: OMJ, QMJ, oqýlyq, jumys dápterleri, baǵalaý paraqshasy, qıma qaǵazdar
Oqytýdaǵy ádis - tásilder: Dıalogtyq oqytý, toppen jumys,
Insert ádisi, ystyq oryndyq ádisi
Modýldiń kiriktirilýi: Oqytý men oqýdaǵy jańa tásilder, Synı turǵydan oılaýǵa úıretý, Oqytý úshin baǵalaý jáne oqýdaǵy úshin baǵalaý, aqparattyq - kommýnıkatıvtik tehnologıalardy paıdalaný, Daryndy jáne talantty balalardy oqytý, Oqýshylardy jas erekshelikterine sáıkes oqytý jáne oqý, Oqytýdaǵy basqarý jáne kóshbasshylyq.
Kirispe
Yntymaqtastyq atmosferasyn qalyptastyrý
Ár oqýshy sabaqqa esiminiń bas áripinen bastalatyn tilek aıtady, mysaly «Bıbigúl – baqyt tileıdi»
Synypty «Mozaıka»ádisi arqyly úsh topqa bólý. İ top.«Júrek»
İİ top.«Qaırat»
İİİ top.«Aqyl»
Ár topqa baǵalaý paraǵyn taratyp berý.
Úıge berilgen tapsyrmalar boıynsha aqynnyń bir óleńin ár toptan bir oqýshy mánerlep jatqa aıtý jáne top músheleri óleńniń bir shýmaǵyn qurylysyna qaraı taldaý tapsyrylady
İ top.«Júrek» Óleń sózdiń patshasy, sóz sarasy
İİ top.«Qaırat» Adamnyń keıbir kezderi
İİİ top.«Aqyl» Talaptyń minip tulparyn
Negizgi bólim Jańa sabaq
Aqyn: «Aqyry oıladym, osy oıyma kelgen nárselerdi qaǵazǵa jaza bereıin, aq qaǵaz ben qara sıany ermek qylaıyn, kimde - kim ishinen kerekti sóz tapsa, jazyp alsyn, ıa oqysyn, keregi jaq dese, óz sózim ózimdiki dedim de, aqyry osyǵan bel baıladym, endi munan basqa eshbir jumysym joq»- dep ne jazdy?
Qara sóz degenimiz – ǵylym týraly, fılosofıa týraly, din týraly qara sózben jazylǵan eńbek. Abaıdyń 1890 - 1898 jyldar arasynda jazǵan 45 qara sózi bar. Aqynnyń qara sózderi alǵash Semeı qalasynda 1948 jyly «Abaı» jýrnalynda jaryq kórgen. Qara sózder orys, qytaı, fransýz taǵy basqa kóptegen álem tiline aýdarylǵan.
Oqýshylarǵa « Abaıdyń on jetinshi qara sózi» týraly beınefılm kórsetemin.
On jetinshi qara sózdegi qaırat, aqyl, júrek týraly oı men buǵan deıingi aıtqan oılaryn salystyryp kóreıikshi. Qaı óleńmen sáıkes keledi?
«Oıly bolsań, ozyp kór»
toppen jumys
Al endi, qaırat, aqyl, júrek sózderine qazaq tili páni boıynsha sóz taptaryna, sóz maǵynalaryna qaraı taldaý jasap kóreıik.
Sergitý sáti
12 6 4 8 1 17 5 10 24
t s u u n a r l n
16 9 21 15 7 11 14 3 19
a z v b a a r n e
Sandardy ósý retimen ornalastyryńdar da, oǵan sáıkes áripterdi tizbek tep oqyǵanda kimniń aty - jóni shyǵady? Ol uly aqyn Abaı jaıly ne degen edi?
Kim jyldam?
«Ystyq oryndyq» Úsh toptyń oqýshylary bir - birine suraqtar qoıady?
Qorytyndylaý
Baǵalaý.
Baǵalaý krıterıılerine súıene otyryp, baǵalaý paraǵyndaǵy stıkerlerine sáıkes upaılardy jınaqtaıdy.
Úıge tapsyrma: Abaıdyń on jetinshi qara sózi
Refleksıa.
Qazyǵurt aýdany
«Aqbastaý» jalpy orta mektebi
Pán muǵalimi: Seıtmetova B.
Qysqa merzimdi jospar
Qazaq ádebıeti 8 synyp
Sabaqtyń maqsaty: Abaı shyǵarmashylyǵyna qorytyndy jasaı otyryp, til baılyǵyn molaıtyp, adamı qasıetterdi oqýshylardyń boıyna sińirý;
Uly Abaıdyń qara sózderin oqý arqyly aqynnyń ǵylymı - fılosofıalyq oıyn ashyp túsindirý, qaıratty aqylǵa, aqyldy júrekke jeńdirýge daǵdylandyrý
Oqý nátıjesi: Qara sóz mazmunyn, ıdeıasyn ashady, aqparattardy óz sózimen jetkize alady, mátindegi oqıǵa arqyly qaırat, aqyl, júrektiń sheshimine kózderin jetkizedi.
Resýrstar: OMJ, QMJ, oqýlyq, jumys dápterleri, baǵalaý paraqshasy, qıma qaǵazdar
Oqytýdaǵy ádis - tásilder: Dıalogtyq oqytý, toppen jumys,
Insert ádisi, ystyq oryndyq ádisi
Modýldiń kiriktirilýi: Oqytý men oqýdaǵy jańa tásilder, Synı turǵydan oılaýǵa úıretý, Oqytý úshin baǵalaý jáne oqýdaǵy úshin baǵalaý, aqparattyq - kommýnıkatıvtik tehnologıalardy paıdalaný, Daryndy jáne talantty balalardy oqytý, Oqýshylardy jas erekshelikterine sáıkes oqytý jáne oqý, Oqytýdaǵy basqarý jáne kóshbasshylyq.
Kirispe
Yntymaqtastyq atmosferasyn qalyptastyrý
Ár oqýshy sabaqqa esiminiń bas áripinen bastalatyn tilek aıtady, mysaly «Bıbigúl – baqyt tileıdi»
Synypty «Mozaıka»ádisi arqyly úsh topqa bólý. İ top.«Júrek»
İİ top.«Qaırat»
İİİ top.«Aqyl»
Ár topqa baǵalaý paraǵyn taratyp berý.
Úıge berilgen tapsyrmalar boıynsha aqynnyń bir óleńin ár toptan bir oqýshy mánerlep jatqa aıtý jáne top músheleri óleńniń bir shýmaǵyn qurylysyna qaraı taldaý tapsyrylady
İ top.«Júrek» Óleń sózdiń patshasy, sóz sarasy
İİ top.«Qaırat» Adamnyń keıbir kezderi
İİİ top.«Aqyl» Talaptyń minip tulparyn
Negizgi bólim Jańa sabaq
Aqyn: «Aqyry oıladym, osy oıyma kelgen nárselerdi qaǵazǵa jaza bereıin, aq qaǵaz ben qara sıany ermek qylaıyn, kimde - kim ishinen kerekti sóz tapsa, jazyp alsyn, ıa oqysyn, keregi jaq dese, óz sózim ózimdiki dedim de, aqyry osyǵan bel baıladym, endi munan basqa eshbir jumysym joq»- dep ne jazdy?
Qara sóz degenimiz – ǵylym týraly, fılosofıa týraly, din týraly qara sózben jazylǵan eńbek. Abaıdyń 1890 - 1898 jyldar arasynda jazǵan 45 qara sózi bar. Aqynnyń qara sózderi alǵash Semeı qalasynda 1948 jyly «Abaı» jýrnalynda jaryq kórgen. Qara sózder orys, qytaı, fransýz taǵy basqa kóptegen álem tiline aýdarylǵan.
Oqýshylarǵa « Abaıdyń on jetinshi qara sózi» týraly beınefılm kórsetemin.
On jetinshi qara sózdegi qaırat, aqyl, júrek týraly oı men buǵan deıingi aıtqan oılaryn salystyryp kóreıikshi. Qaı óleńmen sáıkes keledi?
«Oıly bolsań, ozyp kór»
toppen jumys
Al endi, qaırat, aqyl, júrek sózderine qazaq tili páni boıynsha sóz taptaryna, sóz maǵynalaryna qaraı taldaý jasap kóreıik.
Sergitý sáti
12 6 4 8 1 17 5 10 24
t s u u n a r l n
16 9 21 15 7 11 14 3 19
a z v b a a r n e
Sandardy ósý retimen ornalastyryńdar da, oǵan sáıkes áripterdi tizbek tep oqyǵanda kimniń aty - jóni shyǵady? Ol uly aqyn Abaı jaıly ne degen edi?
Kim jyldam?
«Ystyq oryndyq» Úsh toptyń oqýshylary bir - birine suraqtar qoıady?
Qorytyndylaý
Baǵalaý.
Baǵalaý krıterıılerine súıene otyryp, baǵalaý paraǵyndaǵy stıkerlerine sáıkes upaılardy jınaqtaıdy.
Úıge tapsyrma: Abaıdyń on jetinshi qara sózi
Refleksıa.
Qazyǵurt aýdany
«Aqbastaý» jalpy orta mektebi
Pán muǵalimi: Seıtmetova B.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
-
Maqsaty: Elin, jerin, tilin qurmetteıtin, óz otanyn súıetin azamat qalyptastyr, ot júrekti ójet minezdi ul-qyzdardyń erlik isterine máńgi qurmet kórsetýge baýlý. Patrıottyq sezim qalyptastyrý.
