Jeltoqsanda úzilgen jaýqazyndar (tárbıe saǵaty)
Maqsaty: Elin, jerin, tilin qurmetteıtin, óz otanyn súıetin azamat qalyptastyr, ot júrekti ójet minezdi ul-qyzdardyń erlik isterine máńgi qurmet kórsetýge baýlý. Patrıottyq sezim qalyptastyrý.
Kórnekiligi: Jeltoqsan qurbandarynyń sýretteri, kitap kórmesi.
İ Uıymdastyrý bólimi:
- Balalar, bizdiń táýelsizdik alǵanymyzǵa neshe jyl tolyp otyr?
- 15 jyl tolyp otyr.
- Jeltoqsan oqıǵasyna neshe jyl tolyp otyr?
- 20 jyl.
- Táýelsiz memleket retinde bizdiń qandaı rámizderimiz bar?
- Týymyz, eltańbamyz, ánuranymyz bar.
- Bizdiń prezıdentimiz kim ?
- Nursultan Ábishuly Nazarbaev.
- Memlekettik tilimiz qaı til ?
- Memlekettik tilimiz qazaq tili.
- Balalar, biz osy táýelsizdikke ońaılyqpen qol jetkizgen joqpyz.Onyń bir kórinisi jeltoqsan oqıǵasy.
Jeltoqsan oqıǵasy óziniń qaısarlyǵymen, alǵa qoıǵan maqsat-muratymen, tipti jiberilgen kemshilikterimen de árbir adamnyń esinde máńgi saqtalady.
1986 jylǵy jeltoqsan oqıǵasy qazaqtyń basyn biriktirip, bir judyryqqa jumyldyrǵan baqytty da, qaıǵyly kún edi. Jeltoqsan jańǵyryǵy kózden de kóńilden de keter emes.
Búkil bir ulttyń súıegine tańba túsirip, ádiletsiz sheshim qabyldanyp, halyqtyń
ar-namysy tarazyǵa salynǵan syn saǵatta dúleı kúshke qaımyqpaı qarsy shyqqan jastardyń eren eńbegi urpaqtan-urpaqqa úlgi.
Osydan 25 jyl buryn, ıaǵnı 1986 jyly Almatynyń bas alańyna jastar jaman oıme barǵan joq. Olar beıbit jolmen táýelsizdikke qol jetkizý úshin qatysqan.
Endi mine, osy jeltoqsan kóterilisine qatysqan aǵalarymyz ben apalarymyzdyń arqasynda ata-babalarymyz úsh ǵasyrǵa jýyq ýaqyt boıy armandaǵan táýelsizdikke qol jetkizdik. Bul oqıǵa dúnıeni dúr silkindirdi. Bul jeltoqsan kóterilisine qazaq el aýzynda júrgen, tarıhta aty qalǵan Q.Rysqulbekov, L.Asanova, S.Muhametjanova, E.Sypataev apalarymyz ben aǵalarymyz qatysty.
Gýlnaz: Jeltoqsan-zaman tolǵaǵy baıtaq dalanyń,
Sharpysqan sátti úmit pen kúdik nalanyń.
Qaırat, Lázzat pen Sábıra
Qurbany bolǵan jalanyń.
Aıjol: «Nashaqor» dep «ultshyl» dep,
Qazaqqa kúıe jaqqan kún.
Bazary ketip bir kúnde,
Qaıǵyǵa halyq batqan kún.
Sábıranyń oqý ornynda ata-anasyn shaqyryp úlken jınalys ótkizedi. Uzaq kinálap, jala jaýyp «Qyzyńyz tentekgensiz» degen ustazdarynyń sózi janyna aıazdaı batty Aq samaıly anasyn aıady.
Kútpegen jerden: «Bárine kináli men, jazalańdar meni. Olardy oqý ornynan qýmańdar! Sherýdi de men uıymdastyrdym. Bárine men jaýap beremin» ,- dep kesip aıtqan sózinen jınalǵandar siltideı tyndy. Sábıra jınalysty tastaı, syrtqa qaraı júgire jóneldi.
Sol boıymen namysshyl qyz jataqhanasynyń besinshi qabatynan sekirip ketti. Onyń ómiri erte úzildi. Semserdeı ótkir aıtqan sózderi ol oqyǵan oqý ornynan birde bir qazaq qyzyn qýdalatpaı, oqýynan qýdyrmaı, jala japqyzbaı saqtap qaldy.
Aıanna: Jeltoqsanda shyndyq jyryn shyrqaımyn dep sharq urdyń,
Jeltoqsanda egemendi el bolsaq dep talpyndyń.
Keýdeńde áli syzy jatyr sol kezdegi salqynnyń
Aınalaıyn, aınalaıyn jas órkeni halqymnyń!
Mine, ómirden taǵy bir qyrshyn jas qyzǵaldaq osylaı ketken edi.Almaty mýzyka ýchılıshesiniń stýdenti Lázzat Asanovaǵa ózin-ózi óltirdi degen ótirik jala jabylǵan edi. Teksere kele Lázzattyń alańda bolǵany anyqtalady.
Erkin: Qaımyqpady yzǵarynan, bultynan
Qaltyratty ımperıa irgesin.
Halyqtardyń bostandyqqa umtylǵan,
Bastap berdi bir kóshin.
Kórinis qoıylady.
Tún.Kádimgi mıllıondaǵan túnderdiń biri,biraq bul tún ózgeshe tún edi. Sebebi bul túnde qalanyń kez-kelgen tusynan ustalǵan jastardy uryp-soǵyp, ólimshi halge jetkizdi. Osyndaı qatigezdikti kórgen, olarǵa arasha túsem dep, júrgenderdiń biri Qaırat Rysqulbekov edi.
Aıjol: - Ustańdar buzaqyny! Áketińder, jaýyp tastańdar!
- Savıskıdi óltirgen sen be?
Erkin: Joq, men emes.
Aıjol: - Sen óltirgen. Moınyńa al!
Erkin: - Men óltirgen joqpyn, ótirik jala jappańdar!
Kúnádan taza basym bar,
Jıyrma birde jasym bar.
Qasqaldaqtaı qanym bar,
Boztorǵaıdaı janym bar.
Qaırat degen atym bar,
Qazaq degen zatym bar.
«Erkek toqty qurbandyq
Atam deseń, atyńdar!»
KSRO Joǵarǵy keńesi Prezıdıýmynyń sheshimi men 1988 jylǵy 28 sáýirdegi ýkazymen Qaıratqa keshirim jasalyp, 20 jyl bas bostandyǵynan aıyrýymen aýystyryldy.
Alaıda, bul habar Qaıratty qýanta alǵan joq.
Qaırattyń haty úntaspadan jiberiledi.
«Mine, ózderiń estigendeı atý jazasyn 20 jylǵa aýystyrdy. Bul árıne, bireýge qýanysh, bireýge azap. Óz basym bul úshin qýanǵam joq. Óıtkeni, asyl anashym, túsinińizshi! Men sorly bul tas zyndanda jazyqsyzdan jazyqsyz esh otyrǵym kelmeıdi. 11 aı ishinde qaıǵy-qasiretten ábden júıke tamyrym juqardy. Ábden sharshadym. Sol sebepten 20 jyl boıy óz-ózimdi qınaǵym kelmeıdi.»
1988 jyly 21 mamyrda Semeı qalasyndaǵy túrmeniń 21- kamerasynda Qaırat 21 jasynda «ózin-ózi óltirdi» degen atpen qupıa túrde qaza tapty.
Aıanna: Óser uldyń qaı sátte de birlik bolmaq qalaýy,
Laýla! Laýla! Jeltoqsannyń muzǵa janǵan alaýy!
Ózderińdeı ór namysty jas órkeni bar eldiń
Eshqashanda tıisti emes eńkeıýge jalaýy!
Gýlnaz: Ár qazaqtyń esinde saqtalady,
Jeltoqsandyq órkender aqtalady.
Er namysyn qorǵaǵan sarbazdarym,
Erlikteriń máńgilik saqtalady.
Jeltoqsan juldyzdary Qaırat Rysqulbekovke «Halyq qaharmany» ataǵy berilip, aıryqsha erekshelik belgisi «Altyn juldyz» tapsyryldy. Sábıra, Lázzattarǵa aqtaý jónindegi anyqtama qaǵazdary berildi.
Aıanna: Bolsyn osy ar aldynda sóz aqtyq,
Qan men namys bolsa boıda qazaqtyq.
Qaıtpas qaısar qasıetti kúrespen,
Alyppyz biz máńgi teńdik,azattyq.
Jeltoqsan oqıǵasy Qarat Rysqulbekov, Erbol Sypataev, Sábıra Muhametjanova, Lázzat Asanova tárizdi batyrlarymyzdyń bar ekenin dáleldep berdi.
Endeshe , sol jeltoqsan qurbandaryn bir mınýt únsizdikpen eske alaıyq
Arada tórt jyl ótken soń 1990 17-jeltoqsanda sol alańǵa eskertkish taqta qoıyldy.
Erkin: Serpip bultty basqan eldiń bar mysyn,
Týdy kúnim ádiletti arly shyń.
Alys joldan zaryqtyryp, sharshatyp
Keldiń be sen, Azattyǵym, armysyń!
Osy oqıǵadan keıin arada 5 jyl ótkende 1991 jyldyń jeltoqsan aıynyń 16-sy kúni qazaq eli shynaıy táýelsizdik aldy. Bıyl, mine, 15 jyl tolyp otyr.
Táýelsizdik, bul-basymyzǵa qonǵan baq, baqyt.
Gýlnaz: Kóp ultpyz birligi zor, bir týysqan,
Sheńgelin sala almas ar dushpan.
Jasaı ber erkindikke qoly jetken,
Táýelsiz egemendi Qazaqstan!
Jaýqazyn erte kóktemde qar astynan shyǵatyn názik gúl. Qar erip, kún qatty qyzǵanda, tez qýrap ketedi. Jeltoqsan qurbandarynyń da ómirleri osy jaýqazynnyń ómirindeı qysqy boldy.
Aıjol: Bas alańda el josqan,
Jastar qany jýǵan tún.
16 jeltoqsan-
Táýelsizdik týǵan kún!
Mine, balalar, búgingi tańda Qazaqstan táýelsiz memleket. Bizdiń ózimizdiń týymyz, eltańbamyz, ánuranymyz bar. Egemendi Qazaqstan memleketimiz.
Sender Otanymyzdyń urpaqtarysyńdar. Jaqsy oqyp,úlgili, tártipti bolyńdar. Óz eliń men jerińdi kórkeıtip, qazaqstannyń namysyn qorǵaıtyn keleshek urpaqtyń aqylshysy, tiregi sender bolmaqsyńdar.
Gýlnaz: Kók aspanda týlardyń
Jelbiregen kúni - bul,
Elim degen uldardyń
Eljiregen kúni - bul.
Aıjol: Jupar shashqan gúlimniń
Jańa ashylǵan kúni - bul.
Meniń ana tilimniń
Baǵy ashylǵan kúni - bul.
Erkin: Dúbirletsin óńirdi
Dúbirlesin dúldili.
Qazaq degen elimniń
Qutty bolsyn bul - kúni!
Tárbıe saǵaty ánuranmen aıaqtalady.
BQO, Tasqala aýdany,
«Aqbópe» balabaqshasy,
İİ sanatty top tárbıeshisi
Aıshýakova Raısa Adılovna
Kórnekiligi: Jeltoqsan qurbandarynyń sýretteri, kitap kórmesi.
İ Uıymdastyrý bólimi:
- Balalar, bizdiń táýelsizdik alǵanymyzǵa neshe jyl tolyp otyr?
- 15 jyl tolyp otyr.
- Jeltoqsan oqıǵasyna neshe jyl tolyp otyr?
- 20 jyl.
- Táýelsiz memleket retinde bizdiń qandaı rámizderimiz bar?
- Týymyz, eltańbamyz, ánuranymyz bar.
- Bizdiń prezıdentimiz kim ?
- Nursultan Ábishuly Nazarbaev.
- Memlekettik tilimiz qaı til ?
- Memlekettik tilimiz qazaq tili.
- Balalar, biz osy táýelsizdikke ońaılyqpen qol jetkizgen joqpyz.Onyń bir kórinisi jeltoqsan oqıǵasy.
Jeltoqsan oqıǵasy óziniń qaısarlyǵymen, alǵa qoıǵan maqsat-muratymen, tipti jiberilgen kemshilikterimen de árbir adamnyń esinde máńgi saqtalady.
1986 jylǵy jeltoqsan oqıǵasy qazaqtyń basyn biriktirip, bir judyryqqa jumyldyrǵan baqytty da, qaıǵyly kún edi. Jeltoqsan jańǵyryǵy kózden de kóńilden de keter emes.
Búkil bir ulttyń súıegine tańba túsirip, ádiletsiz sheshim qabyldanyp, halyqtyń
ar-namysy tarazyǵa salynǵan syn saǵatta dúleı kúshke qaımyqpaı qarsy shyqqan jastardyń eren eńbegi urpaqtan-urpaqqa úlgi.
Osydan 25 jyl buryn, ıaǵnı 1986 jyly Almatynyń bas alańyna jastar jaman oıme barǵan joq. Olar beıbit jolmen táýelsizdikke qol jetkizý úshin qatysqan.
Endi mine, osy jeltoqsan kóterilisine qatysqan aǵalarymyz ben apalarymyzdyń arqasynda ata-babalarymyz úsh ǵasyrǵa jýyq ýaqyt boıy armandaǵan táýelsizdikke qol jetkizdik. Bul oqıǵa dúnıeni dúr silkindirdi. Bul jeltoqsan kóterilisine qazaq el aýzynda júrgen, tarıhta aty qalǵan Q.Rysqulbekov, L.Asanova, S.Muhametjanova, E.Sypataev apalarymyz ben aǵalarymyz qatysty.
Gýlnaz: Jeltoqsan-zaman tolǵaǵy baıtaq dalanyń,
Sharpysqan sátti úmit pen kúdik nalanyń.
Qaırat, Lázzat pen Sábıra
Qurbany bolǵan jalanyń.
Aıjol: «Nashaqor» dep «ultshyl» dep,
Qazaqqa kúıe jaqqan kún.
Bazary ketip bir kúnde,
Qaıǵyǵa halyq batqan kún.
Sábıranyń oqý ornynda ata-anasyn shaqyryp úlken jınalys ótkizedi. Uzaq kinálap, jala jaýyp «Qyzyńyz tentekgensiz» degen ustazdarynyń sózi janyna aıazdaı batty Aq samaıly anasyn aıady.
Kútpegen jerden: «Bárine kináli men, jazalańdar meni. Olardy oqý ornynan qýmańdar! Sherýdi de men uıymdastyrdym. Bárine men jaýap beremin» ,- dep kesip aıtqan sózinen jınalǵandar siltideı tyndy. Sábıra jınalysty tastaı, syrtqa qaraı júgire jóneldi.
Sol boıymen namysshyl qyz jataqhanasynyń besinshi qabatynan sekirip ketti. Onyń ómiri erte úzildi. Semserdeı ótkir aıtqan sózderi ol oqyǵan oqý ornynan birde bir qazaq qyzyn qýdalatpaı, oqýynan qýdyrmaı, jala japqyzbaı saqtap qaldy.
Aıanna: Jeltoqsanda shyndyq jyryn shyrqaımyn dep sharq urdyń,
Jeltoqsanda egemendi el bolsaq dep talpyndyń.
Keýdeńde áli syzy jatyr sol kezdegi salqynnyń
Aınalaıyn, aınalaıyn jas órkeni halqymnyń!
Mine, ómirden taǵy bir qyrshyn jas qyzǵaldaq osylaı ketken edi.Almaty mýzyka ýchılıshesiniń stýdenti Lázzat Asanovaǵa ózin-ózi óltirdi degen ótirik jala jabylǵan edi. Teksere kele Lázzattyń alańda bolǵany anyqtalady.
Erkin: Qaımyqpady yzǵarynan, bultynan
Qaltyratty ımperıa irgesin.
Halyqtardyń bostandyqqa umtylǵan,
Bastap berdi bir kóshin.
Kórinis qoıylady.
Tún.Kádimgi mıllıondaǵan túnderdiń biri,biraq bul tún ózgeshe tún edi. Sebebi bul túnde qalanyń kez-kelgen tusynan ustalǵan jastardy uryp-soǵyp, ólimshi halge jetkizdi. Osyndaı qatigezdikti kórgen, olarǵa arasha túsem dep, júrgenderdiń biri Qaırat Rysqulbekov edi.
Aıjol: - Ustańdar buzaqyny! Áketińder, jaýyp tastańdar!
- Savıskıdi óltirgen sen be?
Erkin: Joq, men emes.
Aıjol: - Sen óltirgen. Moınyńa al!
Erkin: - Men óltirgen joqpyn, ótirik jala jappańdar!
Kúnádan taza basym bar,
Jıyrma birde jasym bar.
Qasqaldaqtaı qanym bar,
Boztorǵaıdaı janym bar.
Qaırat degen atym bar,
Qazaq degen zatym bar.
«Erkek toqty qurbandyq
Atam deseń, atyńdar!»
KSRO Joǵarǵy keńesi Prezıdıýmynyń sheshimi men 1988 jylǵy 28 sáýirdegi ýkazymen Qaıratqa keshirim jasalyp, 20 jyl bas bostandyǵynan aıyrýymen aýystyryldy.
Alaıda, bul habar Qaıratty qýanta alǵan joq.
Qaırattyń haty úntaspadan jiberiledi.
«Mine, ózderiń estigendeı atý jazasyn 20 jylǵa aýystyrdy. Bul árıne, bireýge qýanysh, bireýge azap. Óz basym bul úshin qýanǵam joq. Óıtkeni, asyl anashym, túsinińizshi! Men sorly bul tas zyndanda jazyqsyzdan jazyqsyz esh otyrǵym kelmeıdi. 11 aı ishinde qaıǵy-qasiretten ábden júıke tamyrym juqardy. Ábden sharshadym. Sol sebepten 20 jyl boıy óz-ózimdi qınaǵym kelmeıdi.»
1988 jyly 21 mamyrda Semeı qalasyndaǵy túrmeniń 21- kamerasynda Qaırat 21 jasynda «ózin-ózi óltirdi» degen atpen qupıa túrde qaza tapty.
Aıanna: Óser uldyń qaı sátte de birlik bolmaq qalaýy,
Laýla! Laýla! Jeltoqsannyń muzǵa janǵan alaýy!
Ózderińdeı ór namysty jas órkeni bar eldiń
Eshqashanda tıisti emes eńkeıýge jalaýy!
Gýlnaz: Ár qazaqtyń esinde saqtalady,
Jeltoqsandyq órkender aqtalady.
Er namysyn qorǵaǵan sarbazdarym,
Erlikteriń máńgilik saqtalady.
Jeltoqsan juldyzdary Qaırat Rysqulbekovke «Halyq qaharmany» ataǵy berilip, aıryqsha erekshelik belgisi «Altyn juldyz» tapsyryldy. Sábıra, Lázzattarǵa aqtaý jónindegi anyqtama qaǵazdary berildi.
Aıanna: Bolsyn osy ar aldynda sóz aqtyq,
Qan men namys bolsa boıda qazaqtyq.
Qaıtpas qaısar qasıetti kúrespen,
Alyppyz biz máńgi teńdik,azattyq.
Jeltoqsan oqıǵasy Qarat Rysqulbekov, Erbol Sypataev, Sábıra Muhametjanova, Lázzat Asanova tárizdi batyrlarymyzdyń bar ekenin dáleldep berdi.
Endeshe , sol jeltoqsan qurbandaryn bir mınýt únsizdikpen eske alaıyq
Arada tórt jyl ótken soń 1990 17-jeltoqsanda sol alańǵa eskertkish taqta qoıyldy.
Erkin: Serpip bultty basqan eldiń bar mysyn,
Týdy kúnim ádiletti arly shyń.
Alys joldan zaryqtyryp, sharshatyp
Keldiń be sen, Azattyǵym, armysyń!
Osy oqıǵadan keıin arada 5 jyl ótkende 1991 jyldyń jeltoqsan aıynyń 16-sy kúni qazaq eli shynaıy táýelsizdik aldy. Bıyl, mine, 15 jyl tolyp otyr.
Táýelsizdik, bul-basymyzǵa qonǵan baq, baqyt.
Gýlnaz: Kóp ultpyz birligi zor, bir týysqan,
Sheńgelin sala almas ar dushpan.
Jasaı ber erkindikke qoly jetken,
Táýelsiz egemendi Qazaqstan!
Jaýqazyn erte kóktemde qar astynan shyǵatyn názik gúl. Qar erip, kún qatty qyzǵanda, tez qýrap ketedi. Jeltoqsan qurbandarynyń da ómirleri osy jaýqazynnyń ómirindeı qysqy boldy.
Aıjol: Bas alańda el josqan,
Jastar qany jýǵan tún.
16 jeltoqsan-
Táýelsizdik týǵan kún!
Mine, balalar, búgingi tańda Qazaqstan táýelsiz memleket. Bizdiń ózimizdiń týymyz, eltańbamyz, ánuranymyz bar. Egemendi Qazaqstan memleketimiz.
Sender Otanymyzdyń urpaqtarysyńdar. Jaqsy oqyp,úlgili, tártipti bolyńdar. Óz eliń men jerińdi kórkeıtip, qazaqstannyń namysyn qorǵaıtyn keleshek urpaqtyń aqylshysy, tiregi sender bolmaqsyńdar.
Gýlnaz: Kók aspanda týlardyń
Jelbiregen kúni - bul,
Elim degen uldardyń
Eljiregen kúni - bul.
Aıjol: Jupar shashqan gúlimniń
Jańa ashylǵan kúni - bul.
Meniń ana tilimniń
Baǵy ashylǵan kúni - bul.
Erkin: Dúbirletsin óńirdi
Dúbirlesin dúldili.
Qazaq degen elimniń
Qutty bolsyn bul - kúni!
Tárbıe saǵaty ánuranmen aıaqtalady.
BQO, Tasqala aýdany,
«Aqbópe» balabaqshasy,
İİ sanatty top tárbıeshisi
Aıshýakova Raısa Adılovna
You Might Also Like
-
Eresekterge qazaq tilin oqytýda oıyn tehnologıalaryn qoldanýdyń tıimdiligi
