Abaıdyń qara sózderi
Ana tili 4 synyp
Sabaqtyń taqyryby: Abaıdyń qara sózderi
Maqsaty:
Bilimdilik: Qara sózderdi mánerlep oqý, qara sózderdi, naqyl sózderdi tanyp – bilý, naqyl sózdiń mánin búgingi ómirmen baılanystyrý.
Damytýshylyq: Oqýshylar qara sózderdi jatqa aıtý arqyly sózdi qory molaıady, dúnıetanymy artady, óz oılarynan naqyl sózder, óleń qurastyrý arqyly shyǵarmashylyq qabileti artady.
Tárbıelik maqsaty: Qara sózderde kezdesetin úlgi alarlyq sózderdiń maǵynasyn túsine otyryp, oqýshylar jaqsy men jaman qylyqtardy ajyrata bilýge tárbıelenedi.
Sabaqtyń túri: Aralas sabaq
Sabaqtyń tıpi: Jańa bilimdi ıgerý.
Sabaqta qoldanylǵan tehnologıa: STO
Sabaqta qoldanylǵan ádis - tásilder: taldaý – jınaqtaý, baıandaý, suraq - jaýap, oı jańǵyrtý, klaster, asosıasıa, boljaý, akvarıým, ınsert kestesi.
Sabaqta qoldanylǵan kórnekilikter, tehnıkalyq quraldar:
úntaspa, ınteraktıvti taqta, Naqyl sózder, Abaı Qunanbaev portreti,
shaǵyn kitap kórmesi.
Sabaq barysy:
1. Uıymdastyrý kezeńi: Psıhologıalyq kidiris.
«Biz uıymshyl toppyz»
a/ Ár top spıkerin taǵaıyndaý.
á/ Toptyń sabaqqa daıyndyǵy.
İ. Qyzyǵýshylyqty oıatý:
Oıyn «Aqqala oıyny» / oqýshylar ár túrli qozǵalysta júrip aqqala beınesin quraýǵa qajetti sýretterdi qıystyryp mýzyka toqtaǵan sátte tura qalady./
Aqqala jasaǵan balalar oryndaryna top qurap otyrady.
Insert kestesin taratý.
Abaıdyń «Qys» óleńin mánerlep oqý.
- Avtory kim?
- Oqýshylar « Abaı Qunanbaev» dep jaýap beredi.
2. Oqýshylar oıy: / ınteraktıvti taqta boıynsha jumys júrgizý./
Abaı Qunanbaev
↓
Kim: Uly aqyn
Azan shaqyryp qoıǵan esimi: Ibragım Qunanbaev
Óleńderi: «Ǵylym tappaı maqtanba», «Ásempaz bolma árnege», «Jazǵytury», «Kúz», «Qys»
Ákesi: Qunanbaı
Anasy: Uljan
Ájesi: Zere
2. Úntaspadan tyńdaý.
«Ádeptilik, ar - uıat adamdyqtyń belgisi.»
Talapbek: Assalaýmaǵaleıkým, ata!
Zerdeli: Sálemetsiz be, ata!
Atasy: Armysyńdar balalar! Órkenderiń óssin «Adamdyqtyń belgisi ıilip sálem bergeni» degendeı, sálemdesýdi umytpaǵandaryń meni qatty qýantady.
Bul joly aıtar áńgimem de adamdyq, ımandylyq, izettilik, bilimdilik jaıynda. Qulaq salyndy, qaraqattarym!
İİ. Maǵynany ajyratý.
1. «Ádeptilik ar – uıat - adamdyqtyń belgisi, Turpaı minez taǵy jat nadandyqtyń belgisi.» degendeı......
Abaıdyń otyz segizinshi qara sózinen:
Qara sózde adam balasyn qor qylatyn úsh nárse bar. Ol, birinshi nadandyq, ekinshi erinshektik. Úshinshi zalymdyq.
a/ Abaıdyń qara sózin magnıtofonnan tyńdalady.
á/ Úsh toptan úsh oqýshy mánerlep oqý.
b/ Qara sózdegi naqyl sózderdi jazyp este saqta.
/Interaktıvti taqtamen jumys:/ Jaqsydan úıren
● Adam boıyndaǵy jaqsy qasıetter.
Adam: → Qaıyrymdy, parasatty, tereń oıly, eńbekqor, adal, bilimdi, izdengish, ınabatty, talapty
● Adam boıyndaǵy jaǵymsyz qasıetter.
Adam: → Maqtanshaq, uıatsyz, qanaǵatsyz, bilimsiz, raqymsyz, kúnshil, nadan, zalym
3. Oı tolǵaý.
1. Abaıdyń on jetinshi qara sózine taldaý.
Úsh topqa jeke mátinniń sózderin bólip berip, aıaldamamen oqytý ádisi arqyly qara sózdi talqylaý.
1. top Aqyl
2. top Qaırat
3. top Júrek
a/ Mátinniń birinshi bólikterin taratý
b/ oqýshy oıyn tyńdaý boljam jasaýlaryna nazar aýdarý.
v/ Mátinniń ekinshi bóligin taratý.
g/ Boljamdaryn salystyrý.
d/ Qorytyndy pikirlerin tyńdaý
2. Adamnyń boıyndaǵy jaqsy - jaman qasıetterdi salystyra otyryp naqyl sózder, shaǵyn óleń, ESSE qurastyrý.
1. top. Naqyl sóz, maqal – mátel
3. top. Shaǵyn óleń.
4. top. ESSE
Qorytyndylaý.
Baǵalaý
Úı tapsyrmasy
Sabaqtyń taqyryby: Abaıdyń qara sózderi
Maqsaty:
Bilimdilik: Qara sózderdi mánerlep oqý, qara sózderdi, naqyl sózderdi tanyp – bilý, naqyl sózdiń mánin búgingi ómirmen baılanystyrý.
Damytýshylyq: Oqýshylar qara sózderdi jatqa aıtý arqyly sózdi qory molaıady, dúnıetanymy artady, óz oılarynan naqyl sózder, óleń qurastyrý arqyly shyǵarmashylyq qabileti artady.
Tárbıelik maqsaty: Qara sózderde kezdesetin úlgi alarlyq sózderdiń maǵynasyn túsine otyryp, oqýshylar jaqsy men jaman qylyqtardy ajyrata bilýge tárbıelenedi.
Sabaqtyń túri: Aralas sabaq
Sabaqtyń tıpi: Jańa bilimdi ıgerý.
Sabaqta qoldanylǵan tehnologıa: STO
Sabaqta qoldanylǵan ádis - tásilder: taldaý – jınaqtaý, baıandaý, suraq - jaýap, oı jańǵyrtý, klaster, asosıasıa, boljaý, akvarıým, ınsert kestesi.
Sabaqta qoldanylǵan kórnekilikter, tehnıkalyq quraldar:
úntaspa, ınteraktıvti taqta, Naqyl sózder, Abaı Qunanbaev portreti,
shaǵyn kitap kórmesi.
Sabaq barysy:
1. Uıymdastyrý kezeńi: Psıhologıalyq kidiris.
«Biz uıymshyl toppyz»
a/ Ár top spıkerin taǵaıyndaý.
á/ Toptyń sabaqqa daıyndyǵy.
İ. Qyzyǵýshylyqty oıatý:
Oıyn «Aqqala oıyny» / oqýshylar ár túrli qozǵalysta júrip aqqala beınesin quraýǵa qajetti sýretterdi qıystyryp mýzyka toqtaǵan sátte tura qalady./
Aqqala jasaǵan balalar oryndaryna top qurap otyrady.
Insert kestesin taratý.
Abaıdyń «Qys» óleńin mánerlep oqý.
- Avtory kim?
- Oqýshylar « Abaı Qunanbaev» dep jaýap beredi.
2. Oqýshylar oıy: / ınteraktıvti taqta boıynsha jumys júrgizý./
Abaı Qunanbaev
↓
Kim: Uly aqyn
Azan shaqyryp qoıǵan esimi: Ibragım Qunanbaev
Óleńderi: «Ǵylym tappaı maqtanba», «Ásempaz bolma árnege», «Jazǵytury», «Kúz», «Qys»
Ákesi: Qunanbaı
Anasy: Uljan
Ájesi: Zere
2. Úntaspadan tyńdaý.
«Ádeptilik, ar - uıat adamdyqtyń belgisi.»
Talapbek: Assalaýmaǵaleıkým, ata!
Zerdeli: Sálemetsiz be, ata!
Atasy: Armysyńdar balalar! Órkenderiń óssin «Adamdyqtyń belgisi ıilip sálem bergeni» degendeı, sálemdesýdi umytpaǵandaryń meni qatty qýantady.
Bul joly aıtar áńgimem de adamdyq, ımandylyq, izettilik, bilimdilik jaıynda. Qulaq salyndy, qaraqattarym!
İİ. Maǵynany ajyratý.
1. «Ádeptilik ar – uıat - adamdyqtyń belgisi, Turpaı minez taǵy jat nadandyqtyń belgisi.» degendeı......
Abaıdyń otyz segizinshi qara sózinen:
Qara sózde adam balasyn qor qylatyn úsh nárse bar. Ol, birinshi nadandyq, ekinshi erinshektik. Úshinshi zalymdyq.
a/ Abaıdyń qara sózin magnıtofonnan tyńdalady.
á/ Úsh toptan úsh oqýshy mánerlep oqý.
b/ Qara sózdegi naqyl sózderdi jazyp este saqta.
/Interaktıvti taqtamen jumys:/ Jaqsydan úıren
● Adam boıyndaǵy jaqsy qasıetter.
Adam: → Qaıyrymdy, parasatty, tereń oıly, eńbekqor, adal, bilimdi, izdengish, ınabatty, talapty
● Adam boıyndaǵy jaǵymsyz qasıetter.
Adam: → Maqtanshaq, uıatsyz, qanaǵatsyz, bilimsiz, raqymsyz, kúnshil, nadan, zalym
3. Oı tolǵaý.
1. Abaıdyń on jetinshi qara sózine taldaý.
Úsh topqa jeke mátinniń sózderin bólip berip, aıaldamamen oqytý ádisi arqyly qara sózdi talqylaý.
1. top Aqyl
2. top Qaırat
3. top Júrek
a/ Mátinniń birinshi bólikterin taratý
b/ oqýshy oıyn tyńdaý boljam jasaýlaryna nazar aýdarý.
v/ Mátinniń ekinshi bóligin taratý.
g/ Boljamdaryn salystyrý.
d/ Qorytyndy pikirlerin tyńdaý
2. Adamnyń boıyndaǵy jaqsy - jaman qasıetterdi salystyra otyryp naqyl sózder, shaǵyn óleń, ESSE qurastyrý.
1. top. Naqyl sóz, maqal – mátel
3. top. Shaǵyn óleń.
4. top. ESSE
Qorytyndylaý.
Baǵalaý
Úı tapsyrmasy
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
