Abaıdyń qara sózderi
Maqsaty: Balalardyń boıyna rýhanı - adamgershilik qasıetterdi uıalatý:
Abaıdy urpaqqa aıtqan naqyl sózderin boıyna darytý, qarasózder arqyly sózdik qorlaryn molaıtý:
1 - júrgizýshi: Armysyzdar, qurmetti qonaqtar!
Uly aqyn Abaı atamyzdyń qarasózderine arnalǵan ashyq tárbıe saǵatyna qosh keldińizder!
2 - júrgizýshi: Abaı Qunanbaev 1845 jyly dúnıege kelgen. Abaı aýylda musylmansha hat tanyǵan ájesi Zereniń tárbıesinde bolyp, ańyz áńgimeler tyńdap ósken. Ol kóptegen eski áńgimelerdi, óleń - jyrlardy halyq ishinen úırenedi.
1 - oqýshy: Abaı jaqqan bir sáýle sónbesin dep,
Qolamtany úrledim órlesin dep,
Alaıyq úlgi - ónege uly aqynnan.
Eki topta turmyz ǵoı bir kemede,
Sharyqtasyn oıymyz, laılaı bersin,- dep saǵan sálemimdi joldaı keldim.
Alǵyrlar tobynyń urany: «Mal jutaıdy, óner jutamaıdy».
2 - oqýshy: Sálemińdi «Alǵyrlar» qabyldaımyz,
Biz búgin has tulpardyń babyndaımyz.
Abaı - darıa, shómishpen qalqyp aldym,
Ashaıyn men ózińe syr qoımasyn,
Abaıdaı birtýarym qartaımasyn.
Men de saǵan tileımin jaqsylyqty,
Qazany bilimińniń ortaımasyn.
1 - júrgizýshi: Ájesi Zere men anasy Uljan halqyn, el - jurtyn súıer meıirimdilikke, úlken júrekti ulylyqqa baýlıdy. Zere Abaıǵa el tarıhyn aıtyp, halqynyń turmys - tirshiligimen tanystyryp, jaqsy men jamandy aıyra bilýge úıretedi.
Zere ájeniń tárbıesinde bolǵan uly aqynnyń balalyq shaǵynan kórinis.
- Kel Abaıjan, qońyr qozym, qymyz al!
- Áje, buldyr - buldyr kún ótken, buryńǵyda kim ótken?
- E, balam, seniń arǵy atalaryń óz zamanynyń bedeldisi, el basqarǵan, naǵashylaryń da sózge sheber bolǵan dana adamdar. Adam balasy aqıqatty izdeıdi, soǵan talpynady. Eger onyń is - árekti, aqyl - oıy neǵurlym aqıqatqa jaqyn bolsa, ondaı adamnyń qaldyrǵan izi de jarqyn bolmaq. Halqyna jaqyn jaqsy adam únemi jarqyrap turatyn asyl tas sıaqty. Shyn asyldyń asyldyq qasıeti joǵalmaıdy.
- Mal jutaıdy, óner jutamaıdy, oqýdy óner - bilimnen úırený kerek eken ǵoı!
Ónerdi oqý - bilimnen úırengen Abaı artyna mol qazyna qaldyryp ketti.
Yzaly júrek, doly qol,
Ýly sıa, ashshy til.
Ne jazyp ketse, jaıy sol,
Jek kórseń de óziń bil.
On jetinshi qara sózinen úzindi. Ystyq qaırat, nurly aqyl, jyly júrek.
Júrek: Men adam balasyn alalamaımyn.
Jaqsylyqqa eljirep erıtuǵyn men, jamanshylyqtan jırenip, týlap ketetuǵyn men, ádilet - nysap, uıat, raqym, meıirmanshyldyq deıtuǵyn nárselerldiń bári menen taralady.
Eı, aqyl! Amal da, aıla da - bári senen shyǵady. Jaqsynyń, jamannyń ekeýiniń de izdegenin taýyp berip júresiń, sonyń jaman.
- eı, qaırat, keıde jaqsylyqty berik ustap, keıde jamandyqty berik ustap ketesiń, sonyń jaman.
Ortaǵa oı talastyrǵan úsheýge ádil tórelik aıtýǵa Bilim ata keledi. basyna shalma oraǵan, oıly, qolynda kitap.
Bilim: Seniń úsheýińniń basyńdy qospaq - meniń isim. Osy úsheýiń basyńdy qos, sonyń ishinde júrekke bılet.
Muǵalim: Biz úshin Abaı ómiri - úlken tárbıe mektebi, sebebi onyń qarasózderiniń bilimge, eńbekke, adamgershilikke baýlıtynyna kóz jetkizip otyrmyz.
Qazaq halqynyń tarıhynda Abaı atamyzdyń alatyn orny erekshe, onyń qalamynan qazaqtyń án - ónerin damytqan tamasha ánder týdy.
Jelsiz túnde jaryq - aı,
Sáýlesi sýda dirildep.
Aýyldyń jany tereń saı,
Tasyǵan ózen gúrildep.
Qalyń aǵash japyraǵy,
Sybdyrlasyp ózdi - ózi.
Kórinbeı jerdiń topyraǵy,
Qulpyrǵan jasyl jer júzi.
Abaıdy urpaqqa aıtqan naqyl sózderin boıyna darytý, qarasózder arqyly sózdik qorlaryn molaıtý:
1 - júrgizýshi: Armysyzdar, qurmetti qonaqtar!
Uly aqyn Abaı atamyzdyń qarasózderine arnalǵan ashyq tárbıe saǵatyna qosh keldińizder!
2 - júrgizýshi: Abaı Qunanbaev 1845 jyly dúnıege kelgen. Abaı aýylda musylmansha hat tanyǵan ájesi Zereniń tárbıesinde bolyp, ańyz áńgimeler tyńdap ósken. Ol kóptegen eski áńgimelerdi, óleń - jyrlardy halyq ishinen úırenedi.
1 - oqýshy: Abaı jaqqan bir sáýle sónbesin dep,
Qolamtany úrledim órlesin dep,
Alaıyq úlgi - ónege uly aqynnan.
Eki topta turmyz ǵoı bir kemede,
Sharyqtasyn oıymyz, laılaı bersin,- dep saǵan sálemimdi joldaı keldim.
Alǵyrlar tobynyń urany: «Mal jutaıdy, óner jutamaıdy».
2 - oqýshy: Sálemińdi «Alǵyrlar» qabyldaımyz,
Biz búgin has tulpardyń babyndaımyz.
Abaı - darıa, shómishpen qalqyp aldym,
Ashaıyn men ózińe syr qoımasyn,
Abaıdaı birtýarym qartaımasyn.
Men de saǵan tileımin jaqsylyqty,
Qazany bilimińniń ortaımasyn.
1 - júrgizýshi: Ájesi Zere men anasy Uljan halqyn, el - jurtyn súıer meıirimdilikke, úlken júrekti ulylyqqa baýlıdy. Zere Abaıǵa el tarıhyn aıtyp, halqynyń turmys - tirshiligimen tanystyryp, jaqsy men jamandy aıyra bilýge úıretedi.
Zere ájeniń tárbıesinde bolǵan uly aqynnyń balalyq shaǵynan kórinis.
- Kel Abaıjan, qońyr qozym, qymyz al!
- Áje, buldyr - buldyr kún ótken, buryńǵyda kim ótken?
- E, balam, seniń arǵy atalaryń óz zamanynyń bedeldisi, el basqarǵan, naǵashylaryń da sózge sheber bolǵan dana adamdar. Adam balasy aqıqatty izdeıdi, soǵan talpynady. Eger onyń is - árekti, aqyl - oıy neǵurlym aqıqatqa jaqyn bolsa, ondaı adamnyń qaldyrǵan izi de jarqyn bolmaq. Halqyna jaqyn jaqsy adam únemi jarqyrap turatyn asyl tas sıaqty. Shyn asyldyń asyldyq qasıeti joǵalmaıdy.
- Mal jutaıdy, óner jutamaıdy, oqýdy óner - bilimnen úırený kerek eken ǵoı!
Ónerdi oqý - bilimnen úırengen Abaı artyna mol qazyna qaldyryp ketti.
Yzaly júrek, doly qol,
Ýly sıa, ashshy til.
Ne jazyp ketse, jaıy sol,
Jek kórseń de óziń bil.
On jetinshi qara sózinen úzindi. Ystyq qaırat, nurly aqyl, jyly júrek.
Júrek: Men adam balasyn alalamaımyn.
Jaqsylyqqa eljirep erıtuǵyn men, jamanshylyqtan jırenip, týlap ketetuǵyn men, ádilet - nysap, uıat, raqym, meıirmanshyldyq deıtuǵyn nárselerldiń bári menen taralady.
Eı, aqyl! Amal da, aıla da - bári senen shyǵady. Jaqsynyń, jamannyń ekeýiniń de izdegenin taýyp berip júresiń, sonyń jaman.
- eı, qaırat, keıde jaqsylyqty berik ustap, keıde jamandyqty berik ustap ketesiń, sonyń jaman.
Ortaǵa oı talastyrǵan úsheýge ádil tórelik aıtýǵa Bilim ata keledi. basyna shalma oraǵan, oıly, qolynda kitap.
Bilim: Seniń úsheýińniń basyńdy qospaq - meniń isim. Osy úsheýiń basyńdy qos, sonyń ishinde júrekke bılet.
Muǵalim: Biz úshin Abaı ómiri - úlken tárbıe mektebi, sebebi onyń qarasózderiniń bilimge, eńbekke, adamgershilikke baýlıtynyna kóz jetkizip otyrmyz.
Qazaq halqynyń tarıhynda Abaı atamyzdyń alatyn orny erekshe, onyń qalamynan qazaqtyń án - ónerin damytqan tamasha ánder týdy.
Jelsiz túnde jaryq - aı,
Sáýlesi sýda dirildep.
Aýyldyń jany tereń saı,
Tasyǵan ózen gúrildep.
Qalyń aǵash japyraǵy,
Sybdyrlasyp ózdi - ózi.
Kórinbeı jerdiń topyraǵy,
Qulpyrǵan jasyl jer júzi.
You Might Also Like
-
Bilimdilik: Oqýshylardyń qazirgi kúngi ózekti máselelerdiń biri - ekologıa týraly túsinigin arttyrý. Osy taqyrypta erkin sóıleý. Óz oıy men kózqarastaryn utymdy jetkize bilý.
